Avaldatud: 2020-08-06 08:30:00 CEST
Tallink Grupp
Poolaastaaruanne

AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud II kvartali vahearuanne

Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi “kontsern“) vedas 2020. aasta teises kvartalis 388 tuhat reisijat, mida on 85,4% võrra vähem kui eelmise aasta teises kvartalis. Veetud kaubaveoühikute arv langes eelmise aastaga võrreldes 12,8% võrra. Kontserni auditeerimata müügitulu langes 74,6% ehk 191,1 miljoni euro võrra 65,0 miljoni euroni. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 2,4 miljonit eurot (2019. aasta teises kvartalis 50,7 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskahjum 27,4 miljonit eurot (2019. aasta teise kvartali puhaskasum oli 14,9 miljonit eurot).

Teises kvartalis mõjutasid kontserni müügitulu ja majandustulemust järgmised äritegevusega seotud tegurid:

  • Covid-19 ja sellega seotud reisipiirangud;
  • tegevuse ajutise peatamise tõttu 978 võrra vähenenud reiside arv;
  • maksimaalset täituvust sätestavad piirangud.

Koroonaviiruse haiguse mõju (Covid-19) ja reisipiirangud

Covid-19 ülemaailmsest puhangust tulenevalt, kuulutati märtsi kuu keskpaigas enamusel kontserni koduturgudel välja eriolukord ja kehtestati reisimise ja liikumise piirangud. Alates maikuu keskpaigast hakati kehtestatud piiranguid järk-järgult vähendama. Rootsiga seonduvad rahvusvahelist reisijatevedu puudutavad piirangud on siiski jõus tänaseni.

Covid-19 mõju kontserni teise kvartali tegevustele ja tulemustele on olnud väga ulatuslik. Võrreldes eelmise aastaga langes aprilli-mai reisijate arv 93%. Soome riigi reisipiirangute kaotamise järgselt oli juuni kuus kerge taastumine. Sellest hoolimata oli kuu reisijate arv 72% madalam võrreldes 2019. aasta juuniga. Muutunud on reisijate profiil ning enamus reisijaid on pärit koduturgudelt.

Ulatuslike reisipiirangute ning madalama nõudluse olukorras keskendus kontsern kulude ja rahavoogude juhtimisele ning oma põhitegevuse jätkusuutlikkuse tagamisele. Seetõttu vähendati kõiki mitte-kriitilisi kulusid ja investeeringuid ning tehti mitmeid muutusi äritegevuses.

  • Alates 15. märtsist peatati Tallinn-Stockholmi liini opereerimine laevadega Baltic Queen ja Victoria I.
  • Alates 16. märtsist peatati Riia-Stockholmi liini opereerimine laevadega Romantika ja Isabelle.
  • Tallinn-Helsingi liinil oli kruiisilaeva Silja Euroopa opereerimine peatatud alates 17. märtsist kuni 12. juunini ja shuttle-laeva Star opereerimine alates 18. märtsist kuni 14. maini.
  • Alates 19. märtsist peatati Helsingi-Stockholmi liini opereerimine laevadega Silja Serenade ja Silja Symphony.
  • Tallink Hotel Riga ja Tallink Spa & Conference Hotel opereerimine peatati 18. märtsil ning hotellid taasavati vastavalt 1. ja 12. juunil. Tallink Express Hotel Tallinnas oli teises kvartalis avatud piiratud ulatuses. Tallink City Hotel on suletud alates 18. märtsist.

Kvartali jooksul suunati laevu paindlikult teistele liinidele.

