Tallink Grupp
Kvartaliaruanne

AS-i Tallink Grupp 2019 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud II kvartali vahearuanne

Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi „kontsern“) vedasid 2019. aasta II kvartalis (1. aprill – 30. juuni) kokku 2,7 miljonit reisijat, mida on 0,8% rohkem kui eelmise aasta II kvartalis. Kontserni II kvartali auditeerimata müügitulu kasvas 0,3% võrra ja oli kokku 256,1 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 50,7 miljonit eurot (2018. aasta II kvartalis 43,5 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 14,9 miljonit eurot (2018. aasta II kvartali puhaskasum oli 15,3 miljonit eurot).

II kvartalis mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit järgmised asjaolud:

• Kontserni laevadel reisinud reisijate arvu suurenemine peaaegu kõigis geograafilistes segmentides (Eesti-Soome, Soome-Rootsi ja Läti-Rootsi);
• Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev hinnasurve piletihindadele.
• 2019. aastal olid Lihavõttepühad, mil veomahud kasvavad, aprillis, eelmisel aastal aga märtsis.

Müügitulu ja segmendid

2019. aasta teises kvartalis kasvas kontserni kogutulu 0,7 miljoni euro võrra ja oli 256,1 miljonit eurot. Teise kvartali müügitulu oli 2018. ja 2017. aastal vastavalt 255,4 ja 259,9 miljonit eurot.

• Müügitulu laevaliinide opereerimisest Läänemeres (põhitegevus) kasvas 0,5% või 1,3 miljoni euro võrra 235,8 miljoni euroni.
• Muu segmendi müügitulu, sisaldades kontsernisiseseid elimineerimisi, vähenes kokku 0,6 miljoni euro võrra ja oli 20,3 miljonit eurot. Langus oli peamiselt tingitud madalamast majutuse müügist, mis tulenes Tallink Pirita Spa Hotel’i tegevuse lõpetamisest 2018. aasta novembris, kuna omanik müüs hotellihoone.

2019. aasta teises kvartalis vedas kontsern Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel kokku 1,4 miljonit reisijat, mida on 0,5% võrra rohkem eelmisest aastast. Liinil veetud kaubaveo ühikute maht langes 0,8% võrra. Konkurentide poolt lisatud veomaht Tallinna-Helsingi liinil avaldus kasvanud survena piletihinnale. Segmendi kogu müügitulu langes 1,3 miljoni euro võrra ja oli 94,9 miljonit eurot. Eesti-Soome segmendi tulem kasvas 0,5 miljoni euro võrra ja oli 21,5 miljonit eurot.

Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu kasvas 1,0 miljoni euro võrra ning oli 89,6 miljonit. Soome-Rootsi segmendi tulem kasvas 29,1% või 2,1 miljoni euro võrra, mida toetas kasv veetud reisijate arvus ning kaubaveo mahtudes.  

Olgugi, et Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv kahanes 3,0% võrra ning kaubaveo mahud 10,4% võrra, langes müügitulu vaid 0,8% või 0,3 miljoni euro võrra ning oli 31,3 miljonit eurot.

Läti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu kasvas 1,8 miljoni euro võrra, mida on 9,9% võrra rohkem eelmisest aastast. Positiivne areng liini reisijate ning kaubaveo mahtudes jätkus 2019. majandusaasta teises kvartalis, mis avaldus 5,2% kasvuna veetud reisijate arvus ning 7,4% kasvuna veetud kaubaveo mahtudes.

Kasum

2019. aasta II kvartalis kasvas kontserni brutokasum eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,6 miljoni euro võrra ja oli 60,6 miljonit eurot. Teise kvartali EBITDA kasvas 7,2 miljoni euro võrra ja oli 50,7 miljonit eurot, teise kvartali võrreldav EBITDA, s.o ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta, kasvas 3,0 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli 46,5 miljonit eurot.

Kontserni teise kvartali tulemust mõjutas positiivselt madalam kütusekulu, mille tingisid kütusetarnijatega sõlmitud hinna kokkulepped 41% 2019. aastal soetatava kütuse koguse ulatuses, ning kokkuhoid tarbitud kütuse koguselt, tänu mitmetele energiaefektiivsust parendavatele projektidele.

Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,6 miljoni euro võrra ja oli 23,3 miljonit eurot. Kasvu peamine põhjus oli IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 3,7 miljonit eurot.

Netofinantskulud vähenesid eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 0,6 miljoni euro võrra. Näitaja sisaldab intressikulu langust 1,3 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning valuutakursside ja intressimäärade tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 150 tuhande euro võrra. Sellele lisaks sisaldub teise kvartali kuludes varade kasutusõigusest tulenev 0,6 miljoni suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).

Teise kvartali kasum enne tulumaksu kasvas 22,0% või 4,1 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli 23,0 miljonit eurot.

2019. aasta II kvartali puhaskasumit mõjutas eelmisest aastast suurem ettevõtte tulumaks, mille tingis dividendide kasv.

Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2019. aasta II kvartalis 14,9 miljonit eurot ehk 0,022 eurot aktsia kohta. 2018. aasta samal perioodil oli puhaskasum 15,3 miljonit eurot ehk 0,023 eurot aktsia kohta võrreldes 2017. aasta II kvartali puhaskahjumiga suuruses 17,9 miljonit eurot ehk 0,027 eurot aktsia kohta.

2019. majandusaasta esimese 6 kuu tulemused

2019. majandusaasta esimese 6 kuuga (1. jaanuar – 30. juuni) vedas Kontsern kokku 4,5 miljonit reisijat, mida on 1,2% võrra vähem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Kontserni esimese 6 kuu auditeerimata müügitulu vähenes 1,0% võrra ja oli kokku 435,0 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 54,5 miljonit eurot (2018. aasta esimesed 6 kuud: 47,7 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskahjum oli 10,4 miljonit eurot (2018. aasta esimesed 6 kuud: 4,3 miljonit eurot kahjumit).

2019. aasta esimese 6 kuu finantstulemust mõjutasid järgnevad asjaolud:

• Seitsme laeva planeeritud hooldustööde tõttu esimeses kvartalis toimus 50 reisi vähem võrreldes eelmise aastaga. Teiste seas läbis 42 päeva kestnud hooldus- ja remonditööd kruiisilaev Baltic Queen, mis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi veomahte ja finantstulemusi;
• Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev surve piletihindadele.

Investeeringud

2019. majandusaasta teises kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 18,5 miljonit eurot, milles sisaldus 12,4 miljoni euro suurune uue laeva ettemaks.

Investeeringuid tehti ka laevade tehnilisse hooldusesse ja innovaatilistesse energiaefektiivsuse parendamise lahendustesse ning veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide arendamisse.

Dividendid

Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid kokku summas 33,5 miljonit eurot maksti välja 3. juulil 2019 (kolmas kvartal). Sellele lisaks otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri parandamiseks vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra, mis makstakse välja eeldatavalt detsembris 2019. Õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 20. juunil 2019.

Finantsseisund

Kontserni netovõlg vähenes teises kvartalis 19,7 miljoni euro võrra ja oli kokku 537,1 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli teise kvartali lõpu seisuga 3,6.

II kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata krediit) 123,1 miljonit eurot (30. juunil 2018 165,4 miljonit eurot), mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt tugeva finantsseisundi.

Kontsernil oli raha ja raha ekvivalente kokku 67,1 miljonit eurot (30. juunil 2018 90,4 miljonit eurot) ja kasutamata krediiti 56,0 miljonit eurot (30. juunil 2018 75,0 miljonit eurot).

Majanduskeskkond

Tallink peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit – nende riikide vahel opereerib kontsern oma laevaliine. Kõige tundlikum on Tallink Grupp Soome majandusolude suhtes, kuna Soomest on pärit ligi pooled reisijad. Kontserni mõjutavad olulisel määral ka muutused Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas, sest nendest riikidest tuli 2018. aastal vastavalt 19% ja 11% kõigist reisijatest. Lätist pärit reisijad moodustasid 2018. aastal reisijate koguarvust 5% ning ülejäänud 19% olid pärit muudest riikidest, peamiselt Euroopast.

