Avaldatud: 2019-04-26 08:00:00 CEST
Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2019. aasta 1. kvartali majandustulemused

Tegevusaruanne

Juhatuse esimehe kokkuvõte

2019. aasta on alanud Tallinna Veele edukalt ja tulemused on taas head nii toomis- kui ka finantstulemuste vaates. Tänu joogi- ja reovee ning sademevee teenuste müügitulude suurenemisele ja kõrgemale välise ehitusteenuste müügiga seotud kasumile kasvasid nii kontserni müügitulu kui ka äri- ja puhaskasum.

Head majandustulemused

Ettevõtte müügitulud olid 2019. aasta esimeses kvartalis 14,66 miljonit eurot, mis on 4,2% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Ettevõtte brutokasum langes 0,7% 8,26 miljoni euroni. Brutokasumi mõningast langust kompenseerisid madalamad üldhaldus- ja finantskulud. Ettevõtte puhaskasum oli 6,68 miljonit eurot, mis on 2,3% rohkem kui 2018. aasta esimeses kvartalis.

Kindel vee- ja reoveeteenus

2019. aasta esimeses kvartalis püsis joogivee kvaliteet hea. Tarbija kraanist võetud proovide vastavus nõuetele oli 99,73%. Kokku võeti esimeses kvartalis 744 veeproovi. Veekvaliteedi tagamisel on väga oluline nii Ülemiste veepuhastusjaama spetsialistide asjatundlik töö puhastusprotsesside juhtimisel kui ka veetorustike uuendamisel ja hooldamisel. Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohta oli esimeses kvartalis 2 tundi ja 35 minutit samas kui 2018. aasta samal perioodil kestis katkestus keskmiselt 2 tundi ja 52 minutit.

Lekete tase veevõrgus püsib samuti rekordiliselt madal. Kui eelmise aasta esimeses kvartalis oli lekete tase veevõrgus 15,19%, siis tänavu jäi näitaja vaid 12,86% juurde. Jätkame sihipäraseid investeeringuid, et tagada võrkude jätkuv töökindlus. 2019. aasta esimeses kvartalis teostasime koostöös Tallinna linnaga vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimistöid Reidi teel, Gonsiori tänaval ja Hiiu-Suurtüki ristmikul.

2019. aasta esimeses kvartalis vastas Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatud reovesi kõigile esitatud nõuetele. Puhastusprotsessi tõhususe ja heitvee kvaliteedi hindamiseks jälgitakse reoainete sisaldust puhastusjaama sisenevas reovees ja sealt väljuvas heitvees. Heitveelabor teostab analüüse reoveepuhastuse erinevatest etappidest. Saadud info võimaldab meil veelgi tõhustada puhastusprotsessi ja tõsta heitvee kvaliteeti.

Tasemel teenindus

Tipptasemel finants- ja tootmistulemuste kõrval on ettevõtte jaoks oluline ka väga hea klienditeeninduse pakkumine. Oleme seadnud endale selged ja pinguldavad eesmärgid ning anname klientidele lubadusi nii suhtluse kui ka probleemide lahendamise kiiruse osas. 2019. aastal ei ole me neid lubadusi rikkunud. Samuti peame oluliseks, et kliendid saaksid endale olulise info või vastuse küsimustele võimalikult kiiresti. Selleks mõõdame pöördumistele vastamise kiirust ja oleme seadnud eesmärgiks, et kõigile kiiret lahendust või vastust võimaldavatele kirjalikele kontaktidele vastame hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

Klientide rahulolu suurendamiseks oleme pidevalt arendamas oma teeninduskanaleid ja otsimas viise, kuidas muuta protsessid klientide jaoks kiiremaks ja mugavamaks. Sellega seoses tutvustame käesoleval aastal oma klientidele uuenenud iseteeninduskeskkonda internetis ja oleme kaasajastamas ka mobiilirakendust, et veeküsimuste lahendamine oleks võimalikult mugav.

