Avaldatud: 2019-05-09 08:30:00 CEST
Tallink Grupp
Kvartaliaruanne

AS-i Tallink Grupp 2019 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud I kvartali vahearuanne

Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi „kontsern“) vedasid 2019. aasta I kvartalis (1. jaanuar – 31. märts) kokku 1,9 miljonit reisijat, mida on 3,9% vähem kui eelmise aasta I kvartalis. Kontserni I kvartali auditeerimata müügitulu vähenes 2,9% võrra ja oli kokku 178,9 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 3,8 miljonit eurot (2018. aasta I kvartalis 4,2 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskahjum oli 25,3 miljonit eurot (2018. aasta I kvartali puhaskahjum oli 19,6 miljonit eurot).

I kvartalis, mis on kontserni jaoks madalhooaeg, mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit järgmised asjaolud:

  • Seitsme laeva planeeritud hooldustööd. Teiste seas läbis 42 päeva kestnud hooldus- ja remonditööd kruiisilaev Baltic Queen, mis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi I kvartali veomahte ja finantstulemusi;
  • 2019. aastal olid Lihavõttepühad, mil veomahud kasvavad, aprillis, eelmisel aastal aga märtsis.

Müügitulu ja segmendid

2019. aasta esimeses kvartalis vähenes kontserni kogutulu 5,3 miljoni euro võrra ja oli 178,9 miljonit eurot. Esimese kvartali müügitulu oli 2018. ja 2017. aastal vastavalt 184,2 ja 191,5 miljonit eurot.

  • Müügitulu laevaliinide opereerimisest Läänemeres (põhitegevus) langes 1,8% või 3,1 miljoni euro võrra 169,5 miljoni euroni. Rohkete planeeritud hooldustööde tõttu tehti esimeses kvartalis 1,5% võrra vähem reise võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga.
  • Muu segmendi müügitulu, sisaldades kontsernisiseseid elimineerimisi, vähenes kokku 2,2 miljoni euro võrra ja oli 9,4 miljonit eurot. Kõige enam langes maismaal asuvate kaupluste müügitulu (Tallinna Vanasadama piirkonnas). Sellele lisaks lõpetas Tallinnas asunud Tallink Pirita Spa Hotel 2018. aasta novembris tegevuse, kuna omanik müüs hotellihoone.

Positiivne areng kaubavedudes jätkus ka 2019. majandusaasta esimeses kvartalis. Veetud kaubaveo ühikute arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 2,7% võrra, kaubaveo müügikäive kasvas 1,5% või 0,4 miljoni euro võrra ning oli 2019. aasta esimeses kvartalis 29,6 miljonit eurot.

2019. aasta esimeses kvartalis vedas kontsern Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel kokku 1,0 miljonit reisijat, mida on 2,7% võrra vähem eelmisest aastast, samal ajal, kui kogu reisijateveo maht liinidel kahanes 4% võrra. Liinil veetud kaubaveo ühikute maht kasvas 2,4% võrra. Konkurentide poolt lisatud veomaht Tallinna-Helsingi liinil suurendas avaldus kasvanud survena piletihinnale. Segmendi kogu müügitulu langes 1,9 miljoni euro võrra ja oli 70,4 miljonit eurot. Eesti-Soome segmendi tulem langes 1,7 miljoni euro võrra ja oli 6,9 miljonit eurot.

Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu kasvas 5,2 miljoni euro võrra ning oli 67,9 miljonit. Positiivne areng oli peamiselt tingitud 2018. aasta esimeses kvartalis pikalt väldanud kruiisilaeva Baltic Princessi hooldustöödest.

Eesti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu langes eelmise aastaga võrreldes 5,9 miljoni euro võrra. Kruiisilaeva Baltic Queen hooldustööd aasta esimeses kvartalis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi veomahtusid ning majandustulemusi.

Olgugi, et Läti-Rootsi vahelisel liinil veetud reisijate arv kahanes 10,9% võrra, tingituna kruiisilaeva Isabelle hooldus- ja remonditöödest, langes müügitulu vaid 3,8% või 0,5 miljoni euro võrra, võrreldes eelmise aastaga. Positiivne areng liini kaubaveo mahtudes jätkus 2019. majandusaasta esimeses kvartalis.