Hetkel ei ole veel avaldatud andmeid 2019. aasta teise kvartali SKP kohta, kuid, erinevate varasemate prognooside selge ühisjoon 2019. aastaks, ning kõigi koduturgude kohta, on ootus SKP kasvu aeglustumiseks võrreldes 2018. aastaga. Esimese poolaasta jooksul kõigil koduturgudel toimunud arengud ettevõtete kindlustunde osas kinnitavad kasvu aeglustumise ootusi.

Täiendavalt, 2019. aasta esimese kvartali SKP kasvumäärad Rootsis ning Lätis olid samuti kooskõlas kogu aastaks prognoositud määradega. Soome majanduse kasvu tempo jäi esimeses kvartalis aastastele prognoosidele lausa alla. Eestis, seevastu, oli esimese kvartali SKP kasvumäär kogu aastaks seatud prognoosist kõrgem.

OECD andmete põhjal jätkas 2019. aasta teises kvartalis ettevõtete kindlustunne vähenemist kõigil koduturgudel ka 2019. aasta teises kvartalis. Teist kvartalit järjest oli ettevõtete kindlustunde indikaatori langus eriti järsk Eestis. Kõigi koduturgude võrdluses oli ettevõtete kindlustunne kõrgeim Lätis, ning ka Rootsis püsis ettevõtete suhtumine tuleviku väljavaadete osas positiivne. Indikaator viitab Soome ja Eesti ettevõtete pessimismile tuleviku väljavaadete osas.

Nagu esimese kvartali trendid viitasid peatus 2019. aasta teises kvartalis Rootsi tarbijate madala kindlustunde edasine langus. Samas ei pidanud see paika Soome tarbijate kindlustunde puhul, mis jätkas ka 2019. aasta teises kvartalis järsku nõrgenemist. Soome tarbijate kindlustunne on nüüd pikaajalistest keskmistest tasemetest selgelt madalam. Pikaajalised andmed viitavad ka, et tarbijate kindlus on Ettevõtete kindlustundele ennaknäitaja. Ehk soome ettevõtete kindlustunde arengu väljavaade lähitulevikus on jätkuvalt nõrk.

Kui Soome ja Rootsi tarbijad olid teises kvartalis madalamast kindlustundest tulenevalt tarbimise osas pigem ettevaatlikumad siis Eesti ja Läti tarbijate kindlustunne püsis tugev ning tarbijate meelestatus oli pigem tarbimisele kui säästmisele orienteeritud.

Eurostati 2019. aasta teise kvartali tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmete kohaselt suurenes hindade kasvutempo võrreldes 2019. aasta esimeses kvartalis mõõdetud inflatsiooniga kõigil koduturgudel. Inflatsiooni kasvumäärade suurenemine oli märkimisväärsem Eestis ja Lätis kuid marginaalne nii Soomes kui Rootsis. Eestis ja Lätis püsis inflatsioon Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse 2%-lisest eesmärgist kõrgem ning Rootsis ja Soomes madalam.

Tööturu olukord püsis kogu esimesel poolaastal jätkuvalt pingeline peegeldades hiljutisi madalaid tööpuuduse määrasid kõigil koduturgudel, eriti Eestis. Olukord Eesti tööturul paistab kaasa aitavat ka ettevõtete ja tarbijate kindlustunde erisuunalistele arengutele, mis 2019. aasta esimesel poolaastal veelgi kiirenevas tempos lahknesid.

Eurodes mõõdetuna püsisid ettevõtte jaoks oluliste kütuste turuhinnad sisuliselt võrreldaval tasemel 2018. aasta teise kvartaliga. Viimase olulise tegevuskeskkonna arenguna muutus Eesti-Soome liini konkurentsikeskkond tulenevalt kvartali jooksul lisandanud väljumistest ning täiendavatest veomahtudest tihedamaks. 

Kõigil koduturgudel on majanduskeskkonda mõjutavad põhiriskid seotud ebakindlusega, mis tuleneb protektsionismi suurenemisest (Hiina ja USA vahelise kaubandussõja oht, Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist), ning võimaliku investeeringute kahanemisega, mis vähendaks kõigi Läänemere-äärsete avatud majandusega riikide kaubavahetust. Üleilmse majandusliku ja poliitilise ebakindluse tõttu oodatakse ka kütuste hinnakõikumise jätkumist maailmaturul.