Keskkonnateadlikkuse suurendamine ja kogukonnaprojektid

Nii laste, noorte kui ka täiskasvanute keskkonnateadlikkuse tõstmisest on saanud meie igapäevatöö loomulik ja lahutamatu osa. 2019. aasta esimeses kvartalis toimusid meie veepuhastusjaamas taas avatud uste päevad, mida saatis rekordiline huvi. Lisaks toimus taas hulgaliselt veeseminare lasteaedades ja koolides ning võõrustasime oma puhastusjaamades suuremaid ekskursioonigruppe. Koostöös Tallinna Linnamuuseumiga anname kevadel välja ka põhjaliku ja huvitava ajalooraamatu, mis annab hea ülevaate veemajanduse algusest Tallinnas.

Avasime uue avaliku joogiveekraani Tallinnas T1 kaubanduskeskuses asuvas SuperSkypargis ja plaanime aasta jooksul ellu viia teisigi projekte, mis aitavad muuta kraanivee avalikes kohtades kättesaadavamaks, julgustades selle kaudu kodanike keskkonnateadlikku tegutsemist.

Tariifitaotlus

Jätkuvalt on käimas uue vee- ja reoveeteenuse tariifi kehtestamise protsess Tallinna Vee ja Konkurentsiameti vahel. 2018. aasta detsembris tegi Konkurentsiamet otsuse Tallinna Vee poolt esitatud taotluse osas Tallinna ja Saue linna tegevuspiirkonna veeteenuse ja sellega seotud lisateenuste hindade kooskõlastamiseks. Konkurentsiamet otsustas kinnitada lisateenuste hinnad, ent jättis veeteenuse hinnad kooskõlastamata. 2019. aasta alguses esitas Tallinna Vesi Konkurentsiameti otsuse osas vaide, mida ei rahuldatud. Seejärel esitas Tallinna Vesi vaide Konkurentsiameti otsuse osas Tallinna Halduskohtule ja ootab nüüd sealt otsust.

Tallinna Vesi ootab jätkuvalt lõplikku otsust rahvusvahelisest arbitraažikohtust, mis peab otsustama, kas investorite huve on kahjustatud ja kas kahju tuleks kompenseerida. Otsust oodatakse 3. maiks 2019.

2019. AASTA KOLME KUU TOOTMISTULEMUSED     

TegevusnäitajaÜhik201920182017
Tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovide vastavus nõuetele%99,799,9100,0
Lekete tase veevõrgus%12,915,213,7
Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohtah2,592,863,02
Kanalisatsioonitorustike ummistusedtk159156195
Kanalisatsioonitorustike purunemisedtk292539
Puhastatud heitvee vastavus keskkonnanõuetele%100,0100,0100,0
Kaebuste arv*tk40219
Kliendikontaktid vee kvaliteedi teemaltk271424
Kliendikontaktid veesurve teemaltk543738
Kliendikontaktid ummistuste ja sademevee ära juhtimise teemaltk328250269
Kirjalikele kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul%100,0100,099,9
Täitmata lubaduste arvtk033
Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust%97,296,7100,0

* Kuni 2018. aastani arvestati kaebuseks ainult kirjalikke kaebusi. 2018 ja 2019. aastate arvu hulka arvestatakse nii kirjalikke kui suulisi kaebusi.

KOKKUVÕTE 2019. AASTA 1. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTEST

Kontserni müügitulu oli 2019. aasta 1. kvartalis 14,66 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 4,2% ehk 0.58 miljonit eurot.

2019. aasta 1. kvartali brutokasum oli 8,26 miljonit eurot, vähenedes vähesel määral ehk 0,7% ehk 0,06 miljonit eurot. Brutokasumi kahanemine on seotud kõrgemate elektri- ja tööjõukuludega, mida täiendasid suurenenud saastetasud ja kulum. Kulude kasvu tasakaalustasid joogivee-, reovee- ja sademeveeteenuste müügitulude suurenemine ning kõrgem ehitusteenustega seotud kasum ja vähenenud kemikaalikulu.

Ettevõtte ärikasum kasvas 1,4% ehk 0,09 miljonit eurot, ulatudes 6,89 miljoni euroni. Lisaks eelpool mainitud muutustele brutokasumis mõjutasid ärikasumit ka madalamad üldhalduskulud ning muud neto ärikulud.

