Avaldatud: 2019-11-07 08:30:00 CET
Tallink Grupp
Kvartaliaruanne

AS-i Tallink Grupp 2019 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud III kvartali vahearuanne

Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi „kontsern“) vedasid 2019. aasta III kvartalis (1. juuli – 30. september) kokku 3,0 miljonit reisijat, mida on 0,9% rohkem kui eelmise aasta III kvartalis. Kontserni III kvartali auditeerimata müügitulu kasvas 1,5% võrra ja oli kokku 287,8 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 83,2 miljonit eurot (2018. aasta III kvartalis 71,1 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 54,6 miljonit eurot (2018. aasta III kvartali puhaskasum oli 46,1 miljonit eurot), olles kontserni kõigi aegade suurim kasum kolmandas kvartalis.

III kvartalis mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit järgmised asjaolud:

  • Kontserni laevadel reisinud reisijate rekordarv juulis ja augustis;
  • Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev hinnasurve nii pileti- kui  ka kaubaveo hindadele;
  • 1. juulist 2019 kehtiv langetatud alkoholiaktsiis Eestis;
  • Madalamad laevakütuse hinnad.

Müügitulu ja segmendid

2019. aasta kolmandas kvartalis kasvas kontserni kogutulu 4,2 miljoni euro võrra ja oli 287,8 miljonit eurot. Kolmanda kvartali müügitulu oli 2018. ja 2017. aastal vastavalt 283,6 ja 282,7 miljonit eurot.

  • Müügitulu laevaliinide opereerimisest Läänemeres (põhitegevus) kasvas 1,4% või 3,8 miljoni euro võrra 268,4 miljoni euroni.
  • Muu segmendi müügitulu, sisaldades kontsernisiseseid elimineerimisi, suurenes kokku 0,4 miljoni euro võrra ja oli 19,4 miljonit eurot. Kasv oli peamiselt tingitud suuremast kaldal asuvate kaupluste müügist.

2019. aasta kolmandas kvartalis vedas kontsern Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel kokku 1,5 miljonit reisijat, mida on 2,0% võrra rohkem eelmisest aastast. Liinil veetud kaubaveo ühikute maht langes 2,3% võrra, samal ajal kui kogu turu maht langes 4,4% võrra. Konkurentide poolt lisatud veomaht Tallinna-Helsingi liinil avaldus kasvanud survena pileti- ja kaubaveo hindadele. Segmendi kogu müügitulu kasvas 1,4 miljoni euro võrra ja oli 102,2 miljonit eurot. Eesti-Soome segmendi tulem kasvas 1,7 miljoni euro võrra ja oli 33,0 miljonit eurot.

Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu kasvas 2,5 miljoni euro võrra ning oli 106,4 miljonit. Soome-Rootsi segmendi tulem kasvas 30,3% või 4,8 miljoni euro võrra ja oli 20,6 miljonit eurot. Segmendi tulemi kasvu toetasid suurem tulu reisija kohta, madalam kütusekulu ja üldine põhjalik kontroll kulude üle.

Olgugi, et Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv kahanes 1,3% võrra ning kaubaveo mahud 7,3% võrra, langes müügitulu vaid 0,3% võrra ning oli 36,0 miljonit eurot. Samal ajal kasvas Eesti-Rootsi segmendi tulem 13,3% või 0,8 miljoni euro võrra ja oli 7,1 miljonit eurot. Eesti-Rootsi segmendi tulemi kasvu toetasid nii suurem tulu reisija kohta, madalam kütusekulu kui ka põhjalik kontroll kulude üle.

Läti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu jäi eelmise aastaga samale tasemele, samal ajal kui segmendi tulem kasvas 0,9 miljoni euro võrra, mida on 19,9% võrra eelmisest aastast rohkem. Segmendi tulemi kasvu toetasid madalam kütusekulu ja põhjalik kontroll kulude üle.   

