Avaldatud: 2020-02-27 08:30:00 CET
Tallink Grupp
Kvartaliaruanne

AS-i Tallink Grupp 2019 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne

Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi „Kontsern“) vedasid 2019. majandusaastal (1. jaanuar – 31. detsember) kokku kõigi aegade suurima arvu 9 763 210 reisijat, mida on
6 599 reisija võrra rohkem kui 2018. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv langes 1,4% võrra võrreldes eelmise majandusaastaga. Kontserni auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 949,1 miljonit (2018: 949,7 miljonit eurot). Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 171,1 miljonit eurot (2018: 142,8 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 49,7 miljonit eurot või 0,07 eurot aktsia kohta (2018: 40,0 miljonit eurot või 0,06 eurot aktsia kohta).

2019. majandusaastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit järgmised asjaolud:

  • Kontserni laevadel reisinud reisijate arvu suurenemine peaaegu kõigis geograafilistes segmentides (Eesti-Soome, Soome-Rootsi ja Läti-Rootsi);
  • seitsme laeva planeeritud hooldustööd. Teiste seas läbis 42 päeva kestnud hooldus- ja remonditööd kruiisilaev Baltic Queen, mis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi I kvartali veomahte ja finantstulemusi;
  • Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev hinnasurve nii pileti- kui ka kaubaveo hindadele;
  • 1. juulist 2019 kehtiv langetatud alkoholiaktsiis Eestis;
  • madalamad laevakütuse hinnad tänu langenud maailmaturuhindadele ja hinnakokkulepetele peamiste kütusetarnijatega;
  • tugev kulude kontroll, laevade energiatõhususe ja automatiseerimise investeeringud.

Müügitulu ja segmendid

2019. aastal vähenes Kontserni kogutulu 0,6 miljoni euro võrra ja oli 949,1 miljonit eurot. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) vähenes 0,6 miljoni euro võrra 883,2 miljoni euroni.

Põhitegevusele avaldas märkimisväärset mõju oodatust nõrgem kaubaveoturg, mille tingis Ühendkuningriikide Euroopa Liidust lahkumisega kaasnenud ebakindlus, 2019. aasta neljandas kvartalis aset leidnud töötajate streigid Soomes ja konkurentide veovõimsuse suurenemise tõttu tugevnenud konkurents.

2019. aastal vedas Kontsern Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel kokku 5,1 miljonit reisijat, mida on 0,7% võrra rohkem eelmisest aastast ning liinil veetud kaubaveoühikute maht langes 1,5% võrra. Konkurentide poolt lisatud veomaht Tallinna-Helsingi liinil suurendas konkurentsi ja avaldas survet pileti- ja kaubaveo hindadele, mille tõttu vähenes Eesti-Soome segmendi müügitulu 2,0 miljoni euro võrra ja oli 354,0 miljonit eurot. Samal ajal toetasid segmendi kasumlikkust tugev kulude kontroll, efektiivsem opereerimine ja madalamad kütusekulud. Segmendi tulem kasvas 0,1 miljoni euro võrra ja oli 80,4 miljonit eurot.

Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu kasvas 6,9 miljoni euro võrra ning oli 344,4 miljonit. Segmendi tulem kasvas võrreldes eelmise aastaga 10,6 miljoni võrra ning oli 26,8 miljonit eurot. Positiivse arengu tingisid nii reisilaeva Baltic Princess 2018. aasta esimeses kvartalis toimunud pikalt väldanud hooldustööde puudumine 2019. aastal kui ka madalam kütusekulu ning põhjalik kontroll kulude üle.

Eesti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 6,7 miljoni euro võrra ja oli 112,3 miljonit eurot. Kruiisilaeva Baltic Queen hooldustööd 2019. aasta esimeses kvartalis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi veomahtusid ning majandustulemust.  