  • Koostöös Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga suunati shuttle-laev Star vahemikus 19. märts kuni 18. aprill Paldiski-Sassnitz liinile, tagamaks kaubavedude toimimine Baltikumi ja Põhjamaade ning Lääne-Euroopa vahel.
  • Kruiisilaev Victoria I suunati alates 7. juunist Tallinn-Helsingi liinile ja kruiisilaev Baltic Queen tegi juunikuus kaks erikruiisi liinil Tallinn-Mariehamn.
  • Kruiisilaev Romantika tegi teises kvartalis Riia-Stockholm liinil kaubaveo ja pendelrändajate veoks kuus erakorralist edasi-tagasi reisi. Kruiisilaev Isabelle suunati alates 7. juunist Paldiski-Kapellskäri liinile.
  • Kruiisilaev Silja Serenade suunati alates 26. juunist Helsingi-Riia liinile.

Eesti-Soome liinide shuttle-laev Megastar ja kaubalaev Seawind, Paldiski-Kapellskäri liini kaubalaev Regal Star ning Turu-Stockholmi liini kruiisilaevad Baltic Princess ja Galaxy jätkasid opereerimist, et tagada rahvusvaheliste kaubavedude toimumine.

Personali töökoormust ja töötasu puudutavad muudatused
Covid-19-st põhjustatud olukorra tõttu kehtisid 2020. aasta teises kvartalis järgmised personali puudutavad muudatused:

  • kogu Eesti personali töökoormus ja –tasu oli vähendatud 70%-le;
  • enamus Soome personalist oli palgata puhkusel, v.a töötajad, kes täidavad ülesandeid;
  • Rootsi personali töökoormus oli vähendatud 40%-le aprillis ja 20%-le mais ning juunis , v.a töötajad, kes täidavad ülesandeid laevadel;
  • kogu Läti personali töökoormus ja –tasu oli kaheks kuuks vähendatud 70%-le;
  • Tallink Grupp AS nõukogu liikmed loobusid nõukogu liikmete tasudest kolmeks kuuks;
  • juhatuse esimees palus oma töötasu vähendada 50%-le ning juhatuse liikmete töötasud olid vähendatud 70%-le kolmeks kuuks.

Aruandeperioodi vältel toimusid kollektiivsed koondamised, mis hõlmasid muude positsioonide hulgas ka hotellipersonali ning laevapereliikmete ametikohti. Aruandekuupäeva seisuga on koondatud ligikaudu 500 töötajat. Teise kvartali jooksul alustati kollektiivsete koondamistega, mis võib kolmanda kvartali lõpu seisuga hõlmata potentsiaalselt täiendavat 700 töötajat.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid töötajate keskmine arv kvartali jooksul ning töötajate arv kvartali lõpu seisuga, vastavalt 10,7% ja 15,0%.

Tulenevalt tööjõudu puudutavatest muudatustest ja riikide poolt pakutud toetusmeetmetest vähenes  teise kvartali personalikulu eelmise aastaga võrreldes 29,7 miljonit eurot.

Toetusmeetmed
Alates märtsist on kontsern saanud erinevaid otseseid rahalisi toetusi kokku summas 17 miljonit eurot. Suurem osa toetustest saadi 2020. aasta teises kvartalis.

Kontsern kasutas riikide pakutud ajutisi töötasu kompenseerimise abimeetmeid.

Kaubaveo tarnekindluse tagamiseks toetas Soome Riiklik Varustuskindluse Keskus vahemikus 19. märts kuni 18. juuni Tallinn-Helsingi liini laeva Megastari ja Turu-Stockholmi liini kahe laeva opereerimist. Toetus oli väga oluline opereerimiseks vajalike miinimumini viidud kulude katmisel ning seeläbi ärikahjumi vähendamisel. 

Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis heaks seaduse muudatuse, millega vabastatakse laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistkümneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest.

Tegevused likviidsuse parandamiseks
Nõukogu tegi aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2019. majandusaasta puhaskasumist dividende mitte maksta.

Esialgse maksegraafiku kohaselt 2020. aasta teise kvartalisse jääma pidanud shuttle-laeva MyStar ehitamise osamakse lükati pärast laevatehasega kooskõlastamist 2020. aasta kolmandasse kvartalisse.