Kasum

2019. aasta kolmandas kvartalis, mis on ka kõrghooaeg, teenis kontsern kõigi aegade suurima kolmanda kvartali puhaskasumi suuruses 54,6 miljonit eurot, mida on 8,5 miljoni euro või 18,5% võrra eelmise aasta samast perioodist rohkem.

Kontserni brutokasum kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,2 miljoni euro võrra ja oli 86,7 miljonit eurot. Kolmanda kvartali EBITDA kasvas 12,1 miljoni euro võrra ja oli 83,2 miljonit eurot, kolmanda kvartali võrreldav EBITDA, s.o ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta, kasvas 7,6 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli 78,7 miljonit eurot.

Kontserni kolmanda kvartali tulemust mõjutasid positiivselt madalam kütusekulu, sadamatasud ning põhjalik kontroll kulude üle. Kütusekulu kokkuhoiu tingisid kütusetarnijatega sõlmitud hinna kokkulepped 41% 2019. aastal soetatava kütuse koguse ulatuses, ning kokkuhoid tarbitud kütuse koguselt, tänu mitmetele energiaefektiivsust parendavatele projektidele. Samuti avaldas kütusekulule positiivset mõju madalam laevakütuse hind.

Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas III kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,9 miljoni euro võrra ja oli 23,8 miljonit eurot. Kasvu põhjus oli IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 3,9 miljonit eurot.

Netofinantskulud vähenesid eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 0,4 miljoni euro võrra. Näitaja sisaldab intressikulu langust 1,4 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning valuutakursside ja intressimäärade tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 0,4 miljoni euro võrra. Sellele lisaks sisaldub kolmanda kvartali kuludes varade kasutusõigusest tulenev 0,6 miljoni euro suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).

Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2019. aasta III kvartalis 54,6 miljonit eurot ehk 0,082 eurot aktsia kohta. 2018. aasta samal perioodil oli puhaskasum 46,1 miljonit eurot ehk 0,069 eurot aktsia kohta võrreldes 2017. aasta III kvartali puhaskasumiga suuruses 47,8 miljonit eurot ehk 0,071 eurot aktsia kohta.

2019. majandusaasta esimese 9 kuu tulemused

2019. majandusaasta esimese 9 kuuga (1. jaanuar – 30. september) vedas Kontsern kokku 7,5 miljonit reisijat, mida on 0,4% võrra vähem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Kontserni esimese 9 kuu auditeerimata müügitulu vähenes 0,1% võrra ja oli kokku 722,7 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 137,7 miljonit eurot (2018. aasta esimesed 9 kuud: 118,8 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 44,2 miljonit eurot (2018. aasta esimesed 9 kuud: 41,8 miljonit eurot kasumit).

2019. aasta esimese 9 kuu finantstulemust mõjutasid järgnevad asjaolud:

  • Seitsme laeva planeeritud hooldustööde tõttu esimeses kvartalis toimus 50 reisi vähem võrreldes eelmise aastaga. Teiste seas läbis 42 päeva kestnud hooldus- ja remonditööd kruiisilaev Baltic Queen, mis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi veomahte ja finantstulemusi;
  • Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev surve piletihindadele.
  • Eelmisest aastast suurem ettevõtte tulumaks, mille tingis dividendide kasv.
  • Uue laeva ettemaksu esimese 12,4 miljoni euro suuruse osamakse maksmine 2019. aasta aprillis.

Investeeringud

2019. majandusaasta kolmandas kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 7,1 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest olid seotud laevade tehnilise hoolduse ja innovaatiliste energiaefektiivsuse parendamise lahendustega ning broneerimis- ja müügisüsteemide arendamisega.

Dividendid

Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid kokku summas 33,5 miljonit eurot maksti välja 3. juulil 2019. Sellele lisaks otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri parandamiseks vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra, mis makstakse välja detsembris 2019. Õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 20. juunil 2019.