Sündmused II kvartalis

Muudatused kontserni juhatuses
22. veebruaril 2019 teatas kontsern, et nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks Piret Mürk-Dubout. Piret Mürk-Dubout volitused algasid 15. aprillil 2019 ja kehtivad kolm aastat.

Uue laeva ettemaks
2019. aasta aprillis tehti Rauma Marine Constructions’ile laevaehituslepingust lähtudes ettemaksu esimene osamakse suuruses 12,4 miljonit eurot.

Dividendid ja aktsiakapitali vähendamine
Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid summas 33,5 miljonit eurot maksti välja 3. juulil 2019 (kolmas kvartal). Dividendide tulumaksu kulu summas 8,0 miljonit eurot on kajastatud teise kvartali kuludes. Sellele lisaks otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri parandamiseks vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra, mis makstakse välja eeldatavalt detsembris 2019.

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade

Laenulepingu allkirjastamine
Tallink Grupp AS tütarettevõte Tallink Superfast Ltd. ning KfW IPEX-Bank GmbH allkirjastasid laenulepingu summas 197,6 miljonit eurot. Laenu kasutatakse Rauma laevatehases (Rauma Marine Constructions Oy) ehitamisel oleva 247 miljonit eurot maksva LNG reisilaeva finantseerimiseks.

Laenu korraldajaks ja pikaajalise finantseerimise pakkujaks on KfW IPEX-Bank GmbH ning 95% laeva laenust on garanteeritud Soome ekspordi- ja krediidiagentuuri Finnvera poolt.

Laenul on Tallink Grupp AS garantii ja tagatiseks on valmiv laev. OECD ekspordikrediidi tingimustele vastava laenu väljamakse toimub uue laeva üleandmisel Tallink'ile, eeldatavasti 2022. aasta alguses ning laenu tagasimakse lõpptähtaeg on kaksteist aastat pärast laenu väljamakset.

Tingimuslik risk
1996 alustatud kohtumenetluse (S.A. Bureau Veritas ja Jos L. Meyer Werft GmbH vastu) osas tegi Prantsuse kohus (Tribunal de Grande Instance de Nanterre) 19. juulil 2019 otsuse, mille järgi ei ole Bureau Veritase vastu esitatud nõuetel alust, mistõttu puudus ka vajadus teha otsus kaasatud isikute suhtes. Kohus otsustas Bureau Veritaselt Tallink Silja Oy kasuks välja mõista hüvitise kohtukulude katteks. Väljamõistetud hüvitisel ei ole Grupi finantstulemustele märkimisväärset mõju.

Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Kontserni tegevuse kõrghooaeg on suvi. Kontserni juhatuse hinnang, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemusel, näitab, et kontsern teenib suure osa tuludest ja kasumist suvel (juuni-august).

Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid uurimis- ja arendustegevuse projekte. Kontsern tegeleb igapäevaselt erinevate võimaluste leidmisega ettevõtte tegevuse laiendamiseks, ettevõtte tulemuste parendamise eesmärgil.

Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijate ala tehnoloogia uuendamiseks, täiendamiseks, et kokkuvõttes parendada ettevõtte tulemusi läbi kaasaegsete lahenduste. 2019. aasta esimeses kvartalis alustati koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) järgmise kahe aasta jooksul kontserni laevadele nn „Targa Autoteki“ lahenduste väljatöötamist.

Lisaks osaleb Tallink Grupp Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone, masinõpet ja tehisintellekti.

Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:

• õnnetused, katastroofid;
• makromajanduslikud sündmused;
• õigusaktide muudatused;
• suhted ametiühingutega;
• kütusehindade ja intressimäärade tõus;
• turu- ja kliendikäitumine.

 Põhinäitajad

¹ ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
² Võrreldav 2019. aasta II kvartali EBITDA ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta.
³ IFRS 16 rakendamise mõjust varadele vaata lisast 6.
⁴ IFRS 16 rakendamise mõjust intressikandvatele kohustustele vaata lisast 8.
⁵ Ei sisalda varade kasutusõiguse lisandumisi.

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Veiko Haavapuu
Finantsdirektor

AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn, Estonia
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee

Manused

• Tallink Grupp 2019 Q2 EST
• Tallink Grupp 2019 Q2 presentation