Covid-19 olukorra põhjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks lubati kontserni ettevõtetel maksude tasumist edasi lükata. Teise kvartali lõpu seisuga ulatus edasilükatud maksukohustus 11,1 miljoni euroni, mille tasumine toimub võrdsetes osades kuni 2021. aasta sügiseni.

Kvartali jooksul pidas kontsern edukaid läbirääkimisi nii olemasolevate kui uute finantsinstitutsioonidega laenude eritingimuste leevendamise, 2020. aastal maksmisele kuulunud põhiosamaksete edasilükkamise ja uute laenude osas. Tulenevalt nendest tegevustest on kontserni likviidsus oluliselt paranenud ning seetõttu on käesolev finantsaruanne koostatud vastavalt jätkuvuse printsiibile.

Müügitulu ja segmendid

2020. aasta teises kvartalis vähenes kontserni kogu müügitulu 191,1 miljoni euro võrra 65,0 miljoni euroni. 2019. aasta teises kvartalis oli kogu müügitulu 256,1 miljonit eurot ja 2018. aastal 255,4 miljonit eurot.

Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) vähenes 179,5 miljoni euro võrra 56,4 miljoni euroni. Reisijateveole ja kõikide liinide segmendi tulemile avaldas märkimisväärset mõju Covid-19 viirusest tulenev eriolukord ning reisipiirangud. 

Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv langes 76,7% ja veetud kaubeveoühikute maht 6,9% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eesti-Soome liinide müügitulu vähenes 61,3 miljoni euro võrra ja oli 33,6 miljonit eurot. Segmendi tulem vähenes 23,9 miljoni euro võrra -2,4 miljoni euroni. Eesti-Soome liini tulemused sisaldavad ka Paldiski-Sassnitz ja Tallinn-Mariehamn liinide opereerimist. Soome Riikliku Varustuskindluse Keskuse rahaline toetus shuttle-laeva Megastar tegevuskulude osaliseks katmiseks on kajastatud muu ärituluna.

Soome-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 93,0% võrra, transporditud kaubaveoühikute maht langes 8,7% võrra. Liinide müügitulu vähenes 73,4 miljoni euro võrra 16,2 miljoni euroni ja segmendi tulem vähenes 27,6 miljoni euro võrra -18,4 miljoni euroni. Soome-Rootsi liini tulemused sisaldavad ka Helsingi-Riia liini opereerimist ning peatatud Helsingi-Stockholm liini kulusid. Soome Riikliku Varustuskindluse Keskuse rahaline toetus Turu-Stockholmi liini tegevuskulude osaliseks katmiseks on kajastatud muu ärituluna.

Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel vähenes veetud reisijate arv 96,9% võrra ning transporditud kaubaveoühikute maht langes 25,1% võrra. Segmendi müügitulu langes 26,1 miljoni euro võrra 5,2 miljoni euroni ning segmendi tulem vähenes 7,2 miljoni euro võrra -4,9 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide tulemused kajastavad Paldiski-Kapellskäri liini opereerimist ning peatatud Tallinn-Stockholmi liini kulusid.

Läti-Rootsi liinil igapäevast opereerimist kvartali jooksul ei toimunud. Liini tulemused kajastavad ametivõimude eriloa alusel toimunud kuue edasi-tagasi reisi tulemusi ning peatatud liini kulusid. Kvartali jooksul veetud reisijate arv ja kaubaühikute maht vähenesid vastavalt 98,5% ja 89,4% võrra. Laevaliini müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 18,7 miljoni euro võrra ja oli 1,3 miljonit eurot. Segmendi tulem vähenes 4,5 miljoni euro võrra -4,2 miljoni euroni.

Muu segmendi müügitulu langes kokku 13,5 miljoni euro võrra ja oli 8,7 miljonit eurot. Languse tingisid peamiselt 3 hotelli ajutise sulgemise tõttu 95,8% võrra langenud majutuse müük ning märkimisväärselt langenud hotellides pakutavate teenuste tulu. Segmendi müügitulule avaldasid positiivset mõju märkimisväärselt kasvanud veebipoe müügitulu, esimese nelja Burger King restorani avamine ning tulu sildumisteenuse osutamisest Tallinna Vanasadamas.