Finantsseisund

Kontserni netovõlg vähenes kolmandas kvartalis 10,5 miljoni euro võrra ja oli kokku 526,6 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 3,3.

III kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata krediit) 108,1 miljonit eurot (30. septembril 2018 168,0 miljonit eurot), mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt tugeva finantsseisundi.

30. septembril 2019 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 38,2 miljonit eurot (30. septembril 2018 93,0 miljonit eurot) ja kasutamata krediiti 69,8 miljonit eurot (30. septembril 2018 75,0 miljonit eurot).

Majanduskeskkond

Tallink peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit – nende riikide vahel opereerib kontsern oma laevaliine. Kõige tundlikum on Tallink Grupp Soome majandusolude suhtes, kuna Soomest on pärit ligi pooled reisijad. Kontserni mõjutavad olulisel määral ka muutused Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas, sest nendest riikidest tuli 2018. aastal vastavalt 19% ja 11% kõigist reisijatest. Lätist pärit reisijad moodustasid 2018. aastal reisijate koguarvust 5% ning ülejäänud 19% olid pärit muudest riikidest, peamiselt Euroopast.

2019. aasta kolmandas kvartalis oli kõikide koduturgude ühiseks jooneks aeglustuv majanduskasv kuid jätkuvalt tugev tööturg. Rootsi krooni (SEK) jätkuv nõrgenemine avaldas negatiivset mõju meie Rootsi suunalisele müügile. Arengud majanduskeskkonnas peegelduvad ka kaubaveo turu vähenemises kuid reisijatevedu, hoolimata Rootsi reisijate madalamast nõudlusest, osutus väljastpoolt koduturgusid pärit reisijate arvu kasv toel vastupidavamaks.

Vastupidiselt ülalmainitud pärssivatele majanduskeskkonna teguritele toetasid ülemaailmne energiahindade langus ning alates juuli kuust langetatud alkoholi aktsiismäärad Eestis meie kolmanda kvartali tulemusi. Pidades silmas majanduskeskkonda ja tihedat konkurentsi on kolmandas kvartalis saavutatud käibe 1.5%-line kasv küpsel turul hea tulemus. Veel suurem heameel on tõdeda, et puhaskasumi kasv tulenes rohkematest teguritest, kui vaid madalam kütusekulu.

Hetkel ei ole veel andmeid 2019. aasta kolmanda kvartali SKP kohta, kuid, erinevate varasemate prognooside selge ühisjoon 2019. aastaks, ning kõigi koduturgude kohta, on SKP kasvu aeglustumine. Esimese poolaasta jooksul kõigil koduturgudel toimunud arengud SKP osas ning üheksa kuu arengud ettevõtete kindlustunde osas kinnitavad kasvu aeglustumise ootusi.

Täiendavalt, 2019. aasta esimese poolaasta SKP kasvumäär Lätis oli kooskõlas kogu aastaks prognoositud määradega. Soome ja Rootsi majanduse kasvu tempo jäi esimesel poolaastal aastastele prognoosidele alla. Eestis, seevastu, oli esimese poolaasta SKP kasvumäär kogu aastaks seatud prognoosidest kõrgem.

OECD andmete põhjal jätkas ettevõtete kindlustunne vähenemist kõigil koduturgudel ka 2019. aasta kolmandas kvartalis. Eesti ettevõtete kindlustunne jätkas järsku langustrendi ning kindlustunne püsis jätkuvalt kõrgeim Lätis. Eesti ja Rootsi ettevõtete kindlustunne langes kolmandas kvartalis viimati vastavalt 2010. ja 2013. aastal nähtud tasemele.

Kui senini oli Rootsi tarbijate kindlustunne kogu 2019. aasta vältel püsinud küll madalal kuid muutumatul tasemel, siis aasta kolmandas kvartalis võttis see suuna alla. Selline areng järgneb nii SEK-i kurssi järjepidevale nõrgenemisele kui ka 2019. aasta teise kvartali nõrgale majanduskasvule.