Läti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 1,2 miljoni euro võrra. Müügitulu kasvu toetas 0,5% suurem reisijate arv ja 3,4% suurem veetud kaubaveoühikute arv. Tänu madalamale kütusekulule ja põhjalikule kontrollile kulude üle kasvas segmendi tulem 1,6 miljoni euro võrra, ületades müügitulu kasvu.

Muu segmendi müügitulu vähenes kokku 1,1 miljoni euro võrra ja oli 73,7 miljonit eurot. Languse peamine põhjus oli väiksem hotellide müügitulu, mille tingis Tallinnas asuva Tallink Pirita Spa hotelli opereerimise lõpetamine 2018. aasta novembris seoses hotelli müügiga selle omaniku poolt. Erinevalt majutuse müügist, kasvas kaldakaupluste müük, mida soodustas 1. juulist 2019 kehtiv langetatud alkoholiaktsiis Eestis ning uued brändide esinduskauplused maal.

Kasum

2019. aastal kasvas Kontserni brutokasum eelmise aastaga võrreldes 13,1 miljoni euro võrra ja oli 196,9 miljonit eurot. Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas 28,3 miljoni euro võrra ja oli 171,1 miljonit eurot, 2019. aasta võrreldav EBITDA, s.o ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta, kasvas 11,0 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga ning oli 153,7 miljonit eurot. Kontserni tegevustulemit mõjutasid eelmise aastaga võrreldes peamiselt järgmised asjaolud:

  • Kütusekulu vähenemine 12,9 miljoni euro võrra. Kütusekulu kokkuhoiu tingisid kütusetarnijatega sõlmitud hinna kokkulepped 41% 2019. aastal soetatava kütuse koguse ulatuses, ning kokkuhoid tarbitud kütuse koguselt, tänu mitmetele energiaefektiivsust parendavatele projektidele. Samuti avaldas kütusekulule positiivset mõju madalam laevakütuse hind.
  • Eelmisest aastast suurem ettevõtte tulumaks, mille tingis dividendide kasv.
  • Sadama piirkonnas asuvate kaldakaupluste müügitulu suurenemise positiivne mõju kulumieelsele ärikasumile (EBITDA) seoses 1. juulist 2019 kehtiva langetatud alkoholiaktsiiga Eestis.
  • Juhtivate töötajate teenistussuhte lõpetamisega seotud hüvitiste negatiivne mõju kulumieelsele ärikasumile (EBITDA). Ühekordsete hüvitiste suurus, sisaldades makse, oli kokku 2,4 miljonit eurot.  

Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 17,0 miljoni euro võrra ja oli 96,2 miljonit eurot. Kasvu põhjus oli IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 15,0 miljonit eurot.

Netofinantskulud vähenesid eelmise aastaga võrreldes 1,2 miljoni euro võrra. Näitaja sisaldab intressikulu langust 4,5 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning valuutakursside ja intressimäärade tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 0,9 miljoni euro võrra. Sellele lisaks sisaldub kolmanda kvartali kuludes varade kasutusõigusest tulenev 2,3 miljoni euro suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).

Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2019. majandusaastal 49,7 miljonit eurot ehk 0,074 eurot aktsia kohta. 2018. aastal oli puhaskasum 40,0 miljonit eurot ehk 0,060 eurot aktsia kohta võrreldes 2017. aasta puhaskasumiga suuruses 46,5 miljonit eurot ehk 0,069 eurot aktsia kohta.

Investeeringud

2019. majandusaastal moodustasid kontserni investeeringud 60,9 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest olid seotud seitsme laeva tehniliste hooldustöödega (Baltic Queen, Galaxy, Regal Star, Star, Silja Symphony, Victoria, Isabelle).

