Tallink Grupp
Majandusaasta aruanne

AS-i Tallink Grupp auditeeritud 2019 majandusaasta aruanne

Kiri aktsionäridele

Lugupeetud aktsionärid

Hoolimata tihedast konkurentsist, kaubaveoturu kasvu aeglustumisest ning aasta algul toimunud mitme laeva remondi- ja hooldustöödest oli möödunud majandusaasta Tallink Grupile äärmiselt edukas. Me vedasime 2019. aastal rekordarvu reisijaid, teenisime puhaskasumi, mis jäi vaid napilt alla 50 miljoni euro ja meil õnnestus omandada Burger Kingi restoranide frantsiisiõigused Balti riikides. Liikusime ka jõudsalt edasi nii uue LNG-kütust kasutava shuttle-laeva MyStar ehitusprojektiga kui ka oma ärikultuuri veelgi enam efektiivsusele, klienditeenindusele ning keskkonnaalasele ja sotsiaalsele vastutusele keskendumise suunas nihutamisega. Lisaks põhitegevuse tugevdamisele hakkasime 2019. aastal otsima võimalusi, et oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi ka teistes valdkondades rakendada ja seeläbi Tallink Grupi tegevushaaret veelgi laiendada.

Väljavaated olid paljulubavad ka 2020. aasta alguses. Esimese kahe kuu veomahud olid head, tegime ettevalmistusi esimeste Burger Kingi restoranide avamiseks ning lisaks sõlmisime Tallinna linna ja aktsiaseltsiga Infortar ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärgiks on rajada Tallinna rahvusvaheline konverentsi- ja kontserdikeskus koos Tallinki sadamaga. Nagu me kõik aga teame, on 2020. aasta märtsist globaalseks pandeemiaks eskaleerunud Covid-19 ning sellele järgnenud liikumispiirangud muutnud ettevõtete tegutsemiskeskkonda ning sundinud ka meid põnevate kasvuväljavaadete asemel keskenduma hoopis põhitegevuse jätkusuutlikkuse tagamisele.

Tallink Grupp, nagu ka paljud teised turismi-, transpordi- ja muid teenuseid osutavad ettevõtted, on nende seas, keda ülemaailmsest haiguspuhangust ning valitsuste kehtestatud reisi- ja liikumispiirangutest põhjustatud majanduslik tagasilöök on tabanud kõige valusamalt. Me mõistame ja toetame täielikult piirangute vajalikkust rahva tervise ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Sellest hoolimata peame tunnistama, et piirangute majanduslikud kõrvalmõjud on äärmiselt valulikud.

Teadmatus ning määramatus on praegu väga suur ning on palju asju, mida me mõjutada ei saa. Ent kinnitan teile, et oleme asunud aktiivselt tegelema nende asjadega, mida me saame muuta, ja et teeme kõik endast oleneva, et vähendada praeguse ülemaailmse kriisi mõju Tallink Grupile.

Kuna nõudlus meie teenustele on märkimisväärselt langenud, oleme ajutiselt tegevust vähendanud, et meie kulud ja kahjum oleksid võimalikult väikesed. Mõnede liinide tegevus on peatatud ja avatud on vaid üks hotell. Kõige tähtsam on praegu põhitegevuse hoidmine ja seetõttu tõmbame kokku tegevusi, mille tulevikuväljavaated on tänase seisuga tagasihoidlikumad. Sellega vähendame oma otseseid muutuvkulusid, st kaubakulusid, sadamatasusid ja kütusekulu.

Otsime võimalusi laevade opereerimis- ja hoolduskulude, muude müügikulude ja üldkulude kokkuhoiuks. Selleks lükkame edasi kõik mitte-kriitilised investeeringud ja ostud. Laevade ohutuse ja tehnilise seisukorra tagamisel me aga järeleandmisi loomulikult ei tee. Siinkohal soovin tunnustada meie koostööpartnereid, kes on näidanud üles initsiatiivi ning langetanud oma teenuste hinda ja muutnud maksetingimusi paindlikumaks.