Tarbijate kindlustunne oli kõige nõrgem Soomes. Samuti nõrgenes Soome tarbijate kindlustunne ka võrdluses aastatagusega kõige rohkem. Samas, kui näitaja oli viimase 12 kuu jooksul järjepidevalt ja üheselt langenud, siis 2019. aasta kolmandas kvartalis indeksi langus peatus ning stabiliseerus.

Tugeva tööjõuturu olukorra toel püsis nii Eesti kui ka Läti tarbijate kindlustunne, mis on meie koduturgude kõrgeim, ka kolmandas kvartalis jätkuvalt tugev.

Eurostati tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmete kohaselt aeglustus 2019. aasta kolmanda kvartali inflatsioon ülemaailmsete energiahindade languse toel kõigil koduturgudel võrreldes 2019. aasta teises kvartalis mõõdetud inflatsiooniga. Aastane inflatsioon püsis kõrgeim Lätis, 2.8%, samas kui hindade kasv Soomes ja Rootsis oli oluliselt tagasihoidlikum, vastavalt 1.1% ja 1.4%. Eestis langes inflatsioon Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse 2%-lise eesmärgini. Inflatsiooni aeglustumine oligi kõige järsem just Eestis, ning oma panuse selles lisas ka kvartali keskpaigast langetatud alkoholiaktsiisid.

Tööturu olukord püsis kogu esimesel poolaastal jätkuvalt pingeline peegeldades hiljutisi madalaid tööpuuduse määrasid kõigil koduturgudel, eriti Eestis. Olukord Eesti tööturul paistab kaasa aitavat ka ettevõtete ja tarbijate kindlustunde erisuunalistele arengutele, mis 2019. aasta esimesel poolaastal veelgi kiirenevas tempos lahknesid.

Töötuse pikaajaline ja järjepidev vähenemise trend Rootsis katkes 2019. aasta kolmandas kvartalis kui töötuse määr pöördus mõningasele tõusule. Ilmselt vähendasid ebasoodsad arengud, nii tööjõuturul kui ka SEK-i kursiga, Rootsi reisijate nõudlust kuna nägime sealt turul pärit reisijate arvu vähenemist.

Eurodes mõõdetuna langesid ettevõtte jaoks oluliste kütuste turuhinnad ligi 9% võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga.

Kõigil koduturgudel on majanduskeskkonda mõjutavad põhiriskid seotud ebakindlusega, mis tuleneb protektsionismi suurenemisest (Hiina ja USA vahelised kaubanduspinged, Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist), ning investeeringute kahanemisega, mis vähendaks kõigi Läänemere-äärsete avatud majandusega riikide kaubavahetust. Jätkuv ebakindlus paistab juba peegelduvat ettevõtete langevas kindlustundes ning madalamates investeeringutes mis on omakorda viinud juba varajaste majanduslanguse märkideni nii Euroopa olulisemates majandustes kui ka meie kaubaveo turgudel.

Kuigi 2019. esimese poolaasta SKP kasv Soomes ja Rootsis oli kogu 2019. aasta keskmiste prognoosidega võrreldes madalam, siis tasub märkida, et Euroopa Komisjoni ja OECD prognoosid on optimistlikumad võrreldes kohalike ekspertide tagasihoidlikumate ootustega. Eeltoodud põhjustel ei ole tõenäoline, et majanduskeskkond lähiajal märkimisväärselt paraneks, pigem vastupidi.

Üleilmse majandusliku ja poliitilise ebakindluse tõttu oodatakse ka kütuste hinnakõikumise jätkumist maailmaturul.

Sündmused III kvartalis

Muudatused kontserni nõukogus
23. mail 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek valida Tallink Grupp AS uueks nõukogu liikmeks Raino Paron’i. Hr Paron’i volitused algasid 18. septembril 2019 ja kehtivad kolm aastat. Nõukogu liikme Lauri Kustaa Äimä ametiaega ei pikendatud ning tema volitused lõppesid 17. septembril 2019.

