Tallink Grupp
Kvartaliaruanne

AS-i Tallink Grupp 2019 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud I kvartali vahearuanne

Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi „kontsern“) vedasid 2019. aasta I kvartalis (1. jaanuar – 31. märts) kokku 1,9 miljonit reisijat, mida on 3,9% vähem kui eelmise aasta I kvartalis. Kontserni I kvartali auditeerimata müügitulu vähenes 2,9% võrra ja oli kokku 178,9 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 3,8 miljonit eurot (2018. aasta I kvartalis 4,2 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskahjum oli 25,3 miljonit eurot (2018. aasta I kvartali puhaskahjum oli 19,6 miljonit eurot).

I kvartalis, mis on kontserni jaoks madalhooaeg, mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit järgmised asjaolud:

• Seitsme laeva planeeritud hooldustööd. Teiste seas läbis 42 päeva kestnud hooldus- ja remonditööd kruiisilaev Baltic Queen, mis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi I kvartali veomahte ja finantstulemusi;
• 2019. aastal olid Lihavõttepühad, mil veomahud kasvavad, aprillis, eelmisel aastal aga märtsis.

Müügitulu ja segmendid

2019. aasta esimeses kvartalis vähenes kontserni kogutulu 5,3 miljoni euro võrra ja oli 178,9 miljonit eurot. Esimese kvartali müügitulu oli 2018. ja 2017. aastal vastavalt 184,2 ja 191,5 miljonit eurot.

• Müügitulu laevaliinide opereerimisest Läänemeres (põhitegevus) langes 1,8% või 3,1 miljoni euro võrra 169,5 miljoni euroni. Rohkete planeeritud hooldustööde tõttu tehti esimeses kvartalis 1,5% võrra vähem reise võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga.
• Muu segmendi müügitulu, sisaldades kontsernisiseseid elimineerimisi, vähenes kokku 2,2 miljoni euro võrra ja oli 9,4 miljonit eurot. Kõige enam langes maismaal asuvate kaupluste müügitulu (Tallinna Vanasadama piirkonnas). Sellele lisaks lõpetas Tallinnas asunud Tallink Pirita Spa Hotel 2018. aasta novembris tegevuse, kuna omanik müüs hotellihoone.

Positiivne areng kaubavedudes jätkus ka 2019. majandusaasta esimeses kvartalis. Veetud kaubaveo ühikute arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 2,7% võrra, kaubaveo müügikäive kasvas 1,5% või 0,4 miljoni euro võrra ning oli 2019. aasta esimeses kvartalis 29,6 miljonit eurot.

2019. aasta esimeses kvartalis vedas kontsern Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel kokku 1,0 miljonit reisijat, mida on 2,7% võrra vähem eelmisest aastast, samal ajal, kui kogu reisijateveo maht liinidel kahanes 4% võrra. Liinil veetud kaubaveo ühikute maht kasvas 2,4% võrra. Konkurentide poolt lisatud veomaht Tallinna-Helsingi liinil suurendas avaldus kasvanud survena piletihinnale. Segmendi kogu müügitulu langes 1,9 miljoni euro võrra ja oli 70,4 miljonit eurot. Eesti-Soome segmendi tulem langes 1,7 miljoni euro võrra ja oli 6,9 miljonit eurot.

Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu kasvas 5,2 miljoni euro võrra ning oli 67,9 miljonit. Positiivne areng oli peamiselt tingitud 2018. aasta esimeses kvartalis pikalt väldanud kruiisilaeva Baltic Princessi hooldustöödest.

Eesti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu langes eelmise aastaga võrreldes 5,9 miljoni euro võrra. Kruiisilaeva Baltic Queen hooldustööd aasta esimeses kvartalis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi veomahtusid ning majandustulemusi.

Olgugi, et Läti-Rootsi vahelisel liinil veetud reisijate arv kahanes 10,9% võrra, tingituna kruiisilaeva Isabelle hooldus- ja remonditöödest, langes müügitulu vaid 3,8% või 0,5 miljoni euro võrra, võrreldes eelmise aastaga. Positiivne areng liini kaubaveo mahtudes jätkus 2019. majandusaasta esimeses kvartalis.

Kasum

2019. aasta I kvartalis vähenes kontserni brutokasum eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,2 miljoni euro võrra ja oli 10,5 miljonit eurot. EBITDA vähenes 0,4 miljoni euro võrra ja moodustas 3,8 miljonit eurot. Esimese kvartali võrreldav EBITDA, s.o ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta, langes 4,6 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli -0,4 miljonit eurot.

Kontserni esimese kvartali tulemust mõjutasid negatiivselt seitsme laeva planeeritud hooldustööd, Lihavõttepühadega kaasneva reisimise toimumine aprillis ning tagasi astunud juhatuse liikmetele tasutud ühekordsed kompensatsiooni kulud.

Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,2 miljoni euro võrra ja oli 24,7 miljonit eurot. Kasvu peamine põhjus oli IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 3,6 miljonit eurot.