Kasum

Kontserni 2020. aasta teise kvartali brutokasum vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 82,5 miljoni euro võrra ja oli -21,9 miljonit eurot. EBITDA vähenes 48,3 miljoni euro võrra ja moodustas 2,4 miljonit eurot.

Kontserni majandustulemusi mõjutasid majandusaasta teises kvartalis järgnevad asjaolud:

  • Tegevuskulude oluline vähendamine, sealhulgas koondamiste, toetusmeetmete ja palgavähenduste tulemusena saavutatud oluline personalikulude vähenemine;
  • toetusmeetmete positiivne mõju;
  • 2019. aasta teise kvartali tulemuses kajastunud dividendi väljamaksega seotud ettevõtte tulumaksukulu puudumine 8,1 miljoni euro ulatuses.

Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 1,8 miljoni euro võrra ja oli 25,2 miljonit eurot. Netofinantskulud suurenesid eelmise aastaga võrreldes 0,2 miljoni euro võrra.

Kontserni auditeerimata puhaskahjum oli 2020. aasta teises kvartalis 27,4 miljonit eurot ehk 0,041 eurot aktsia kohta. 2019. aasta samal perioodil oli puhaskasum 14,9 miljonit eurot ehk 0,022 eurot aktsia kohta võrreldes 2018. aasta teise kvartali puhaskasumiga suuruses 15,3 miljonit eurot ehk 0,023 eurot aktsia kohta.

2020. majandusaasta esimese 6 kuu tulemused

2020. majandusaasta esimese 6 kuuga (1. jaanuar – 30. juuni) vedas kontsern kokku 2,0 miljonit reisijat, mida on 56,6% võrra vähem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Kontserni esimese 6 kuu auditeerimata müügitulu vähenes 49,4% võrra ja oli kokku 219,9 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 1,2 miljonit eurot (2019. aasta esimesed 6 kuud: 54,5 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskahjum oli 57,6 miljonit eurot (2019. aasta esimesed 6 kuud: 10,4 miljonit eurot kahjumit).

2020. aasta esimese 6 kuu finantstulemust mõjutasid järgnevad asjaolud:

  • Laevade ja hotellide tegevuse peatamine Covid-19 olukorra ning reisipiirangute tõttu alatest märtsi keskpaigast;
  • kokku 79 päeva kestnud kuue laeva planeeritud hooldustööd (2019. aasta esimese 6 kuu jooksul 121 hooldustööde päeva).

Investeeringud

2020. aasta teises kvartalis olid kontserni investeeringud kokku 14,4 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas 8,5 miljoni euro suurune ro-pax laeva Sailor ost. Investeeringuid tehti ka laevade tehnilisse korrashoidu, hõlmates reisilaeva Silja Serenade 10 päeva kestnud hooldustöid aprillis.

Lisaks tehti investeeringuid veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning teiste administratiivsüsteemide arendamisse. Samuti tehti investeeringuid seoses nelja Burger King restorani avamisega.

Dividendid

Tulenevalt halvenenud tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades tegi nõukogu aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2019. majandusaasta puhaskasumist dividende mitte maksta. 30. juulil 2020 (kolmas kvartal) otsustas aktsionäride üldkoosolek 2019. majandusaasta puhaskasumist dividende mitte maksta.

Finantsseisund

Kontserni netovõlg suurenes teises kvartalis 19,2 miljoni euro võrra ja oli kokku 593,8 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli teise kvartali lõpu seisuga 5,0.

Teise kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata arvelduskrediit) 104,9 miljonit eurot (30. juunil 2019 123,1 miljonit eurot).

30. juunil 2020 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 21,9 miljonit eurot (30. juunil 2019 67,1 miljonit eurot) ja kasutamata arvelduskrediiti 83,0 miljonit eurot (30. juunil 2019 56,0 miljonit eurot).