Laenulepingu allkirjastamine
Tallink Grupp AS tütarettevõte Tallink Superfast Ltd. ning KfW IPEX-Bank GmbH allkirjastasid laenulepingu summas 197,6 miljonit eurot. Laenu kasutatakse Rauma laevatehases (Rauma Marine Constructions Oy) ehitamisel oleva 247 miljonit eurot maksva LNG reisilaeva finantseerimiseks.

Laenu korraldajaks ja pikaajalise finantseerimise pakkujaks on KfW IPEX-Bank GmbH ning 95% laeva laenust on garanteeritud Soome ekspordi- ja krediidiagentuuri Finnvera poolt.

Laenul on Tallink Grupp AS garantii ja tagatiseks on valmiv laev. OECD ekspordikrediidi tingimustele vastava laenu väljamakse toimub uue laeva üleandmisel Tallink'ile, eeldatavasti 2022. aasta alguses ning laenu tagasimakse lõpptähtaeg on kaksteist aastat pärast laenu väljamakset.

Dividendid ja aktsiakapitali vähendamine
Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid summas 33,5 miljonit eurot maksti välja 3. juulil 2019. Dividendide tulumaksu kulu summas 8,0 miljonit eurot on kajastatud teise kvartali kuludes. Sellele lisaks otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri parandamiseks vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra, mis makstakse välja alates 3. detsembrist 2019 kuni 5. detsembrini 2019.

Burger King restoranide arendus- ja frantsiisiõiguste omandamine Baltikumis
Tallink Grupp AS omandas eksklusiivsed globaalse kiirtoiduketi Burger King frantsiisiõigused Eestis, Lätis ja Leedus. Esimesed restoranid Tallinnas on plaanis avada juba sel talvel ning esimesed restoranid Lätis ja Leedus 2020. aasta esimeses pooles. Restoranide avamise ja opereerimisega Eestis, Lätis ja Leedus loob Selts kolmes Baltiriigis kokku ligi 800 uut töökohta. Iga avatud restorani frantsiisilepingu pikkuseks on 20 aastat.

Muudatused kontserni struktuuris
2019. aasta augustis asutas Tallink Grupp AS 100% osalusega tütarettevõtte OÜ Tallink Fast Food. Ettevõtte põhitegevus on Burger Kingi restoranide opereerimine Eestis, Lätis ja Leedus.

2019. aasta septembris asutas Tallink Grupp AS 100% osalusega tütarettevõtte Singapuris – Tallink Asia Pte Ltd – mis on kontserni esimene tütarettevõte Aasias. Ettevõtte asutamise eesmärgiks on kontserni äritegevuse arendamise ja laienemise lihtsustamine Aasia riikides.

Tallink Grupp AS 100% osalusega tütarettevõtte Tallink Finland OY tegevus lõpetati ja ettevõte kustutati Äriregistrist.

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade

Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Kontserni tegevuse kõrghooaeg on suvi. Kontserni juhatuse hinnang, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemusel, näitab, et kontsern teenib suure osa tuludest ja kasumist suvel (juuni-august).

Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid uurimis- ja arendustegevuse projekte. Kontsern tegeleb igapäevaselt erinevate võimaluste leidmisega ettevõtte tegevuse laiendamiseks, ettevõtte tulemuste parendamise eesmärgil.

Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijate ala tehnoloogia uuendamiseks, täiendamiseks, et kokkuvõttes parendada ettevõtte tulemusi läbi kaasaegsete lahenduste. 2019. aasta esimeses kvartalis alustati koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) järgmise kahe aasta jooksul kontserni laevadele nn „Targa Autoteki“ lahenduste väljatöötamist.