Netofinantskulud vähenesid eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 34 tuhande euro võrra. Näitaja sisaldab intressikulu langust 1,2 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning valuutakursside ja intressimäärade tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 0,6 miljoni euro võrra. Sellele lisaks sisaldub esimese kvartali kuludes varade kasutusõigusest tulenev 0,6 miljoni suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).

Kontserni auditeerimata puhaskahjum oli 2019. aasta I kvartalis 25,3 miljonit eurot ehk 0,038 eurot aktsia kohta. 2018. aasta samal perioodil oli puhaskahjum 19,6 miljonit eurot ehk 0,029 eurot aktsia kohta võrreldes 2017. aasta I kvartali puhaskahjumiga suuruses 20,3 miljonit eurot ehk 0,030 eurot aktsia kohta.

Investeeringud

2019. majandusaasta esimeses kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 25,3 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest olid seotud seitsme laeva tehniliste hooldustöödega (Baltic Queen, Galaxy, Regal Star, Star, Silja Symphony, Victoria, Isabelle).

Mitmed investeeringud tehti laevade restoranide, poodide ja teiste avalike alade uuendamisse. Kruiisilaevale Baltic Queen ehitati uus restoran Fastlane ning uuendati restorani Grande Buffet ja ööklubi Starlight. Kruiisilaevale Galaxy ehitati restoran Fastlane, uuendati restorani Grande Buffet ja ööklubi Starlight, olemasolevasse poodi lisati SuperDry pood ning uuendati lasteala Silja Land. Kruiisilaeval Silja Symphony renoveeriti uuele kontseptsioonile vastavalt ööklubi Starlight, uuendati restorane Grill House ja Bon Vivant ning pubi Sea Pub. Samuti lisati laevale Tommy Hilfigeri pood ning viidi lõpule kajutite uuendamise projekt.

Investeeringuid tehti ka laevade tehnilisse hooldusesse, hoidmaks laevu tehniliselt heas korras. Samuti investeeriti energiaefektiivsuse parendamise lahendustesse, hõlmates kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide uuendusi, kütusekulu seiresüsteeme, ettevalmistusi kõrgepinge kaldavoolu tarbimiseks ning hübriidlahendusi.

Dividendid

Ettevõtte juhatus teeb 2019. aasta aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Sellele lisaks tegi Tallink Grupp AS-i nõukogu ettevõtte juhatusele ettepaneku ette valmistada ettepanek kapitalistruktuuri parandamiseks 2019. aasta aktsionäride korralisele üldkoosolekule, aktsiakapitali vähendamiseks 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra.

Finantsseisund

Kontserni netovõlg suurenes esimeses kvartalis 128,8 miljoni euro võrra ja oli kokku 556,8 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli esimese kvartali lõpu seisuga 3,9. Netovõla kasvu tingis peamiselt IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 104,3 miljonit eurot.

I kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata krediit) 112,9 miljonit eurot (31. märtsil 2018 142,8 miljonit eurot), mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt tugeva finantsseisundi.

Kontsernil oli raha ja raha ekvivalente kokku 47,8 miljonit eurot (31. märtsil 2018 70,1 miljonit eurot) ja kasutamata krediiti 65,1 miljonit eurot (31. märtsil 2018 72,7 miljonit eurot).

Majanduskeskkond

Tallink peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit – nende riikide vahel opereerib kontsern oma laevaliine. Kõige tundlikum on Tallink Grupp Soome majandusolude suhtes, kuna Soomest on pärit ligi pooled reisijad. Kontserni mõjutavad olulisel määral ka muutused Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas, sest nendest riikidest tuli 2018. aastal vastavalt 19% ja 11% kõigist reisijatest. Lätist pärit reisijad moodustasid 2018. aastal reisijate koguarvust 5% ning ülejäänud 19% olid pärit muudest riikidest, peamiselt Euroopast.

Hetkel ei ole veel avaldatud andmeid ühegi koduturu 2019 aasta esimese kvartali SKP kohta, kuid, erinevate varasemate prognooside selge ühisjoon 2019 aastaks üldiselt, ning kõigi koduturgude kohta, on ootus SKP kasvu aeglustumiseks võrreldes 2018 aastaga.

OECD indikaatorite põhjal vähenes 2019 aasta esimesel kvartalil ettevõtete kindlustunne kõigil koduturgudel võrreldes 2018 aastal saavutatud tippudega (Soomes ja Rootsis tipp 2018 esimesel poolaastal, Eestis 2018 lõpus). Ettevõtete kindlustunde indikaatori langus oli eriti järsk Eestis. Kõigi koduturgude võrdluses oli ettevõtete kindlustunne kõrgeim Lätis, kuid kvartali jooksul toimus sealgi selge langus võrreldes 2018 aasta lõpuga. Eelnevast hoolimata püsis kaubavedude ärivaldkond 2019 esimeses kvartalis fundamentaalselt tugev.