Kasum

2019. aasta I kvartalis vähenes kontserni brutokasum eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,2 miljoni euro võrra ja oli 10,5 miljonit eurot. EBITDA vähenes 0,4 miljoni euro võrra ja moodustas 3,8 miljonit eurot. Esimese kvartali võrreldav EBITDA, s.o ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta, langes 4,6 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli -0,4 miljonit eurot.

Kontserni esimese kvartali tulemust mõjutasid negatiivselt seitsme laeva planeeritud hooldustööd, Lihavõttepühadega kaasneva reisimise toimumine aprillis ning tagasi astunud juhatuse liikmetele tasutud ühekordsed kompensatsiooni kulud.

Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,2 miljoni euro võrra ja oli 24,7 miljonit eurot. Kasvu peamine põhjus oli IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 3,6 miljonit eurot.

Netofinantskulud vähenesid eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 34 tuhande euro võrra. Näitaja sisaldab intressikulu langust 1,2 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning valuutakursside ja intressimäärade tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 0,6 miljoni euro võrra. Sellele lisaks sisaldub esimese kvartali kuludes varade kasutusõigusest tulenev 0,6 miljoni suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).

Kontserni auditeerimata puhaskahjum oli 2019. aasta I kvartalis 25,3 miljonit eurot ehk 0,038 eurot aktsia kohta. 2018. aasta samal perioodil oli puhaskahjum 19,6 miljonit eurot ehk 0,029 eurot aktsia kohta võrreldes 2017. aasta I kvartali puhaskahjumiga suuruses 20,3 miljonit eurot ehk 0,030 eurot aktsia kohta.

Investeeringud

2019. majandusaasta esimeses kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 25,3 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest olid seotud seitsme laeva tehniliste hooldustöödega (Baltic Queen, Galaxy, Regal Star, Star, Silja Symphony, Victoria, Isabelle).

Mitmed investeeringud tehti laevade restoranide, poodide ja teiste avalike alade uuendamisse. Kruiisilaevale Baltic Queen ehitati uus restoran Fastlane ning uuendati restorani Grande Buffet ja ööklubi Starlight. Kruiisilaevale Galaxy ehitati restoran Fastlane, uuendati restorani Grande Buffet ja ööklubi Starlight, olemasolevasse poodi lisati SuperDry pood ning uuendati lasteala Silja Land. Kruiisilaeval Silja Symphony renoveeriti uuele kontseptsioonile vastavalt ööklubi Starlight, uuendati restorane Grill House ja Bon Vivant ning pubi Sea Pub. Samuti lisati laevale Tommy Hilfigeri pood ning viidi lõpule kajutite uuendamise projekt.

Investeeringuid tehti ka laevade tehnilisse hooldusesse, hoidmaks laevu tehniliselt heas korras. Samuti investeeriti energiaefektiivsuse parendamise lahendustesse, hõlmates kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide uuendusi, kütusekulu seiresüsteeme, ettevalmistusi kõrgepinge kaldavoolu tarbimiseks ning hübriidlahendusi.

Dividendid

Ettevõtte juhatus teeb 2019. aasta aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Sellele lisaks tegi Tallink Grupp AS-i nõukogu ettevõtte juhatusele ettepaneku ette valmistada ettepanek kapitalistruktuuri parandamiseks 2019. aasta aktsionäride korralisele üldkoosolekule, aktsiakapitali vähendamiseks 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra.

Finantsseisund

Kontserni netovõlg suurenes esimeses kvartalis 128,8 miljoni euro võrra ja oli kokku 556,8 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli esimese kvartali lõpu seisuga 3,9. Netovõla kasvu tingis peamiselt IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 104,3 miljonit eurot.

I kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata krediit) 112,9 miljonit eurot (31. märtsil 2018 142,8 miljonit eurot), mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt tugeva finantsseisundi.

Kontsernil oli raha ja raha ekvivalente kokku 47,8 miljonit eurot (31. märtsil 2018 70,1 miljonit eurot) ja kasutamata krediiti 65,1 miljonit eurot (31. märtsil 2018 72,7 miljonit eurot).

Majanduskeskkond

Tallink peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit – nende riikide vahel opereerib kontsern oma laevaliine. Kõige tundlikum on Tallink Grupp Soome majandusolude suhtes, kuna Soomest on pärit ligi pooled reisijad. Kontserni mõjutavad olulisel määral ka muutused Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas, sest nendest riikidest tuli 2018. aastal vastavalt 19% ja 11% kõigist reisijatest. Lätist pärit reisijad moodustasid 2018. aastal reisijate koguarvust 5% ning ülejäänud 19% olid pärit muudest riikidest, peamiselt Euroopast.