Lisaks osaleb Tallink Grupp Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone, masinõpet ja tehisintellekti.

Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:

  • õnnetused, katastroofid;
  • makromajanduslikud sündmused;
  • õigusaktide muudatused;
  • suhted ametiühingutega;
  • kütusehindade ja intressimäärade tõus;
  • turu- ja kliendikäitumine.


Põhinäitajad

Perioodi kohtaIII KV 2019III KV 2018Muutus %
Müügitulu (miljonites eurodes)287,8283,61,5%
Brutokasum (miljonites eurodes)86,778,410,5%
EBITDA¹ ² (miljonites eurodes)83,271,117,0%
EBIT¹ (miljonites eurodes)59,451,315,9%
Aruandeperioodi puhaskasum (miljonites eurodes)54,646,118,5%
    
Amortisatsioon³ (miljonites eurodes)23,819,819,9%
Investeeringud¹ ⁵ (miljonites eurodes)7,15,6 
Aktsiate kaalutud keskmine arv669 882 040669 882 0400,0%
Aktsiakasum¹0,0820,06918,5%
    
Reisijate arv¹2 974 7902 947 6100,9%
Kaubaveoühikute arv¹93 32994 913-1,7%
Keskmine töötajate arv¹7 4257 637-2,8%
    
Perioodi lõpu seisuga30.09.1930.06.19Muutus %
Varad kokku³ (miljonites eurodes)1 564,21 609,9-2,8%
Kohustused kokku⁴ (miljonites eurodes)746,5800,0-6,7%
Intressikandvad kohustused⁴ (miljonites eurodes)564,8604,2-6,5%
Netovõlg¹ (miljonites eurodes)526,6537,1-2,0%
Netovõla ja EBITDA suhe¹3,33,6-9,3%
Omakapital kokku (miljonites eurodes)817,7809,91,0%
Omakapitali määr¹ (%)52%50% 
    
Lihtaktsiate arv669 882 040669 882 0400,0%
Omakapital aktsia kohta¹1,221,211,0%
    
Suhtarvud¹III KV 2019III KV 2018 
Brutokasumi marginaal (%)30,1%27,7% 
EBITDA marginaal (%)28,9%25,1% 
EBIT marginaal (%)20,6%18,1% 
Puhaskasumi marginaal (%)19,0%16,3% 
    
ROA (%)4,5%4,2% 
ROE (%)5,1%5,2% 
ROCE (%)5,4%5,3% 


1 ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
2 2019. aasta III kvartali võrreldav EBITDA ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta oli 78,7 miljonit eurot.
3 IFRS 16 rakendamise mõjust varadele vaata lisast 6.
4 IFRS 16 rakendamise mõjust intressikandvatele kohustustele vaata lisast 8.
5 Ei sisalda varade kasutusõiguse lisandumisi.

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA


Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodesIII KV 2019III KV 20189K
2019
9K
2018
Müügitulu (lisa 3)287 771283 609722 744723 173
Müüdud kaupade ja teenuste kulud-201 089-205 160-564 929-573 964
Brutokasum86 68278 449157 815149 209
     
Müügi- ja turunduskulud-15 108-15 959-51 362-52 601
Üldhalduskulud-12 897-12 591-42 408-39 124
Muud äritulud7131 4321 8762 499
Muud ärikulud2-72-23-153
Kasum äritegevusest59 39251 25965 89859 830
     
Finantstulud (lisa 4)-1041 8099917 767
Finantskulud (lisa 4)-4 609-6 959-14 446-22 176
Kasum enne tulumaksu54 67946 10952 44345 421
     
Tulumaks-70-13-8 199-3 612
     
Aruandeperioodi puhaskasum54 60946 09644 24441 809
Emaettevõtte omanikele kuuluv aruandeperioodi puhaskasum54 60946 09644 24441 809
     
Muu koondkasum    
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse    
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed34-91456302
Perioodi muu koondkasum kokku34-91456302
     