Mitmed investeeringud tehti laevade restoranide, poodide ja teiste avalike alade uuendamisse. Kruiisilaevale Baltic Queen ehitati uus restoran Fastlane ning uuendati restorani Grande Buffet ja ööklubi Starlight. Kruiisilaevale Galaxy ehitati restoran Fastlane, uuendati restorani Grande Buffet ja ööklubi Starlight, olemasolevasse poodi lisati SuperDry pood ning uuendati lasteala Silja Land. Kruiisilaeval Silja Symphony renoveeriti uuele kontseptsioonile vastavalt ööklubi Starlight, uuendati restorane Grill House ja Bon Vivant ning pubi Sea Pub. Samuti lisati laevale Tommy Hilfigeri pood ning viidi lõpule kajutite uuendamise projekt.

Korralistele hooldustöödele lisaks investeeriti aasta vältel ka laevade tehnilisse hooldusesse, hoidmaks laevu tehniliselt heas korras. Samuti investeeriti energiaefektiivsuse parendamise lahendustesse, hõlmates kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide uuendusi, kütusekulu seiresüsteeme, ettevalmistusi kõrgepinge kaldavoolu tarbimiseks ning hübriidlahendusi.

Kontserni investeeringud sisaldasid ka 12,4 miljoni euro suurust uue shuttle laeva MyStar ettemaksu, mis maksti välja 2019. majandusaasta teises kvartalis.

Investeeringuid tehti ka veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide arendamisse.

Dividendid

Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid kokku summas 33,5 miljonit eurot maksti välja 3. juulil 2019. Sellele lisaks otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri parandamiseks vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra, mis maksti välja 3. detsembril 2019.

Ettevõtte juhatus teeb 2020. aasta aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku maksta 2019. majandusaasta kasumist dividendi 0,06 eurot aktsia kohta.

2019. majandusaasta IV kvartali tulemused

2019. majandusaasta neljandas kvartalis (1. oktoober – 31. detsember) vähenes Kontserni müügitulu 0,2 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja oli 226,4 miljonit eurot. Müük laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes kasvas 3,7 miljoni euro võrra, piletimüük vähenes 0,9 miljoni euro võrra ning 4,7% võrra väiksema veetud kaubaühikute hulga tõttu vähenes kaubaveomüük 3,1 miljoni euro võrra.

Neljanda kvartali auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas 9,4 miljoni euro võrra 33,4 miljoni euroni ja auditeerimata puhaskasum oli 5,5 miljonit eurot. Positiivset arengut mõjutasid madalam kütusekulu ja põhjalik kontroll kulude üle ning ühekordsete kulude kajastamine 2018. aasta neljandas kvartalis.

2019. majandusaasta neljandas kvartalis mõjutas kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit ka toetusstreik Soomes, mis põhjustas 6 väljumise tühistamise Soome-Rootsi liinidel. Posti- ja logistikatöötajate streigi tõttu jõudsid jõulupakkumised Soome turu klientideni hilinemisega, tingides osa detsembris oodatud müügitulu nihkumise jaanuarisse.

Finantsseisund

Kontserni netovõlg suurenes neljandas kvartalis 12,4 miljoni euro võrra ja oli kokku 539,0 miljonit eurot (31. detsembril 2018 428,0 miljonit eurot). Netovõla ja EBITDA suhe oli neljanda kvartali lõpu seisuga 3,1 (31. detsembril 2018 3,0).

Neljanda kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata krediit) 128,9 miljonit eurot (31. detsembril 2018 157,2 miljonit eurot), mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt tugeva finantsseisundi.

31. detsembril 2019 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 38,9 miljonit eurot (31. detsembril 2018 82,2 miljonit eurot) ja kasutamata krediiti 90,0 miljonit eurot (31. detsembril 2018 75,0 miljonit eurot).

Majanduskeskkond

Kontsern opereerib laevaliine Soome, Rootsi, Eesti ja Läti vahel ning peab neid riike oma koduturgudeks. Kuna ligi pooled reisijad on soomlased on kontsern kõige tundlikum Soome majandusolude suhtes. Kontserni mõjutavad olulisel määral ka muutused Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas, sest nendest riikidest tuli 2019. aastal vastavalt 19% ja 11% kõigist reisijatest. Lätist pärit reisijad moodustasid 2019. aastal reisijate koguarvust 4% ning ülejäänud 21% olid pärit muudest riikidest, peamiselt Euroopast.