Ühest küljest on meil vähem paindlikust ühe meie suurima kulu, personalikulud, vähendamise osas. Teisest küljest teeme me ka omaltpoolt kõik endast oleneva, et säilitada nii palju püsivaid töökohti kui võimalik. Kuna paljud meie laevad seisavad hetkel sadamates, saame pakkuda ka vähem tööd. Seepärast oleme pidanud läbirääkimisi ning kokkuleppel meremeeste ametiühingutega oma erinevatel turgudel oleme praegu saatnud töötajad võimaluse korral tasustatud ja mõningatel juhtudel ka tasustamata puhkustele. Lisaks oleme 30% võrra vähendanud Eesti kontori- ja tugiteenuste töötajate töökoormust ja palkasid, sh juhatuse liikmete töötasu. Meie nõukogu liikmed on otsustanud üksmeelselt loobuda oma järgmiste kuude tasust ja mina isiklikult olen palunud, et mu palka järgmiste kuude vältel poole võrra vähendataks. Tehes pingutusi töökohtade säilitamiseks, oleme tänulikud oma koduturgude valitsustele palgakompensatsiooni ja muu toetuse eest. Ma tänan südamest ka Tallink Grupi enam kui 7000 töötajat nende pühendumuse ja professionaalse hoiaku eest praeguses olukorras, kus pingutame ettevõtte tuleviku kindlustamise nimel. Oleme selles olukorras kõik üheskoos.

Keegi ei tea, millal ja mil viisil Covid-19 pandeemiast põhjustatud eriolukord lõpeb. Mida kauem see aega võtab, seda suurem on mõju majandusele, mis omakorda mõjutab taastumise kiirust. Meil ei ole illusiooni, et saame juba paari kuu pärast oma tavapärase töökorralduse juurde naasta. Kui kõige sügavam kriis on viimaks möödas, annab sissetulekute, kindlustunde ja ostujõu vähenemine kogu maailmas tõenäoliselt veel mõnda aega tunda ning nõudluse järkjärguliseks jõudmiseks kriisieelsele tasemele kulub ilmselt aega. Seetõttu jälgime olukorda hoolikalt ja analüüsime, kuidas on kõige õigem graafikujärgseid teenuseid taastada, kui olukord normaliseerub.

Kuigi kriisi globaalne olemus on tõsiseks proovikiviks, otsime ka aktiivselt uusi ärivõimalusi ja tuluallikaid. Oleme tänaseks sõlminud kokkulepped, mille alusel pakume lühiajaliselt äärmisel olulist kaubaveoteenust Eesti ja Saksamaa, Soome ja Rootsi ning Eesti ja Soome vahel. Kuna meie põhitegevuse taastumine võtab aega, otsime aktiivselt võimalusi oma laevade prahtimiseks ja muude ressursside väljarentimiseks.

Olen samuti tänulik selle eest, et meile laenu andnud pangad on olnud selles olukorras mõistvad. Oleme nendega laenutingimuste ja maksegraafikute teemadel tihedalt suhelnud. Kuid hoolimata nii valitsuste esmastest toetusmeetmetest kui ka meie omapoolsest kulude ja rahavoogude juhtimisest, ei suuda me korvata suure osa äritegevuse ajutist puudumist. Seetõttu otsime ja kaalume jätkuvalt võimalusi, mis tagaksid lühiajaliselt vajaliku likviidsuse ning aitaksid meil järgmistel aastatel taastuda ja kasvada.

Lisaks eespool nimetatule oleme viimase kuu jooksul tihedalt suhelnud oma koduturgude valitsustega ning arutanud toetusmeetmeid, mis aitaksid majanduskahjusid leevendada, sh likviidsuslaenude garantiisid ja muid konkreetseid meetmeid, mis võimaldaksid maandada kahjumi tekkimise riski perioodil, mil turg pärast piiride avamist taastub. Olen väga tänulik Eesti valitsusele konstruktiivse suhtumise eest ja juba Riigikokku jõudnud lisaeelarve eest, mis hõlmab toetusmeetmeid Eesti majandusele, turismisektorile ja Tallink Grupile. Lisaks eespool mainitud ajutisele töötasu hüvitisele sisaldavad need muu hulgas Eesti lipu all sõitvate laevade laevapere töötasu hüvitist. Meie teistel koduturgudel on sarnased määrused juba pikka aega kehtinud.