Majanduskeskkond

Kontsern peab oma koduturgudeks Soomet Rootsit Eestit ja Lätit. Kontsern on kõige tundlikum Soome majandusolude arengute suhtes. Kontserni mõjutavad olulisel määral ka arengud Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas.

2020. aasta teises kvartalis domineerisid majanduskeskkonda Covid-19 pandeemia ning sellest tulenevad riikide poolsed piirangud. Vastavalt OECD andmetele langes kvartali jooksul nii tarbijate kui ettevõtete kindlustunne kõigil koduturgudel, eriti Eestis ja Lätis.

Kontserni jaoks väljendus tarbijate nõrgem kindlustunne peamiselt vähenenud nõudluses reisida. Nõudlust vähendasid samuti reisimisele ja liikumisele seatud piirangud. Rahvusvahelised reisimise piirangud ning vähenenud lennuliiklus tähendas ka väljastpoolt koduturge tulevate reisijate nõudluse sisulist puudumist.

Piisavalt paranenud Covid-19 olukorra tulemusena kaotati järk-järgult enamus koduturgudel seatud piirangutest, välja Rootsiga seonduvad, mis lubas kvartali lõpu poole taasalustada mõningase reisijateveoga. Tulenevalt riiklikest reisimise ja piiriületuse piirangutest oli Rootsi liinidel võimalik osutada sisuliselt vaid rahvusvahelist kaubaveo teenust.

Kuigi kaubaveo turul läks reisijate ärist mõnevõrra paremini oli Covid-19 mõju tunda ka selles valdkonnas. Lisaks tihedale konkurentsile materialiseerus vähenenud ettevõtete kindlustunne ka nii kaubaveoühikute arvu kui keskmise ühikutulu languses.

2020. aasta teises kvartalis vähenes eurodes mõõdetud kütuse hind aastatagusega võrreldes keskmiselt 54%. Sama perioodiga võrreldes langes kontserni kütusekulu 56%. Lisaks turuhinna muutusele mõjutas kütusekulu muutust ka reiside arv ning toimumise aeg ning turuhinnast kõrgemal tasemel tehtud hinna fikseerimise kokkulepe.

Lähitulevikus on peamised riskid seotud eelkõige Covid-19 globaalsete ja piirkondlike arengutega, sellega seotud reisimise ja muu majandusliku tegevuse piirangutega, majandusliku kahju ning negatiivse mõju ulatusega kohalikule ja rahvusvahelisele kaubandusele.

Sündmused II kvartalis

Uue shuttle-laeva MyStar ehituse algus
MyStari füüsiline tootmisprotsess algas 6. aprillil 2020 Rauma laevatehases Soomes traditsioonilise metallilõikamisega.

Muudatused auditikomitees
Luke Staniczek kutsuti auditikomiteest tagasi ning alates 17. aprillist jätkas Auditikomitee kolmeliikmelisena, kuhu kuuluvad Meelis Asi (auditikomitee esimees), Ain Hanschmidt ja Mare Puusaag.

Muutused kontserni struktuuris
2020. aasta aprillis nimetati Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte TLG Agent OÜ ümber LNG Shipmanagement OÜ-ks. Tütarettevõtte põhitegevuseks on mehitamise teenuse osutamine.

2020. aasta juunis registreeris Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte Tallink Latvija AS 100% osalusega tütarettevõtte Lätis – SIA BK Properties. Ettevõtete asutamise eesmärgiks on kinnisvara omandamine Burger King restoranide opereerimiseks Lätis.

Prahilepingu pikendamine
2020. aasta mais jõudsid Tallink Grupp AS-i tütarettevõte Baltic SF IX Ltd. ning Kanada riigiosalusega ettevõte Marine Atlantic Inc. kokkuleppele reisilaeva Atlantic Vision (end. Superfast IX) prahilepingu pikendamises kahe aasta võrra, kuni novembrini 2022. Laev on olnud pikaajaliselt prahitud alates 14. novembrist 2008.