2019. aasta 1. kvartali puhaskasum oli 6,68 miljonit eurot, suurenedes 2,3% ehk 0,15 miljonit eurot. Kasvu mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis ning madalamad finantskulud. Finantskulude muutus 2019. aasta 1. kvartalis oli peamiselt seotud madalamate intressikuludega, mida tasakaalustas SWAP-lepingute madalam positiivne õiglase väärtuse muutus võrreldes 2018. aasta sama perioodiga. 2019. ja 2018. aasta 1. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tuleneva muutuseta oli vastavalt 6,65 miljonit eurot ja 6,45 miljonit eurot, olles võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,0% ehk 0,20 miljonit eurot suurem.

PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD

miljon EUR,

v.a suhtarvud
1. kvartalMuutus 2019/ 2018
201920182017
Müügitulu14,6614,0813,784,2%
Brutokasum8,268,328,21-0,7%
Brutokasumi marginaal %56,3359,1059,56-4,7%
Amortisatsioonieelne ärikasum8,398,227,982,1%
Amortisatsioonieelse ärikasumi marginaal %57,2458,4057,93-2,0%
Ärikasum6,896,806,491,4%
Ärikasum – põhitegevus6,786,736,480,7%
Ärikasumi marginaal %47,0048,2947,07-2,7%
Kasum enne tulumaksustamist6,686,536,362,3%
Maksustamiseelse kasumi marginaal %45,5846,4246,16-1,8%
Puhaskasum6,686,536,362,3%
Puhaskasumi marginaal %45,5846,4246,16-1,8%
Vara puhasrentaablus %2,632,832,94-7,0%
Kohustiste osatähtsus koguvarast %57,7860,5656,19-4,6%
Omakapitali puhasrentaablus %6,307,336,87-14,1%
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja6,286,985,46-10,0%
Maksevõime kordaja6,246,935,40-10,0%
Investeeringud põhivarasse3,410,852,21300,0%
Dividendide väljamaksmise määr %nana99,72na

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Amortisatsioonieelne kasum – ärikasum + kulum

Amortisatsioonieelse kasumi marginaal – amortisatsioonieelne kasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine omakapital kokku

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustised

Maksevõime kordaja – (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised

Dividendide väljamaksmise määr – dividendid aastas kokku / aasta puhaskasum kokku

Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded

2019. AASTA 1. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Koondkasumiaruanne

MÜÜGITULUD

Kuna ettevõtte tariifid olid 2019. aasta 1. kvartalis külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltus põhitegevuse tulu, s.o veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest. Põhitegevust ei mõjuta sesoonsus peaaegu üldse. Ettevõte ei eelda tarbimises olulist muutust ka tulevikus. Senine müügitulu kasv on olnud rahulik ning seda eeldatakse jätkuvat.

2017. aasta lõpus langetas Riigikohus ettevõtte kassatsioonkaebuse osas negatiivse otsuse, mille tulemusena kooskõlastatakse edaspidi ettevõtte põhiteenuste hinnad Konkurentsiameti (edaspidi KA) metoodika alusel. 28.02.2018. aastal esitas ettevõte Tallinna ja Saue piirkonna tariifitaotluse. Taotletud veevarustuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad olid sarnased hetkel piirkonnas kehtivatele tariifidele. Ettevõte esitas täiendatud tariifitaotluse 2.05.2018. 4.05.2018. alustas KA taotluse läbi vaatamist. Oma 4.12.2018. otsusega ei kinnitanud KA Tallinna ja Saue piirkonna veevarustuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste tariife. Sama otsusega kinnitas KA samas põhiteenustega seotud lisateenuste hinnad. 6.12.2018. teavitas KA ettevõtet võimalikust järelevalve menetlusest, millele ettevõte vastas tähtaegselt 23.04.2019. 3.01.2019. esitas ettevõtte KA-le vaide seoses ameti 4.12.2018. otsusega jätta kooskõlastamata ASi Tallinna Vesi poolt taotletud veevarustuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad Tallinna ja Saue piirkonnas. 12.02.2019. teatas KA ettevõtet, et nad ei rahulda ettevõtte vaiet. 14.03.2019. esitas ettevõtte kaebuse Tallinna Halduskohtule seoses KA 4.12.2018 negatiivse otsusega. 13.09.2018. esitas ettevõte KA-le täiendatud taotluse, millega lisas tariifitaotlusesse lisaks Tallinna ja Saue piirkondadele ka Harku piirkonna ning ümberkaudsete piirkondade vee-ettevõtete tariifid. KA on teavitanud ettevõtet, et ka täiendatud tariifitaotlus on nõuetekohane ning et nad on pikendanud seoses tariifitaotluse keerukuse ja töömahukusega menetluse aega 30 päevalt 90 päevale. 18.04.2019. saatis KA ettevõttele päringu seoses täiendatud taotlusega, millele ettevõte peab vastama hiljemalt 13.05.2019. Kinnitatud ja rakendatavad uued hinnad selguvad peale kogu protsessi läbimist ning pärast seda kui KA on uued hinnad heaks kiitnud. Lisaks võivad tariifid muutuda, kui KA kehtestab ajutised veeteenuste hinnad vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Kontserni müügitulu oli 2019. aasta 1. kvartalis 14,66 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,2% ehk 0,58 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 88,9%. Müügituludest 6,4% saadi Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ning tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 3,8% tuludest moodustas ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 0,9% muudest töödest ja teenustest. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulud on sesoonsemad ning Kontsern otsib jätkuvalt võimalusi, et neid tulusid hoida ning kasvatada.