Ettevõtete kindlustunne (OECD mõõdik) vähenes kõigil koduturgudel kogu aasta vältel, niisamuti ka 2019. aasta neljandas kvartalis, ning on hetkel ajaloolistest tasemest selgelt madalamal. Ettevõtete kõrge ebakindlus peegeldub ka meie kaubaveoühikute transpordi tulemustes. Kaubaveotegevust mõjutasid negatiivselt ka konkurents, spetsiifilised probleemid teatud tööstusharudes ning Soomes toimunud streigid. Hoolimata asjaolust, et ettevõtete keskmine kindlustunne oli madalam kui kvartal tagasi, paistavad aasta viimaste kuude arengud pigem julgustavamad, eriti Lätis ja Eestis, aga ka Soomes. 

Eesti ja Läti tarbijate kindlustunne jätkas 2019. aasta neljandas kvartalis kasvu võrreldes nii eelneva kui ka aasta taguse kvartaliga. Soome ja Rootsi tarbijate kindlustunne püsis 2019. aasta kolmanda kvartaliga samal tasemel mida, arvestades viimase paari aasta järjepidevat kindlustunde hajumist, võib pidada heaks tulemuseks. Eesti-Soome liinil toetas pardamüüki täiendavalt 2019. aasta kolmandas kvartalis langetatud alkoholi aktsiismäärad Eestis. Rootsi krooni tugevnemine alates oktoobri keskpaigast oli täiendav reisijate äri toetav tegur Q4 2019.

Nagu kogu aasta vältel püsis tööjõuturu olukord pingeline ka 2019. aasta neljandas kvartalis, eriti Eestis – madal töötus ning kõrged palgaootused. Hooajaliselt madalam personalivajadus aasta viimases kvartalis leevendas pisut olukorda võrreldes suvekuudega.

Positiivse arenguna aeglustus inflatsiooni tempo 2019. aasta neljandas kvartalis kõigil koduturgudel, välja arvatud Rootsis, kogu 2019 aasta aeglasemaile tasemele. Eurostati andmetel püsis 2019. aasta neljandas kvartalis inflatsioon Eestis, Lätis ja Rootsis üsna Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse 2%-

lise eesmärgi lähedal. Inflatsioon oli jätkuvalt madalaim Soomes langedes 2019. aasta neljandas kvartalis lausa 0.9%-le.

Eurodes mõõdetuna olid ettevõtte jaoks oluliste kütuste turuhinnad üle 4% madalamad võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga. Samas detsembri kuus olid hinnad aasta varasemast kõrgemal. Kuna kontsern on jätkuvalt avatud maailmaturu hindade muutusele on järsu hinnatõusu risk jätkuvalt üks ärile iseloomulikumaid riske.

Muud koduturgude majanduskeskkondasid mõjutavad põhiriskid on seotud ebakindlusega, mis tuleneb protektsionismi suurenemisest (Hiina ja USA vahelised kaubanduspinged aga eriti Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist), ning investeeringute kahanemisega, mis vähendaks kõigi Läänemere-äärsete avatud majandusega riikide kaubavahetust. Jätkuv ebakindlus paistab juba peegelduvat ettevõtete langevas kindlustundes ning madalamates investeeringutes mis on omakorda viinud juba varajaste majanduslanguse märkideni nii Euroopa olulisemates majandustes kui ka meie kaubaveo tegevuses. Samuti, sõltuvalt kestusest ja ulatusest võib koroonaviiruse puhang vähendada Aasiast pärit reisijate nõudlust.

Sündmused IV kvartalis

Aktsiakapitali vähendamine
2019. aasta mais otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri parandamiseks vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra. Aktsiakapitali vähendus maksti välja 3. detsembril 2019.