Arvelduskrediidi limiidi suurendamine
Teises kvartalis suurendas kontsern oma olemasolevat Danske Bank A/S-i arvelduskrediidi limiiti 20,0 miljoni euro ning Nordea Bank Plc limiiti 20,0 miljoni euro võrra. Aruandekuupäeva järgselt, 2020. aasta juulis, viidi lõpule arvelduskrediidi limiidi suurendamine SEB Pank AS-iga 20,0 miljoni euro võrra. Arvelduskrediidi limiidi suurendamine aitab parandada kontserni likviidsust.

Muudatused laenulepingutes
29. mail 2020 jõustusid Tallink Grupp AS-i ja tema laenuandjate pankade poolt allkirjastatud laenulepingute muudatused. Muudatuste kohaselt lükatakse edasi laenude 2020. aasta põhiosa tagasimaksed, kokku summas 61 miljonit eurot, ja liidetakse iga vastava laenu viimasele maksele. Laenude lõpptähtajad ja intressimarginaalid ei muutunud. Samuti kiideti heaks laenude eritingimuste muudatuste taotlused.

Tagasimaksegraafikute muudatus parandab oluliselt kontserni likviidsuspositsiooni ja annab kontsernile suurema paindlikkuse piisava käibekapitali säilitamiseks keerulises majanduskeskkonnas.

Laenulepingu allkirjastamine
8. juunil 2020 allkirjastasid Tallink Grupp AS ja KredEx SA käibekapitali laenulepingu. Laenulimiidi ulatus on 100 miljonit eurot ning laen on lubatud kasutusse võtta 10-40 miljoni euro suuruste osade kaupa. Kolmeaastase tähtajaga laenu intressimäär on 12 kuu Euribor +2%.

Laenu tagatiseks on hüpoteegid viiele laevale olemasolevate kreeditoride taga olevale järjekohtadele.

Ro-pax laeva Sailor ost
30. juunil 2020 ostis Tallink Grupp AS-i tütarettevõte Baltic SF VIII Ltd Navirail OÜ-lt ro-pax tüüpi laeva Sailor. Laev on registreeritud Küprose laevaregistris ja hakkab seilama Eesti lipu all. Ro-pax laeva ost tugevdab Tallinki laevastiku kaubaveo võimekust.

Kütusehinna riski juhtimine
2020. aasta esimeses kvartalis sõlmis kontsern kokkulepped oma peamiste kütusetarnijatega, et fikseerida kütuse ostuhind mahus, mis võrdub ligikaudu 65%-ga 2020. aasta eeldatavast kütusemahust. Covid-19-st põhjustatud olukorra tõttu lepiti ühe kütusetarnijaga aprillis kokku paindlikumad hinna fikseerimise tingimused.

Burger King restoranide avamine
20. mail 2020 avas kontsern oma esimesed kolm Burger King restorani Tallinnas. Neljas restoran avati 15. juunil 2020. Kontsern on kindlustanud esimeste, 2020. aasta teises pooles, Lätis ja Leedus avatavate restoranide asukohad.

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade

Uue shuttle-laeva MyStar ettemaks
Viimased ettemaksu osamaksed, kokku summas 49,4 miljoni eurot, tehakse 2020. aasta kolmandas kvartalis.

Dividendid
30. juulil 2020 otsustas aktsionäride üldkoosolek 2019. majandusaasta puhaskasumist dividende mitte maksta.

Tallink City Hotel’i renoveerimine
Tallinnas asuv Tallink City Hotel läbib kapitaalremondi, mille tööd algavad 2020. aasta septembris. Hotelli uuendustööd kestavad kuni 2021. aasta mai lõpuni ning hotell plaanitakse taas avada järgmise aasta juunis.

Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini).

Tulenevalt Covid-19 põhjustatud oluolukorra jätkumisest on tulude teenimise väljavaade muutunud ebakindlaks ning sõltub suuresti välistest teguritest nagu riikide otsustest nii reisipiirangute kaotamise ajastuse osas, reisiliikluse lubamisest ning niisamuti turu taastumise pikkusest. Juhatuse hinnangul kontsern 2020. majandusaastal kasumit ei teeni.

Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib igapäevaselt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks.

Kontsern otsib pidevalt innovaatilisi võimalusi oma laevade ja ka reisijateala tehnoloogia uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Hetkel on koostöös Tallinna ja Helsingi sadamatega käimas Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) kaasabiga teostatav koostööprojekt laevadele kaldaelektri süsteemide installeerimiseks. Teine projekt, mis on käimas koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech), hõlmab targa autoteki lahenduste väljatöötamist.

Lisaks osaleb kontsern Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone, masinõpet ja tehisintellekti.

Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:

  • Covid-19-st põhjustatud olukord ja arengud
  • õnnetused, katastroofid;
  • makromajanduslikud sündmused;
  • õigusaktide muudatused;
  • suhted ametiühingutega;
  • kütusehindade ja intressimäärade tõus;
  • turu- ja kliendikäitumine.


Põhinäitajad

Perioodi kohtaII KV 2020II KV 2019Muutus %
Müügitulu (miljonites eurodes)65,0256,1-74,6%
Brutokasum/-kahjum (miljonites eurodes)-21,960,6-136,1%
EBITDA¹ (miljonites eurodes)2,450,7-95,2%
EBIT¹ (miljonites eurodes)-22,727,4-183,0%
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes)-27,414,9-283,8%
    
Amortisatsioon (miljonites eurodes)25,223,37,9%
Investeeringud¹ ² (miljonites eurodes)14,418,5-22,0%
Aktsiate kaalutud keskmine arv669 882 040669 882 0400,0%
Kasum/kahjum aktsia kohta¹-0,0410,022-283,8%
    
Reisijate arv388 2122 651 843-85,4%
Kaubaveoühikute arv86 75599 546-12,8%
Keskmine töötajate arv6 5787 363-10,7%
    
Perioodi lõpu seisuga30.06.202031.03.2020Muutus %
Varad kokku (miljonites eurodes)1 505,91 517,8-0,8%
Kohustused kokku (miljonites eurodes)740,5724,52,2%
Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes)615,7591,04,2%
Netovõlg¹ (miljonites eurodes)593,8574,53,3%
Netovõla ja EBITDA suhe¹5,03,545,7%
Omakapital kokku (miljonites eurodes)765,3793,2-3,5%
Omakapitali määr¹ (%)51%52% 
    
Lihtaktsiate arv669 882 040669 882 0400,0%
Omakapital aktsia kohta¹1,141,18-3,5%
    
Suhtarvud¹II KV 2020II KV 2019 
Brutokasumi/-kahjumi marginaal (%)-33,7%23,7% 
EBITDA marginaal (%)3,7%19,8% 
EBIT marginaal (%)-35,0%10,7% 
Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%)-42,1%5,8% 
    
ROA (%)1,3%4,0% 
ROE (%)0,3%4,1% 
ROCE (%)1,5%4,9% 


1
 ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
2 Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA


Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodesII KV 2020II KV 20196K
2020
6K
2019
Müügitulu (lisa 3)64 962256 103219 892434 973
Müüdud kaupade ja teenuste kulud-86 857-195 469-241 959-363 840
Brutokahjum/-kasum-21 89560 634-22 06771 133
     
Müügi- ja turunduskulud-7 320-19 212-21 268-36 254
Üldhalduskulud-9 605-14 443-23 029-29 511
Muud äritulud16 13843917 6701 163
Muud ärikulud-57-11-79-25
Kahjum äritegevusest-22 73927 407-48 7736 506
     
Finantstulud (lisa 4)09311 095
Finantskulud (lisa 4)-4 588-4 506-8 700-9 837
Kahjum enne tulumaksu-27 32722 994-57 472-2 236
     