 1. kvartalMuutus 2019/2018
tuhat EUR 201920182017EUR%
Müük eraisikutele, sh:6 4916 4286 347631,0%
Veevarustuse teenus3 5673 5323 489351,0%
Reovee ärajuhtimise teenus2 9242 8962 858281,0%
Müük juriidilistele isikutele sh:5 0025 1425 063-140-2,7%
Veevarustuse teenus2 7342 7842 771-50-1,8%
Reovee ärajuhtimise teenus2 2682 3582 292-90-3,8%
Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh:1 3461 1121 10823421,0%
Veevarustuse teenus3853343295115,3%
Reovee ärajuhtimise teenus81568868312718,5%
Sademevee ärajuhtimise teenus14690965662,2%
Ülereostustasu194182210126,6%
Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste tulud kokku13 03312 86412 7281691,3%
Sademevee kogumise ja puhastamise ning tuletõrjehüdrantide teenus94479674114818,6%
Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine55828318127597,2%
Muud tööd ja teenused129134131-5-3,7%
MÜÜGITULU KOKKU14 66414 07713 7815874,2%

Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügitulu kasvas võrreldes 2018. aasta 1. kvartaliga 1,3% ehk 0,17 miljonit eurot, ulatudes 13,03 miljoni euroni. Kasv oli seotud allolevate muutustega müügimahtudes:

  • Põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu suurenes 1,0% võrra 6,49 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajadega, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp.
  • Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kahanes 2,7% võrra 5,00 miljoni euroni. Vähenemine on seotud langusega tööstuse ja muus äriklientide sektoris. Suurim üksikkliendi mõju on seotud Tallinna vangla kolimisega Rae valda. Seda tasakaalustas vabaaja sektori suurem tarbimine, mis on seotud kahe uue vabaaja keskuse avamisega Tallinnas.
  • Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda suurenes 21,0% võrra 1,35 miljoni euroni. Tulude kasv on tingitud kõikide teenuste müügitulude tõusust, mille põhjustas Rae piirkonna veetarbimise suurenemine ning mida omakorda täiendas reovee ja sademevee ärajuhtimise teenuste müügitulu kasv kõikides piirkondades.
  • Saadud ülereostustasud suurenesid 6,6% võrra 0,19 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulu oli 0,94 miljonit eurot, võrreldes 2018. aasta sama perioodiga suurenesid tulud 18,6% ehk 0,15 miljonit eurot. Kasv oli põhjustatud peamiselt 33,6% võrra suurematest sademevee kogustest, mida tasakaalustasid osaliselt madalamad kulud m3 kohta.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 0,56 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid ehitus-, projekteerimis ja asfalteerimisteenuste tulud 97,2% ehk 0,27 miljonit eurot.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM

Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2019. aasta 1. kvartalis 6,40 miljonit eurot, võrreldes 2018. aasta sama perioodiga kasvasid kulud 11,2% ehk 0,65 miljonit eurot. Suurenesid kõik kulud, välja arvatud kemikaalikulud.