Muudatused kontserni struktuuris
2019. aasta novembris registreeris Tallink Grupp AS 100% osalusega tütarettevõte Tallink Fast Food OÜ 100% osalusega tütarettevõtte Leedus – Tallink Fast Food Lithuania UAB– mis on kontserni esimene tütarettevõte Leedus, ning 100% osalusega tütarettevõtte Lätis – Tallink Fast Food Latvia SIA. Ettevõtete asutamise eesmärgiks on Burger King restoranide opereerimine Leedus ja Lätis.

Tallink Grupp AS-i laenukohustuste muutused
2019. aasta novembris sõlmis Tallink Grupp AS 60 miljoni euro suuruse korduvkasutusega laenulimiidi lepingu (revolving credit facility). Swedbank AS-i poolt antud laen kannab Euriboril baseeruvat muutuvat intressimäära ja on tagasimaksete lõpptähtajaga 4 aastat.

Laenu võib võtta kasutusele finantseerimisvajaduste katmiseks vastavalt ettevõtte vajadusele. Sõlmitud laenuleping tugevdab Tallink Grupi likviidsuspuhvreid. Laenu garanteerib Tallink Grupp AS tütarettevõte Baltic SF VII Ltd. ning laenu tagatisteks on nimetatud tütarettevõttele kuuluv laev Silja Europa.

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade

Kütuse hinnariski juhtimine
Kontsern on sõlminud oma kütusetarnijatega kokkuleppe fikseerimaks 2020. aastal soetatava kütuse koguse olulise osa ostuhinna.

Laevade uuendustööd
Kontserni laevade uuendustööd jätkuvad 2020. aastal ning aasta esimeses kvartalis läbivad planeeritud hoolduse viis laeva: Seawind, Megastar, Romantika, Silja Europa ja Silja Symphony. 

Investeeringuid tehakse laevade tehnilisse hooldusesse, avalike alade uuendustesse ja mitmetesse laevade energiaefektiivsust parendavatesse projektidesse ning projektidesse vähendamaks heitmeid nagu tõukejõuabimeetmena purjesüsteemi katsetamine laeval Regal Star, ballastivee puhastussüsteemi paigaldamine ja laeva külmikute jahutussüsteemi väljavahetamine laeval Silja Europa. 2020. aasta esimestel kuudel kestavad seitsme laeva planeeritud hooldustööd kokku 69 päeva.

Uue shuttle laeva MyStar ettemaks
2020. aasta esimeses kvartalis tehakse 12,4 miljoni euro suurune uue shuttle laeva MyStar ettemaksu teine osamakse. Kaks 24,7 miljoni euro suurust ettemaksu osamakset tehakse sama aasta teises ja kolmandas kvartalis.

Muudatused kontserni struktuuris
2020. aasta veebruaris ühines kontserni 100% osalusega tütarettevõte Hansatee Cargo AS kontserni ettevõtte Tallink AS-iga ning kustutati seejärel Äriregistrist.

Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Kontserni tegevuse kõrghooaeg on suvi. Kontserni juhatuse hinnang, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemusel, näitab, et kontsern teenib suure osa tuludest ja kasumist suvel (juuni-august).

Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid uurimis- ja arendustegevuse projekte. Kontsern tegeleb igapäevaselt erinevate võimaluste leidmisega ettevõtte tegevuse laiendamiseks, ettevõtte tulemuste parendamise eesmärgil.

Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijate ala tehnoloogia uuendamiseks ning täiendamiseks, et kokkuvõttes parendada ettevõtte tulemusi läbi kaasaegsete lahenduste. Kõige hiljutisem projekt koostöös Läänemere äärsete sadamatega hõlmab ettevalmistuste tegemist kõrgepinge vooluühenduse kasutamiseks laevade seisuajal sadamates. Teine käimasolev projekt koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) hõlmab kontserni laevadele „Targa Autoteki“ lahenduste väljatöötamist.