Tulumaks-44-8 104-97-8 129
     
Aruandeperioodi puhaskahjum-27 37114 890-57 569-10 365
Emaettevõtte omanikele kuuluv aruandeperioodi puhaskahjum-27 37114 890-57 569-10 365
     
Muu koondkasum    
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse    
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed-50425781422
Perioodi muu koondkasum kokku-50425781422
     
Perioodi koondkahjum kokku-27 87515 147-57 488-9 943
Emaettevõtte omanikele kuuluv perioodi koondkahjum kokku-27 87515 147-57 488-9 943
     
Kahjum aktsia kohta (eurodes, lisa 5)-0,0410,022-0,086-0,015


Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodes30.06.202030.06.201931.12.2019
VARAD   
Raha ja raha ekvivalendid21 89267 07038 877
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded22 43453 27037 606
Ettemaksed10 64112 1346 805
Tulumaksu ettemakse04667
Varud37 03539 32637 255
Käibevara92 002171 846120 610
    
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud403407403
Muud finantsvarad ja ettemaksed1 8663261 619
Edasilükkunud tulumaksu vara18 67417 93418 674
Kinnisvarainvesteeringud300300300
Materiaalne põhivara (lisa 6)1 349 7331 373 4201 347 093
Immateriaalne vara (lisa 7)42 89845 64044 264
Põhivara1 413 8741 438 0271 412 353
VARAD KOKKU1 505 8761 609 8731 532 963
    
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL   
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8)130 066108 19089 198
Võlad tarnijatele ja muud võlad86 951107 62698 926
Võlad omanikele633 4966
Tulumaksukohustus108 0490
Ettemakstud tulud37 90146 63533 314
Lühiajalised kohustused254 934303 996221 444
    
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8)485 593495 970488 682
Pikaajalised kohustused485 593495 970488 682
Kohustused kokku740 527799 966710 126
    
Aktsiakapital (lisa 9)314 844361 736314 844
Ülekurss663663663
Reservid68 66670 89369 608
Jaotamata kasum381 176376 615437 722
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital765 349809 907822 837
Omakapital kokku765 349809 907822 837
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU1 505 8761 609 8731 532 963


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodesII KV 2020II KV 20196K
2020
6K
2019
     
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST    
Aruandeperioodi puhaskahjum-27 37114 890-57 569-10 365
Korrigeerimised29 08436 13358 47165 377
Muutused:    
Äritegevusega seotud nõuetes ja ettemaksetes9 649-11 56911 294-15 521
Varudes2 417-3 021220-3 585
Äritegevusega seotud kohustustes-9 78214 154-7 54521 704
Muutused varades ja kohustustes2 284-4363 9692 598
Äritegevusest teenitud raha3 99750 5874 87157 610
Saadud/makstud tulumaks-33-136-20-218
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU3 96450 4514 85157 392
     
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST    
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine (lisad 6, 7)-14 344-18 456-41 414-43 718
Laekumised materiaalse põhivara müügist36447142
Saadud intressid0011
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU-14 341-18 392-41 366-43 575
     
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST    
Saadud laenud (lisa 8)0015 0000
Laenude tagasimaksed (lisa 8)0-14 834-14 667-31 334
Arvelduskrediidi muutus (lisa 8)19 7479 15232 00519 009
Tuletisinstrumentidega seotud maksed000-1 029
Rendimaksete tasumine (lisa 8)-999-3 667-4 914-7 134
Makstud intressid-2 941-3 415-7 689-8 434
Laenudega seotud tehingukulude tasumine00-2050
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU15 807-12 76419 530-28 922
     
RAHAVOOD KOKKU5 43019 295-16 985-15 105
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses16 46247 77538 87782 175
Raha ja raha ekvivalentide muutus5 43019 295-16 985-15 105
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus21 89267 07021 89267 070


Veiko Haavapuu
Finantsdirektor

AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee

Manused


Tallink Grupp 2020 Q2 Financial Data.xlsx
Tallink Grupp 2020 Q2 Presentation.pdf
Tallink Grupp 2020 Q2 EST.pdf