 1. kvartalMuutus 2019/2018
tuhat EUR 201920182016EUR%
Vee erikasutusõiguse tasu-292-291-296-1-0,3%
Kemikaalid-405-435-333306,9%
Elekter-1 004-759-854-245-32,3%
Saastetasu-367-277-292-90-32,5%
Otsesed tootmiskulud kokku-2 068-1 762-1 775-306-17,4%
Tööjõukulu-1 645-1 593-1 421-52-3,3%
Kulum-1 340-1 283-1 351-57-4,4%
Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine-445-241-138-204-84,6%
Muud kulud-906-878-888-28-3,2%
Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kokku-4 336-3 995-3 798-341-8,5%
Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku-6 404-5 757-5 573-647-11,2%

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 2,07 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 17,4% ehk 0,31 miljonit eurot. Otseseid tootmiskulusid mõjutasid hindade ja toodangumahtude muutused järgnevalt:

  • Kemikaalikulud vähenesid 6,9% võrra 0,40 miljoni euroni, peamiselt tänu madalamatele reoveepuhastusprotsessis lämmastiku ja muda eemaldamiseks kasutatavatele metanooli ja polümeeri kogustele, mõjud kuludele olid vastavalt 0,02 miljonit eurot ja 0,01 miljonit eurot.
  • Elektrikulud suurenesid 32,3% võrra 1,00 miljoni euroni, seda peamiselt seoses keskmiselt 35,5% võrra kõrgematele elektrihindadele, mida täiendasid reovee- ja sademevee pumplate 16,3% suuremad reovee mahud, mille mõjud kuludele olid vastavalt 0,26 miljonit eurot ja 0,03 miljonit eurot. Suurenenud kulusid tasakaalustasid osaliselt 0,5% madalamad veepuhastusprotsessi toodangumahud, mille mõju kuludele oli 0,02 miljonit eurot.
  • Saastetasukulud suurenesid 32,5% võrra 0,37 miljoni euroni, seda peamiselt tänu 16,3% võrra suurematele heitveekogustele ning BHT7 ja heljumi kõrgemale reostuskoormusele, mille mõjud kuludele olid vastavalt 0,05 miljonit eurot, 0,02 miljonit eurot ja 0,01 miljonit eurot.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 4,34 miljoni euroni, suurenedes 8,5% ehk 0,34 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt kõrgematest ehitus- ja asfalteerimise teenustega seotud kuludest, mida täiendas muude erinevate kulude tõus järgmistel põhjustel:

  • Tööjõukulud suurenesid 3,3% võrra 1,64 miljoni euroni. Seda peamiselt seoses Watercomi ehitustegevusega seotud suurema töökoormusega ning samuti boonuste reservi muutus 2019. aasta 1. kvartalis.
  • Kulum suurenes 4,4% 1,34 miljoni euroni, olles peamiselt mõjutatud rendilepingute kajastamise muudatusest seoses raamatupidamise standardiga IFRS 16- Rendid. Rendiarvestuse muutuse kohta on toodud täiendav info vahearuande lisas nr. 5.
  • Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulud suurenesid 84,6% võrra 0,44 miljoni euroni peamiselt seoses varem mainitud kõrgemate ehitus- ja asfalteerimisteenuste tuludega ning projektipõhiste muutustega.
  • Muud kulud suurenesid 3,2% võrra 0,91 miljoni euroni, peamiselt seoses 8,4% ehk 0,03 miljoni euro võrra kõrgemate varade hoolduse ja remondi kuludega, mille kasv on seotud peamiselt reoveepuhastusprotsessis tehtud erinevate hoolduse ja remonditöödega.

Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2019. aasta 1. kvartalis 8,26 miljonit eurot. Brutokasum vähenes võrreldes 2018. aasta esimese kvartali 8,32 miljoni euro suuruse brutokasumiga 0,7% ehk 0,06 miljoni euro võrra.

ÜLDHALDUS- JA TURUSTUSKULUD, MUUD ÄRITULUD JA -KULUD

Üldhaldus- ja turustuskulud vähenesid 7,8% ehk 0,12 miljonit eurot ning ulatusid 1,37 miljoni euroni. Langus tulenes peamiselt madalamatest tariifivaidlusega seotud kuludest.