Tean, et veel alles veebruaris rääkisime plaanidest 2019. aasta edu ja kasumi jagamisest aktsionäridega ning makstava dividendi suurendamisest. Kuid märkimisväärselt muutunud olukorda ning ettevõtte, töötajate ja aktsionäride pikaajalisi huve silmas pidades on aga ainus mõistlik otsus lükata kasumi jaotamine tulevikku ja keskenduda praeguse tormi üleelamisele.

Lühidalt, on meie tänane strateegiline eesmärk juhtida kulusid ja rahavooge nii, et Tallink Grupp saaks praeguse ülemaailmse kriisi seljatada ja pakuks ka edaspidi suurepärast teenust ning keskkonnasõbralikke, tihedaid ja mugavaid reisijate- ja kaubaveoühendusi Läänemere põhjaosas. Luban isiklikult kõikidele meie klientidele, töötajatele ja aktsionäridele – me kruiisime jälle!

Heade soovidega

Paavo Nõgene
Juhatuse esimees

AS-i Tallink Grupp auditeeritud 2019 majandusaasta aruanne

Kontsern vedas 2019. aastal rekordarvul reisijaid: 9 763 210 reisijat ehk 6 599 reisijat rohkem kui 2018. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv langes eelmise majandusaastaga võrreldes 1,4%. Kontserni müügitulu oli 949,1 miljonit eurot (2018: 949,7 miljonit eurot). EBITDA oli 171,1 miljonit eurot (2018: 142,8 miljonit eurot) ja puhaskasum 49,7 miljonit eurot ehk 0,07 eurot aktsia kohta (2018: 40,0 miljonit eurot ehk 0,06 eurot aktsia kohta).

2019. aastal vähenes kontserni kogu müügitulu 0,6 miljoni euro võrra 949,1 miljoni euroni. 2018. aastal oli kogu müügitulu 949,7 miljonit eurot ja 2017. aastal 967,0 miljonit eurot. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) vähenes 0,6 miljoni euro võrra 883,2 miljoni euroni.

Põhitegevusele avaldas märkimisväärset mõju oodatust nõrgem kaubaveoturg, mille tingis Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega kaasnenud ebakindlus, 2019. aasta neljandas kvartalis aset leidnud töötajate streigid Soomes ja konkurentide veovõimsuse suurenemise tõttu tugevnenud konkurents.

2019. aastal vedas kontsern Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel kokku 5,1 miljonit reisijat, mida on 0,7% rohkem kui eelmisel aastal, ning liinidel veetud kaubaveoühikute maht langes 1,5%. Suurenenud konkurents avaldas survet pileti- ja kaubaveo hindadele, mille tõttu vähenes Eesti-Soome liinide müügitulu 2,0 miljoni euro võrra ja oli 354,0 miljonit eurot. Segmendi tulem, mida toetasid tugev kulude kontroll, efektiivsem tegevus ja madalamad kütusekulud, kasvas 0,1 miljoni euro võrra 80,4 miljoni euroni.

Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu kasvas 6,9 miljoni euro võrra ning oli 344,4 miljonit eurot. Segmendi tulem kasvas võrreldes eelmise aastaga 10,6 miljoni euro võrra 26,8 miljoni euroni. Positiivse arengu tingisid nii selliste pikalt väldanud hooldus- ja remonditööde puudumine, nagu kruiisilaev Baltic Princess läbis 2018. aasta esimeses kvartalis, kui ka madalamad kütusekulud ja range kulude kontroll.

Eesti-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu vähenes 6,7 miljoni euro võrra ja oli 112,3 miljonit eurot. Kruiisilaeva Baltic Queen hooldus- ja remonditööd 2019. aasta esimeses kvartalis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi veomahtusid ning majandustulemust.