Hetkel ei ole veel avaldatud andmeid ühegi koduturu 2019 aasta esimese kvartali SKP kohta, kuid, erinevate varasemate prognooside selge ühisjoon 2019 aastaks üldiselt, ning kõigi koduturgude kohta, on ootus SKP kasvu aeglustumiseks võrreldes 2018 aastaga.

OECD indikaatorite põhjal vähenes 2019 aasta esimesel kvartalil ettevõtete kindlustunne kõigil koduturgudel võrreldes 2018 aastal saavutatud tippudega (Soomes ja Rootsis tipp 2018 esimesel poolaastal, Eestis 2018 lõpus). Ettevõtete kindlustunde indikaatori langus oli eriti järsk Eestis. Kõigi koduturgude võrdluses oli ettevõtete kindlustunne kõrgeim Lätis, kuid kvartali jooksul toimus sealgi selge langus võrreldes 2018 aasta lõpuga. Eelnevast hoolimata püsis kaubavedude ärivaldkond 2019 esimeses kvartalis fundamentaalselt tugev.

Tarbijate kindlustunde arengud olid 2019 esimeses kvartalis julgustavamad. Kuigi kindlustunne langes kvartali jooksul nii Soomes kui Rootsis (kogu 2018. aastat iseloomustav areng), paistab kvartali andmete põhjal, et pikaajaline langustrend võib olla peatunud, kasvõi vähemat lühiajaliselt. Lätis püsis tarbijate kindlustunde indikaator esimese kvartali jooksul suhteliselt muutumatuna kuid tarbijate kindlustunne Eestis kasvas tööturu olukorra toel ning saavutas viimaste aegade kõrgeima taseme.

Tööturu olukord püsis aastas esimeses kvartalis jätkuvalt pingeline peegeldades hiljutisi madalaid tööpuuduse määrasid kõigil koduturgudel, eriti Eestis. Olukord Eesti tööturul paistab kaasa aitavat ka ettevõtete ja tarbijate kindlustunde erisuunalistele arengutele, mis 2019 aasta esimeses kvartalis veelgi kiirenevas tempos lahknesid.

Kõigil koduturgudel on majanduskeskkonda mõjutavad põhiriskid seotud ebakindlusega, mis tuleneb protektsionismi suurenemisest (Hiina ja USA vahelise kaubandussõja oht, Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist), ning võimaliku investeeringute kahanemisega, mis vähendaks kõigi Läänemere-äärsete avatud majandusega riikide kaubavahetust. Üleilmse majandusliku ja poliitilise ebakindluse tõttu oodatakse ka kütuste hinnakõikumise jätkumist maailmaturul.

Sündmused I kvartalis

Tallink Grupi ja Rauma Marine Constructions’i vaheline laevaehitusleping
27. märtsil 2019 jõustus leping uue veeldatud maagaasil (LNG) töötava shuttle reisilaeva ehitamiseks Tallinna-Helsingi liinile.

Laeva hinnanguline maksumus on 250 miljonit eurot ja see ehitatakse Soome Rauma laevatehases. Laev valmib kavakohaselt 2022. aasta jaanuaris.

Lepingu kohaselt maksab ettevõte 30% laeva maksumusest ehitusperioodi vältel ning ülejäänud laeva üleandmisel. 70% laeva maksumusest finantseeritakse 2022. aastal pikaajalise laenuga, mille täpsed tingimused kinnitatakse lähiajal.

Muudatused kontserni juhatuses
4. veebruaril 2019 teatas kontsern, et Tallink Grupp AS-i nõukogu valis uuteks juhatuse liikmeteks Kadri Landi ja Harri Hanschmidti ning kutsus juhatusest tagasi Janek Stalmeisteri tema sooviavalduse alusel. Janek Stalmeisteri volitused lõppesid 2. veebruaril 2019. Kadri Landi ja Harri Hanschmidti volitused algasid 4. veebruaril 2019 ja kehtivad kolm aastat.

22. veebruaril 2019 teatas kontsern, et nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks Piret Mürk-Dubout ning kutsus juhatusest tagasi Andres Hundi tema sooviavalduse alusel. Andres Hundi volitused lõppesid 26. veebruaril 2019 ja Piret Mürk-Dubout volitused algasid 15. aprillil 2019 ja kehtivad kolm aastat.