Muud neto äritulud olid 0,01 miljonit eurot, vähenedes 119,4% ehk 0,04 miljonit eurot võrreldes neto ärikuludega 0,03 miljonit eurot eelmise aasta samal perioodil. Muutus oli peamiselt mõjutatud suurematest saadud trahvituludest, mida tasakaalustas väiksem positiivne muutus ebatõenäoliselt laekuvates arvetes.

ÄRIKASUM

Eelnevate tegurite koosmõjul oli Kontserni ärikasum 2019. aasta 1. kvartalis 6,89 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 1,4% ehk 0,09 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 6,78 miljonit eurot, kasvades 0,7% ehk 0,05 miljonit eurot võrreldes 2018. aasta sama perioodiga.

FINANTSKULUD

Kontserni neto finantskulud olid 0,21 miljonit eurot, võrreldes 0,26 miljoni euro suuruse neto finantskuluga 2018. aasta 1. kvartalis. Kulude alanemise peamiseks põhjuseks oli vähenenud intressikulu, mida tasakaalustas madalam positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mille mõjud olid vastavalt +0,10 miljonit eurot ja -0,04 miljonit eurot. Madalam intressikulu oli seotud novembris 2018. lõppenud Swap lepinguga.

Ettevõte on maandanud ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest on SWAP-lepingud sõlmitud 45 miljonile eurole, ülejäänud 50 miljoni euro suurusel laenusummal on ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 0,34 miljonit eurot. 2019. aasta 1. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,05%, mille tulemusel olid intressikulud 0,25 miljonit eurot, 2018. aasta 1. kvartalis olid vastavad näitajad 1,46% ja 0,35 miljonit eurot.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni maksustamiseelne kasum ja puhaskasum 2019. aasta 1. kvartalis oli 6,68 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2018. aasta sama ajaga 2,3% ehk 0,15 miljonit eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum 2019. ja 2018. aasta 1. kvartalis olnud vastavalt 6,65 miljonit eurot ja 6,45 miljonit eurot, vähenedes 3,0% ehk 0,20 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

2019. aasta 3 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 3,41 miljonit eurot. Seisuga 31.03.2019 oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 181,17 miljonit eurot ning põhivara väärtus kokku 182,46 miljonit eurot (31.03.2018 vastavalt 173,90 miljonit ja 174,70 miljonit eurot).

Tulenevalt IFRS’i (rahvusvahelise raamatupidamisstandardite) muutusele ei klassifitseerita alates 01.01.2019. enam eraldi kasutus- ja kapitalirente ning selle asemel kajastab Kontsern üle 12 kuu pikkuseid kasutusrente bilansis kui kasutusõiguse vara ja vastavaid kohustusi kohustistena. Eeltoodust tulenevalt suurenesid materiaalne põhivara ja kohustised 01.01.2019. seisuga 0,70 miljonit eurot. Lisainformatsiooni rendiarvestuse kohta on võimalik saada vahearuande lisast nr 5.

Võrreldes 2018. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed olnud suhteliselt stabiilselt vähenedes vähesel määral ehk 0,24 miljonit eurot, ulatudes 7,39 miljoni euroni. Alanemine on seotud peamiselt ehitustegevusega seotud nõuete vähenemisega, mida tasakaalustasid suurenenud viitlaekumised ja ettemaksed, vastavalt -0,74 miljonit eurot, +0,28 miljonit eurot ja +0,21 miljonit eurot. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,79%, mis on 0,03% madalam võrreldes 2018. märtsi lõpuga.

Lühiajalised kohustised on võrreldes 2018. aasta lõpuga vähenenud 0,81 miljonit eurot 12,22 miljoni euroni, mis tuleneb madalamast ehitustegevuse ja investeeringutega seotud võlgnevusest tarnijatele ning liitumiste ettemaksetest, mida tasakaalustas eelpoolmainitud kasutusrendi varaga seotud lühiajaliste kohustistega muutus, vastavalt -0,59 miljonit eurot, -0,61 miljonit eurot ja +0,19 miljonit eurot.

Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2018. aasta lõpuga kasvanud 3,05 miljonit eurot 25,79 miljoni euroni.

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete katteks ei ole võrreldes 2018. aasta lõpu seisuga muutunud, olles 19,07 miljonit eurot. Lisainformatsioon eraldise kohta on võimalik saada vahearuande lisast nr 6.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,79%.

Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 57,8%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. 2018. aasta sama perioodil oli kohustiste osatähtsus koguvarast 60,6%.

Rahakäive

Seisuga 31.03.2019 oli Kontserni likviidsus tugev. 2019. aasta märtsi lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 68,83 miljonit eurot, moodustades varadest 26,6% (31.03.2018 seisuga oli näitaja 52,31 miljonit eurot, moodustades varadest 22,3%).

Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2019. aasta 3 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 8,29 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 0,52 miljonit eurot. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.

2019. aastal kasutati investeerimistegevuseks 0,87 miljonit eurot, võrreldes 2018. aastal investeerimistegevuses kasutatud 1,05 miljoni euroga oli vähenemine 0,18 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid mõjutasid järgnevad tegurid:

  • Põhivara investeeringutega seotud rahavood olid võrreldava perioodiga samal tasemel, ulatudes 2019. aastal 1,67 miljoni euroni ja 2018. aastal 1,66 miljoni euroni.
  • Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 0,79 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 0,20 miljonit eurot.

2019. aastal kasutati raha finantseerimistegevuseks 0,36 miljonit eurot, mis on võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 0,06 miljonit eurot vähem. Muutuse peamiseks põhjuseks olid vähenenud intressimaksed.

TÖÖTAJAD

Meie jaoks on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldaks võrdselt, et nad oleksid kaasatud otsustusprotsessi ja saaksid regulaarselt informatsiooni ettevõttes toimuvast. Usume, et töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad oskaksid ettevõtet selle arengus toetada ja mõistaksid selle olulisust. Meie töötajate vanus, rahvus, töö iseloom ning mitmed teised tegurid võivad olla väga erinevad. See tähendab, et peame töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja kuulamiseks olema leidlikud ja paindlikud. Selleks kasutame mitmeid võimalusi ning kanaleid, nagu näiteks juhtkonna liikmete kohtumised töötajatega, infotahvlid, siseveeb, infokirjad, meeskonnaüritused ning kord kvartalis ilmuv siseleht. Märkimisväärsele hulgale meie töötajatest ei ole eesti keel esmane suhtluskeel. Seetõttu pakume töötajatele ettevõtte kulul eesti keele tunde, selleks et ka muukeelsed töötajad tunneksid ennast osana meie ühtsest meeskonnast. Lisaks sellele edastame suure osa olulisest informatsioonist töötajatele ka vene keeles.

Oleme kirjeldanud oma personalipõhimõtted. Järgime võrdse kohtlemise printsiipi nii töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis tähendab võimalusel kõikidele võrdse võimaluse andmist. Teadvustame ja hindame meie töötajaskonna mitmekesisust ning tagame töötajate õiglase ja võrdse kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on konkreetses olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu.

2019. aasta 1. kvartali lõpus töötas Kontsernis 314 töötajat, võrreldes 315 töötajaga 2018. aasta samal ajal. Täistöökohaga töötajate arv oli 2019. aastal 299 töötajat, võrreldes 303 töötajaga 2018. aastal. 3 kuu keskmine töötajate arv oli 2019. aastal 299 töötajat ja 2018. aastal 301 töötajat.

Töötajate jagunemine sooliselt:

 Seisuga 31.03.2019Seisuga 31.03.2018 
 NaisedMehedKokkuNaisedMehedKokku 
Kontsern, s.h.9122331496219315 
Juhtkond141428141327 
Tippjuhtkond448448 
Juhatus123123 
Nõukogu189099 

Tööjõukulud olid 2019. aasta 1. kvartalis kokku 2,29 miljonit eurot, millest 0,08 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,09 miljonit eurot.