Lisaks osaleb Tallink Grupp Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone, masinõpet ja tehisintellekti.

Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:

  • õnnetused, katastroofid;
  • makromajanduslikud sündmused;
  • õigusaktide muudatused;
  • suhted ametiühingutega;
  • kütusehindade ja intressimäärade tõus;
  • turu- ja kliendikäitumine.


Põhinäitajad

Perioodi kohtaIV KV 2019IV KV 2018Muutus %
Müügitulu (miljonites eurodes)226,4226,6-0,1%
Brutokasum (miljonites eurodes)39,134,612,8%
EBITDA¹ ² (miljonites eurodes)33,424,039,3%
EBIT¹ (miljonites eurodes)9,03,7144,3%
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes)5,5-1,8411,0%
    
Amortisatsioon³ (miljonites eurodes)24,520,320,4%
Investeeringud¹ ⁵ (miljonites eurodes)10,016,0 
Aktsiate kaalutud keskmine arv669 882 040669 791 2190,0%
Kasum/kahjum aktsia kohta¹0,008-0,003411,0%
    
Reisijate arv¹2 280 8052 247 2261,5%
Kaubaveoühikute arv¹93 64598 286-4,7%
Keskmine töötajate arv¹7 1977 228-0,4%
    
Perioodi lõpu seisuga31.12.1930.09.19Muutus %
Varad kokku³ (miljonites eurodes)1 533,01 564,2-2,0%
Kohustused kokku⁴ (miljonites eurodes)710,1746,5-4,9%
Intressikandvad kohustused⁴ (miljonites eurodes)577,9564,82,3%
Netovõlg¹ (miljonites eurodes)539,0526,62,4%
Netovõla ja EBITDA suhe¹3,13,3-3,3%
Omakapital kokku (miljonites eurodes)822,8817,70,6%
Omakapitali määr¹ (%)54%52% 
    
Lihtaktsiate arv669 882 040669 882 0400,0%
Omakapital aktsia kohta¹1,231,220,6%
    
Suhtarvud¹IV KV 2019IV KV 2018 
Brutokasumi marginaal (%)17,3%15,3% 
EBITDA marginaal (%)14,8%10,6% 
EBIT marginaal (%)4,0%1,6% 
Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%)2,4%-0,8% 
    
ROA (%)4,8%4,1% 
ROE (%)6,0%4,8% 
ROCE (%)5,7%5,2% 


1 ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
2 2019. aasta IV kvartali võrreldav EBITDA ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta oli 28,9 miljonit eurot.
3 IFRS 16 rakendamise mõjust varadele vaata lisast 6.
4 IFRS 16 rakendamise mõjust intressikandvatele kohustustele vaata lisast 8.
5 Ei sisalda varade kasutusõiguse lisandumisi.

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA


Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodesIV KV 2019IV KV 201812K
2019
12K
2018
Müügitulu (lisa 3)226 375226 550949 119949 723
Müüdud kaupade ja teenuste kulud-187 305-191 928-752 234-765 892
Brutokasum39 07034 622196 885183 831
     
Müügi- ja turunduskulud-16 365-16 714-67 727-69 315
Üldhalduskulud-14 375-16 371-56 783-55 495
Muud äritulud7232 1342 5994 633
Muud ärikulud-830-106-153
Kasum äritegevusest8 9703 67174 86863 501
     
Finantstulud (lisa 4)48649958 631
Finantskulud (lisa 4)-4 228-5 376-18 674-27 552
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum-44-44
Kasum/kahjum enne tulumaksu4 742-83757 18544 584
     
Tulumaks732-923-7 467-4 535
     
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum5 474-1 76049 71840 049
Emaettevõtte omanikele kuuluv aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum5 474-1 76049 71840 049
     