Kütuse hinnariski juhtimine
2019. aasta esimeses kvartalis ja 2018. aasta detsembris kütusetarnijatega sõlmitud kokkulepete tulemusena on 2019. majandusaastal fikseeritud kokku 41% soetatava kütuse koguse ostuhind.

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade

Uue laeva ettemaks
2019. aasta aprillis tehti Rauma Marine Constructions’ile laevaehituslepingust lähtudes ettemaksu esimene osamakse suuruses 12,4 miljonit eurot.

Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Kontserni tegevuse kõrghooaeg on suvi. Kontserni juhatuse hinnang, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemusel, näitab, et kontsern teenib suure osa tuludest ja kasumist suvel (juuni-august).

Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid uurimis- ja arendustegevuse projekte. Kontsern tegeleb igapäevaselt erinevate võimaluste leidmisega ettevõtte tegevuse laiendamiseks, ettevõtte tulemuste parendamise eesmärgil.

Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijate ala tehnoloogia uuendamiseks, täiendamiseks, et kokkuvõttes parendada ettevõtte tulemusi läbi kaasaegsete lahenduste. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) alustati järgmise kahe aasta jooksul kontserni laevadele nn „Targa Autoteki“ lahenduste väljatöötamist.

Lisaks osaleb Tallink Grupp Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone, masinõpet ja tehisintellekti.

Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:

  • õnnetused, katastroofid;
  • makromajanduslikud sündmused;
  • õigusaktide muudatused;
  • suhted ametiühingutega;
  • kütusehindade ja intressimäärade tõus;
  • turu- ja kliendikäitumine.


Põhinäitajad

Perioodi kohtaI KV 20191 KV 2018Muutus %
Müügitulu (miljonites eurodes)178.9184.2-2.9%
Brutokasum (miljonites eurodes)10.513.7-23.4%
EBITDA¹ (miljonites eurodes)3.84.2-9.5%
EBITDA korrigeeritud² (miljonites eurodes)-0.44.2-108.7%
EBIT¹ (miljonites eurodes)-20.9-15.2-37.5%
Aruandeperioodi puhaskahjum (miljonites eurodes)-25.3-19.6-29.1%
    
Amortisatsioon3 (miljonites eurodes)24.719.427.3%
Investeeringud¹ (miljonites eurodes)25.38.4 
Aktsiate kaalutud keskmine arv669 878 007669 882 0400.0%
Aktsiakahjum¹-0.038-0.029-29.1%
    
Reisijate arv¹1 855 7721 930 449-3.9%
Kaubaveoühikute arv¹93 11490 6872.7%
Keskmine töötajate arv¹7 0977 242-2.0%
    
Perioodi lõpu seisuga31.03.1931.12.18Muutus %
Varad kokku3 (miljonites eurodes)1 572.31 500.94.8%
Kohustused kokku4 (miljonites eurodes)744.0644.015.5%
Intressikandvad kohustused4 (miljonites eurodes)604.6510.118.5%
Netovõlg¹ (miljonites eurodes)556.8428.030.1%
Netovõla ja EBITDA suhe¹3.913.0030.4%
Omakapital kokku (miljonites eurodes)828.3856.9-3.3%
Omakapitali määr¹ (%)52.7%57.1% 
    
Lihtaktsiate arv669 882 040669 865 5400.0%
Omakapital aktsia kohta¹1.241.28-3.3%
    
SuhtarvudI KV 20191 KV 2018 
Brutokasumi marginaal (%)5.9%7.4% 
EBITDA marginaal¹ (%)2.1%2.3% 
EBITDA marginaal korrigeeritud² (%)-0.2%2.3% 
EBIT marginaal¹ (%)-11.7%-8.3% 
Puhaskasumi marginaal¹ (%)-14.1%-10.6% 
    
ROA¹ (%)3.8%4.4% 
ROE¹ (%)4.1%5.8% 
ROCE¹ (%)4.6%5.4% 

¹ ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
² Võrreldav 2019. aasta I kvartali EBITDA ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta.
³ IFRS 16 rakendamise mõjust varadele vaata lisast 6.
⁴ IFRS 16 rakendamise mõjust intressikandvatele kohustustele vaata lisast 8.