Tarbijate kindlustunde arengud olid 2019 esimeses kvartalis julgustavamad. Kuigi kindlustunne langes kvartali jooksul nii Soomes kui Rootsis (kogu 2018. aastat iseloomustav areng), paistab kvartali andmete põhjal, et pikaajaline langustrend võib olla peatunud, kasvõi vähemat lühiajaliselt. Lätis püsis tarbijate kindlustunde indikaator esimese kvartali jooksul suhteliselt muutumatuna kuid tarbijate kindlustunne Eestis kasvas tööturu olukorra toel ning saavutas viimaste aegade kõrgeima taseme.

Tööturu olukord püsis aastas esimeses kvartalis jätkuvalt pingeline peegeldades hiljutisi madalaid tööpuuduse määrasid kõigil koduturgudel, eriti Eestis. Olukord Eesti tööturul paistab kaasa aitavat ka ettevõtete ja tarbijate kindlustunde erisuunalistele arengutele, mis 2019 aasta esimeses kvartalis veelgi kiirenevas tempos lahknesid.

Kõigil koduturgudel on majanduskeskkonda mõjutavad põhiriskid seotud ebakindlusega, mis tuleneb protektsionismi suurenemisest (Hiina ja USA vahelise kaubandussõja oht, Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist), ning võimaliku investeeringute kahanemisega, mis vähendaks kõigi Läänemere-äärsete avatud majandusega riikide kaubavahetust. Üleilmse majandusliku ja poliitilise ebakindluse tõttu oodatakse ka kütuste hinnakõikumise jätkumist maailmaturul.

Sündmused I kvartalis

Tallink Grupi ja Rauma Marine Constructions’i vaheline laevaehitusleping
27. märtsil 2019 jõustus leping uue veeldatud maagaasil (LNG) töötava shuttle reisilaeva ehitamiseks Tallinna-Helsingi liinile.

Laeva hinnanguline maksumus on 250 miljonit eurot ja see ehitatakse Soome Rauma laevatehases. Laev valmib kavakohaselt 2022. aasta jaanuaris.

Lepingu kohaselt maksab ettevõte 30% laeva maksumusest ehitusperioodi vältel ning ülejäänud laeva üleandmisel. 70% laeva maksumusest finantseeritakse 2022. aastal pikaajalise laenuga, mille täpsed tingimused kinnitatakse lähiajal.

Muudatused kontserni juhatuses
4. veebruaril 2019 teatas kontsern, et Tallink Grupp AS-i nõukogu valis uuteks juhatuse liikmeteks Kadri Landi ja Harri Hanschmidti ning kutsus juhatusest tagasi Janek Stalmeisteri tema sooviavalduse alusel. Janek Stalmeisteri volitused lõppesid 2. veebruaril 2019. Kadri Landi ja Harri Hanschmidti volitused algasid 4. veebruaril 2019 ja kehtivad kolm aastat.

22. veebruaril 2019 teatas kontsern, et nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks Piret Mürk-Dubout ning kutsus juhatusest tagasi Andres Hundi tema sooviavalduse alusel. Andres Hundi volitused lõppesid 26. veebruaril 2019 ja Piret Mürk-Dubout volitused algasid 15. aprillil 2019 ja kehtivad kolm aastat.

Kütuse hinnariski juhtimine
2019. aasta esimeses kvartalis ja 2018. aasta detsembris kütusetarnijatega sõlmitud kokkulepete tulemusena on 2019. majandusaastal fikseeritud kokku 41% soetatava kütuse koguse ostuhind.

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade

Uue laeva ettemaks
2019. aasta aprillis tehti Rauma Marine Constructions’ile laevaehituslepingust lähtudes ettemaksu esimene osamakse suuruses 12,4 miljonit eurot.

Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Kontserni tegevuse kõrghooaeg on suvi. Kontserni juhatuse hinnang, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemusel, näitab, et kontsern teenib suure osa tuludest ja kasumist suvel (juuni-august).

Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid uurimis- ja arendustegevuse projekte. Kontsern tegeleb igapäevaselt erinevate võimaluste leidmisega ettevõtte tegevuse laiendamiseks, ettevõtte tulemuste parendamise eesmärgil.

Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijate ala tehnoloogia uuendamiseks, täiendamiseks, et kokkuvõttes parendada ettevõtte tulemusi läbi kaasaegsete lahenduste. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) alustati järgmise kahe aasta jooksul kontserni laevadele nn „Targa Autoteki“ lahenduste väljatöötamist.

Lisaks osaleb Tallink Grupp Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone, masinõpet ja tehisintellekti.

Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:

• õnnetused, katastroofid;
• makromajanduslikud sündmused;
• õigusaktide muudatused;
• suhted ametiühingutega;
• kütusehindade ja intressimäärade tõus;
• turu- ja kliendikäitumine.

Põhinäitajad

¹ ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
² Võrreldav 2019. aasta I kvartali EBITDA ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta.
³ IFRS 16 rakendamise mõjust varadele vaata lisast 6.
⁴ IFRS 16 rakendamise mõjust intressikandvatele kohustustele vaata lisast 8.

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Veiko Haavapuu
Finantsdirektor

AS Tallink Grupp
Sadama 5/7
10111 Tallinn, Estonia
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee

Manused

• Tallink Grupp 2019 Q1 presentation
• Tallink Grupp 2019 Q1 EST