Muu koondkasum    
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse    
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed-295-35161267
Perioodi muu koondkasum kokku-295-35161267
     
Perioodi koondkasum kokku5 179-1 79549 87940 316
Emaettevõtte omanikele kuuluv perioodi koondkasum kokku5 179-1 79549 87940 316
     
Kasum/kahjum aktsia kohta (eurodes, lisa 5)0,008-0,0030,0740,060


Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodes31.12.201931.12.2018
VARAD  
Raha ja raha ekvivalendid38 87782 175
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded37 60643 805
Ettemaksed6 8056 084
Tulumaksu ettemakse6746
Varud37 25535 741
Käibevara120 610167 851
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud403407
Muud finantsvarad ja ettemaksed1 619320
Edasilükkunud tulumaksu vara18 67417 934
Kinnisvarainvesteeringud300300
Materiaalne põhivara (lisa 6)1 347 0931 267 928
Immateriaalne vara (lisa 7)44 26446 164
Põhivara1 412 3531 333 053
VARAD KOKKU1 532 9631 500 904
   
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL  
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8)89 19878 658
Võlad tarnijatele ja muud võlad98 926100 682
Tuletisinstrumendid 0918
Võlad omanikele62
Tulumaksukohustus0116
Ettemakstud tulud33 31432 113
Lühiajalised kohustused221 444212 489
   
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8)488 682431 477
Muud kohustused022
Pikaajalised kohustused488 682431 499
Kohustused kokku710 126643 988
   
Aktsiakapital (lisa 9)314 844361 736
Ülekurss663662
Reservid69 60869 474
Jaotamata kasum437 722425 044
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital822 837856 916
Omakapital kokku822 837856 916
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU1 532 9631 500 904


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodesIV KV 2019IV KV 201812K
2019
12K
2018
     
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST    
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum5 474-1 76049 71840 049
Korrigeerimised28 42825 523122 260102 758
Muutused:    
Äritegevusega seotud nõuetes ja ettemaksetes15 10816 2984 7402 407
Varudes3 1851 833-1 5144 934
Äritegevusega seotud kohustustes-3 480-1 400-3116 723
Muutused varades ja kohustustes14 81316 7312 91514 064
Äritegevusest teenitud raha48 71540 494174 893156 871
Makstud tulumaks-29-14-317-87
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU48 68640 480174 576156 784
     
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST    
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine (lisad 6, 7)-10 031-15 918-60 887-36 037
Laekumised materiaalse põhivara müügist-20300192368
Saadud intressid0517
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU-10 051-15 613-60 694-35 662
     
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST    
Saadud laenud (lisa 8)45 000110 00045 000110 000
Laenude tagasimaksed (lisa 8)-23 375-20 333-79 750-69 666
Võlakirjade tagasimaksed (lisa 8)0-120 3030-120 303
Arvelduskrediidi muutus (lisa 8)-5 157000
Tuletisinstrumentidega seotud maksed0-947-1 029-3 569
Rendimaksete tasumine (lisa 8)-3 888-29-14 822-108
Makstud intressid-3 069-3 992-16 717-19 440
Laenudega seotud tehingukulude tasumine-636-66-1 431-1 113
Makstud dividendid (lisa 10)150-33 443-20 096
Aktsiakapitali vähendamine-46 8880-46 888-1
Tulumaks makstud dividendidelt30-8 100-3 562
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU-37 995-35 670-157 180-127 858
     
RAHAVOOD KOKKU640-10 803-43 298-6 736
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses38 23792 97882 17588 911
Raha ja raha ekvivalentide muutus640-10 803-43 298-6 736
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus38 87782 17538 87782 175


Veiko Haavapuu
Finantsdirektor

AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn, Estonia
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee


Manused


Tallink Grupp 2019 Q4 Presentation.pdf
Tallink Grupp 2019 Q4 EST.pdf
Tallink Grupp 2019 Q4 Financial Data.xlsx