Läti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 1,2 miljoni euro võrra. Müügitulu kasvu toetas 0,5% suurem reisijate arv ja 3,4% suurem veetud kaubaveoühikute arv. Tänu madalamatele kütusekuludele ja rangele kulude kontrollile kasvas segmendi tulem 1,6 miljoni euro võrra, mis ületas müügitulu kasvu.

Muu segmendi müügitulu vähenes kokku 1,1 miljoni euro võrra ja oli 73,7 miljonit eurot. Languse peamine põhjus oli väiksem majutusteenuste müügitulu, mille tingis Tallinnas asuva Tallink Pirita Spa hotelli opereerimise lõpetamine 2018. aasta novembris seoses sellega, et omanik müüs hotelli. Erinevalt majutuse müügist kasvas maismaal asuvate kaupluste müük. Seda soodustasid alates 1. juulist 2019 kehtiv madalam alkoholiaktsiisi määr Eestis ning uued brändide esinduskauplused.

2019. majandusaastal mõjutasid kontserni müügitulu ja majandustulemust järgmised äritegevusega seotud tegurid:

• reisijate arvu suurenemine kontserni laevadel peaaegu kõigis geograafilistes segmentides (Eesti-Soome, Soome-Rootsi ja Läti-Rootsi);
• seitsme laeva planeeritud hooldustööd. Teiste seas läbis 42 päeva kestnud hooldus- ja remonditööd kruiisilaev Baltic Queen, mis mõjutas Eesti-Rootsi segmendi esimese kvartali veomahte ja finantstulemusi;
• konkurents Eesti ja Soome vahelises laevaliikluses avaldas survet nii pileti- kui ka kaubaveo hindadele;
• alkoholiaktsiisi määra langetamine Eestis alates 1. juulist 2019;
• madalamad laevakütuse hinnad tänu langenud maailmaturuhindadele ja kütusehinna fikseerimise kokkulepetele;
• range kulude kontroll ning laevade energiatõhususe ja automatiseerimise suurendamiseks tehtud investeeringud.

Põhinäitajad

¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis „Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad“.
² 2019. aasta võrreldav EBITDA ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta oli 153,7 miljonit eurot.
³ IFRS 16 rakendamise mõju varadele on avalikustatud lisas 14.
⁴ IFRS 16 rakendamise mõju intressikandvatele kohustustele on avalikustatud lisas 16.
⁵ Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.

Müügitulu

Kontserni 2019. aasta müügitulu oli 949,1 miljonit eurot (2018: 949,7 miljonit eurot). Enam kui pool müügitulust ehk 536,6 miljonit eurot (2018: 524,4 miljonit eurot) teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 240,7 miljonit eurot (2018: 243,8 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 119,1 miljonit eurot (2018: 124,9 miljonit eurot).

Geograafiliste segmentide järgi jagunes müügitulu järgmiselt: 37,3% ehk 354,0 miljonit eurot teeniti Eesti-Soome liinidelt ja 36,3% ehk 344,4 miljonit eurot Soome-Rootsi liinidelt. Eesti-Rootsi liinide müügitulu oli 112,3 miljonit eurot ehk 11,8% ja Läti-Rootsi liini müügitulu 72,5 miljonit eurot ehk 7,6%. Muude geograafiliste segmentide müügitulu osakaal langes 7,8%-ni ehk 73,7 miljoni euroni.

Kasum

Kontserni 2019. aasta brutokasum oli 196,9 miljonit eurot (2018: 183,8 miljonit eurot) ja EBITDA oli 171,1 miljonit eurot (2018: 142,8 miljonit eurot). 2019. aasta puhaskasum oli 49,7 miljonit eurot (2018: 40,0 miljonit eurot). Puhaskasum aktsia kohta oli 0,07 eurot (2018: 0,06 eurot).

Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid:

• Kütusekulude vähenemine 12,9 miljoni euro võrra. Kütusekulude kokkuhoidu võimaldasid kütusetarnijatega sõlmitud hinna fikseerimise kokkulepped, mis hõlmasid 41% 2019. aastal ostetud kütuse mahust, ning mitmete energiatõhususeprojektide tulemusena langenud kütusekulu (väiksem tarbitud kütuse kogus). Samuti alandas kütusekulusid laevakütuse madalam maailmaturuhind.
• Eelneva aastaga võrreldes suurem ettevõtte tulumaks, mille tingis dividendide kasv.
• Maismaal (sadama piirkonnas) asuvate kaupluste müügitulu suurenemine seoses alkoholiaktsiisi määra langetamisega Eestis alates 1. juulist 2019.
• Juhtivtöötajate teenistussuhte lõpetamisega seotud hüvitised, mille suurus koos maksudega oli 2,4 miljonit eurot.

Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud, mis on suurim tegevuskulude artikkel, ulatusid 221,1 miljoni euroni (2018: 217,2 miljonit eurot).

2019. aasta kütusekulud olid 89,6 miljonit eurot (2018: 102,5 miljonit eurot). Kütusekulusid mõjutasid tänu madalamatele maailmaturuhindadele ja hinna fikseerimise kokkulepetele langenud laevakütuse hinnad. Seetõttu vähenesid aasta kütusekulud 12,6% võrra. Kontsern jätkab oma igapäevaste tegevuste tõhustamist ja optimeerimist ning laevade kütusekulude langetamist.

Kontserni personalikulud olid 223,5 miljonit eurot (2018: 218,1 miljonit eurot). 2019. aasta keskmine töötajate arv oli 7 270 (2018: 7 430).

Aruandeperioodi üldhalduskulud olid 56,8 miljonit eurot ning müügi- ja turunduskulud 67,7 miljonit eurot (2018. aastal vastavalt 55,2 ja 69,3 miljonit eurot).

Kontserni varade amortisatsioonikulu oli 96,2 miljonit eurot (2018: 79,3 miljonit eurot). Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud.

Kontserni netofinantskulud vähenesid võrreldes 2018. aastaga 1,2 miljoni euro võrra. See hõlmab intressikulude vähenemist 4,5 miljoni euro võrra ning 0,9 miljoni võrra väiksemat kasumit valuutakursi erinevustest ning valuutakursside ja intressimäärade tuletisinstrumentide ümberhindlusest. Lisaks sisaldus 2019. aasta kuludes kasutusõiguse varadega seotud kohustustest tulenev 2,3 miljoni euro suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).

Kontserni krediidi-, likviidsus- ja tururiske ning finantsriskide juhtimist on kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Likviidsus ja rahavood

Kontserni 2019. aasta äritegevuse netorahavoog oli 174,6 miljonit eurot (2018: 156,8 miljonit eurot).

Kontserni investeerimistegevuses kasutatud netorahavoog oli 60,7 miljonit eurot (2018: 35,7 miljonit eurot). Investeeringuid tehti laevade restoranide, kaupluste ja kajutite uuendamiseks. Investeeriti ka veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide arendamisse. Kontserni investeeringud sisaldasid muu hulgas 12,4 miljoni euro suurust ettemakset uue LNG kütusel töötava shuttle-laeva MyStar eest, mis tehti 2019. aasta teises kvartalis.

2019. aastal maksis kontsern tagasi laene kogusummas 79,8 miljonit eurot (2018: 190,0 miljonit eurot).

Intressimaksetele kulus 16,7 miljonit eurot (2018: 19,4 miljonit eurot).

Seisuga 31. detsember 2019 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 38,9 miljonit eurot (31. detsember 2018: 82,2 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti 90,0 miljonit eurot (2018: 75,0 miljonit eurot).

Covid-19 kriisiga seotud tegevuskeskkonna halvenemist aruandeperioodi järel ja ettevõtte jätkusuutlikkust tagavaid tegevusi on kirjeldatud täpsemalt lisas 24.

Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Veiko Haavapuu
Finantsdirektor

AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee

Manus

• Tallink Grupp AR 2019 EST