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA


Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodesI KV 2019I KV 2018
  Müügitulu (lisa 3)178 870184 155
  Müüdud kaupade ja teenuste kulud-168 371-170 448
Brutokasum10 49913 707
   
  Müügi- ja turunduskulud-17 042-16 313
  Üldhalduskulud-15 068-12 728
  Muud äritulud724113
  Muud ärikulud-14-27
Kahjum äritegevusest-20 901-15 248
   
  Finantstulud (lisa 4)1 0023 078
  Finantskulud (lisa 4)-5 331-7 373
Kahjum enne tulumaksu-25 230-19 543
   
Tulumaks-25-23
   
Aruandeperioodi puhaskahjum-25 255-19 566
  Emaettevõtte omanikele kuuluv aruandeperioodi puhaskahjum-25 255-19 566
   
Muu koondkasum  
  Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse  
  Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed165-68
Perioodi muu koondkasum/-kahjum kokku165-68
   
Perioodi koondkahjum kokku-25 090-19 634
  Emaettevõtte omanikele kuuluv perioodi koondkahjum kokku-25 090-19 634
   
Aktsiakahjum (eurodes, lisa 5)-0.038-0.029


Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodes31.03.1931.03.1831.12.18
VARAD   
  Raha ja raha ekvivalendid47 77570 12982 175
  Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded42 02342 63043 805
  Ettemaksed11 83115 2616 084
  Tulumaksu ettemakse814446
  Varud36 30537 49935 741
Käibevara138 015165 563167 851
    
  Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud407403407
  Muud finantsvarad307338320
  Edasilükkunud tulumaksu vara17 93418 71817 934
  Kinnisvarainvesteeringud300300300
  Materiaalne põhivara (lisa 6)1 369 7151 298 4121 267 928
  Immateriaalne vara (lisa 7)45 58147 88546 164
Põhivara1 434 2441 366 0561 333 053
VARAD KOKKU1 572 2591 531 6191 500 904
    
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL   
  Intressikandvad võlakohustused (lisa 8)100 646164 28278 658
  Võlad tarnijatele ja muud võlad97 84593 472100 682
  Tuletisinstrumendid 031 321918
  Võlad omanikele232
  Tulumaksukohustus1160116
  Ettemakstud tulud41 46538 72732 113
Lühiajalised kohustused240 074327 805212 489
    
  Intressikandvad võlakohustused (lisa 8)503 930386 742431 477
  Muud kohustused01622
Pikaajalised kohustused503 930386 758431 499
Kohustused kokku744 004714 563643 988
    
  Aktsiakapital (lisa 9)361 736361 736361 736
  Ülekurss663639662
  Reservid69 14568 36769 474
  Jaotamata kasum396 711386 314425 044
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital828 255817 056856 916
Omakapital kokku828 255817 056856 916
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU1 572 2591 531 6191 500 904


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodesI KV 2019I KV 2018
   
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST  
Aruandeperioodi puhaskahjum-25 255-19 566
Korrigeerimised29 24424 403
Muutused:  
  Äritegevusega seotud nõuetes ja ettemaksetes-3 952-6 025
  Varudes-5643 177
  Äritegevusega seotud kohustustes7 5506 356
Muutused varades ja kohustustes3 0343 508
Äritegevusest teenitud raha7 0238 345
  Makstud tulumaks-82-52
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU6 9418 293
   
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST  
  Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine
  (lisad 6, 7)
-25 262-8 365
  Laekumised materiaalse põhivara müügist7826
Saadud intressid11
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU-25 183-8 338
   
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST  
  Laenude tagasimaksed (lisa 8)-16 500-14 500
  Arvelduskrediidi muutus (lisa 8)9 8572 331
  Tuletisinstrumentidega seotud maksed-1 029-837
  Rendimaksete tasumine (lisa 8)-3 467-25
  Makstud intressid-5 019-5 706
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU-16 158-18 737
   
RAHAVOOD KOKKU-34 400-18 782
   
  Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses82 17588 911
  Raha ja raha ekvivalentide muutus-34 400-18 782
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus47 77570 129
   


Veiko Haavapuu
Finantsdirektor

AS Tallink Grupp
Sadama 5/7
10111 Tallinn, Estonia
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee

Manused


Tallink Grupp 2019 Q1 EST.pdf
Tallink Grupp 2019 Q1 presentation.pdf