Perioodi koondkasum kokku54 64346 00544 70042 111
Emaettevõtte omanikele kuuluv perioodi koondkasum kokku54 64346 00544 70042 111
     
Aktsiakasum (eurodes, lisa 5)0,0820,0690,0660,062


Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodes30.09.201930.09.201831.12.2018
VARAD   
Raha ja raha ekvivalendid38 23792 97882 175
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded48 27150 34143 805
Ettemaksed12 77515 4176 084
Tulumaksu ettemakse444946
Varud40 44037 57435 741
Käibevara139 767196 359167 851
    
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud407403407
Muud finantsvarad326338320
Edasilükkunud tulumaksu vara17 93418 71817 934
Kinnisvarainvesteeringud300300300
Materiaalne põhivara (lisa 6)1 360 6191 272 2341 267 928
Immateriaalne vara (lisa 7)44 84446 43546 164
Põhivara1 424 4301 338 4281 333 053
VARAD KOKKU1 564 1971 534 7871 500 904
    
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL   
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8)94 421161 95178 658
Võlad tarnijatele ja muud võlad99 107100 081100 682
Tuletisinstrumendid 026 633918
Võlad omanikele46 87622
Tulumaksukohustus034116
Ettemakstud tulud35 73534 08432 113
Lühiajalised kohustused276 139322 785212 489
    
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8)470 400353 281431 477
Muud kohustused01622
Pikaajalised kohustused470 400353 297431 499
Kohustused kokku746 539676 082643 988
    
Aktsiakapital (lisa 9)314 844361 736361 736
Ülekurss663639662
Reservid70 41570 03869 474
Jaotamata kasum431 736426 292425 044
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital817 658858 705856 916
Omakapital kokku817 658858 705856 916
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU1 564 1971 534 7871 500 904


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodesIII KV 2019III KV 20189K
2019
9K
2018
     
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST    
Aruandeperioodi puhaskasum54 60946 09644 24441 809
Korrigeerimised28 45524 69293 83277 235
Muutused:    
Äritegevusega seotud nõuetes ja ettemaksetes5 1534 647-10 368-13 891
Varudes-1 1143 379-4 6993 101
Äritegevusega seotud kohustustes-18 535-17 2973 1698 123
Muutused varades ja kohustustes-14 496-9 271-11 898-2 667
Äritegevusest teenitud raha68 56861 517126 178116 377
Makstud tulumaks-70-2-288-73
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU68 49861 515125 890116 304
     
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST    
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine (lisad 6, 7)-7 138-5 470-50 856-20 119
Laekumised materiaalse põhivara müügist702621268
Saadud intressid0112
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU-7 068-5 443-50 643-20 049
     
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST    
Laenude tagasimaksed (lisa 8)-25 041-21 999-56 375-49 333
Arvelduskrediidi muutus (lisa 8)-13 85205 1570
Tuletisinstrumentidega seotud maksed0-876-1 029-2 622
Rendimaksete tasumine (lisa 8)-3 800-27-10 934-79
Makstud intressid-5 214-5 888-13 648-15 448
Laenudega seotud tehingukulude tasumine-795-1 047-795-1 047
Makstud dividendid (lisa 10)-33 458-20 096-33 458-20 096
Aktsiakapitali vähendamine0-10-1
Tulumaks makstud dividendidelt-8 103-3 562-8 103-3 562
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU-90 263-53 496-119 185-92 188
     
RAHAVOOD KOKKU-28 8332 576-43 9384 067
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses67 07090 40282 17588 911
Raha ja raha ekvivalentide muutus-28 8332 576-43 9384 067
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus38 23792 97838 23792 978


Veiko Haavapuu
Finantsdirektor

AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn, Estonia
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee

Manused


Tallink Grupp 2019 Q3 EST.pdf
Tallink Grupp 2019 Q3 Presentation.pdf