DIVIDENDID

Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Ettevõtte dividendipoliitika kuni 2018. aastani oli säilitada dividendide tase reaalväärtuses ehk dividendide kasv on olnud võrdeline inflatsiooniga. Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks. Nõukogu otsustas 25. aprillil 2019. peetud koosolekul, et teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 2018. aasta kasumist välja 0,75 eurot A-aktsia kohta ja 600 eurot B-aktsia kohta. Väljamakse on võrdne 62,1% 2018. aasta puhaskasumist aktsia kohta.

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 30. mail 2019.

AKTSIAHINNA MUUTUSED

AS Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

Seisuga 31.03.2019 olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:

  • United Utilities (Tallinn) BV (35,3%)
  • Tallinna linn (34,7%)

2019. aastal on aktsionäride struktuur võrreldes 2018. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2019. aasta 1. kvartali lõpus on pensionifondide osalus langenud, olles 1,02% koguaktsiatest võrreldes 1,33% 2018. aasta lõpus.

Seisuga 31.03.2019 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 10,60 eurot, mis on 10,4% kõrgem (2018: 4,9%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 9,60 eurot. 1. kvartalis tõusis OMX Tallinn indeks 6,5% (2018. aastal 2,2%).

2019. aasta 3 kuu jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 794 tehingut (2018: 1 325 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 166 tuhat aktsiat ehk 0,8% kogu aktsiatest (2018. aastal vastavalt 260 tuhat aktsiat ehk 1,3%).

Tehingute käive oli 1,10 miljoni euro võrra madalam kui 2018. aastal, ulatudes 1,71 miljoni euroni.

KONTSERNI STRUKTUUR

Seisuga 31.03.2019 kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult ettevõtte aruandlusesse.

KONTSERNI JUHTIMINE

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2019. aasta 1. kvartalis toimus nõukogu liikmetes järgmine muutus: Hr Toivo Tootseni nõukogu liikme volitusi pikendati kuni 7.04.2021.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise ning ühingu juhtimise küsimustes.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 14 ja ettevõtte kodulehelt:

Ettevõttest > Juhatus > Nõukogu

Ettevõttest > Auditikomitee

Ettevõttest > Juhtimispõhimõtted > Hea ühingujuhtimise tava

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 21.03.2020), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29.10.2021) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29.10.2021).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida ettevõtte kodulehelt:

Ettevõttest > Juhatus

RAHVUSVAHELISE LEPINGU RIKKUMISEST TULENEV NÕUE

2014. aasta mais otsustas ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele eelnenud kolme aasta vältel toimunud intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust ootame 3.05.2019.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754811

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779161

ASJAKOHASE DOKUMENTATSIOONI JA VÄLJAVAADETE AVALIKUSTAMINE

Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (https://tallinnavesi.ee/investor/borsiteated/) ning Tallinna Börsil.

KOONDKASUMIARUANNEI kvartalI kvartal 12 kuud
(tuhat EUR)20192018 2018
     
Müügitulu14 66414 077 62 780
Müüdud toodete/teenuste kulud-6 404-5 757 -28 594
BRUTOKASUM8 2608 320 34 186
     
Turustuskulud -112-112 -386
Üldhalduskulud -1 261-1 379 -5 025
Muud äritulud/-kulud (-)6-31 -1 836
ÄRIKASUM (+)/-KAHJUM (-)6 8936 798 26 939
     
Intressitulud84 21
Intressikulud-216-268 -1 010
KASUM (+)/KAHJUM (-) ENNE TULUMAKSUSTAMIST6 6856 534 25 950
     
Dividendide tulumaks 00 -1 800
     
PERIOODI PUHASKASUM (+)/-KAHJUM (-) 6 6856 534 24 150
PERIOODI KOONDKASUM (+)/-KAHJUM (-) 6 6856 534 24 150
     
Jaotatav kasum (+)/kahjum (-):    
A- aktsia omanikele 6 6846 533 24 149
B- aktsia omanikule0,600,60 0,60
     
Kasum (+)/kahjum (-) A aktsia kohta (eurodes)0,330,33 1,21
Kasum (+)/kahjum (-)  B aktsia kohta (eurodes) 600600 600

 

FINANTSSEISUNDI ARUANNE    
(tuhat EUR)31.03.201931.03.2018 31.12.2018
     
VARAD    
KÄIBEVARA    
Raha ja raha ekvivalendid 68 82852 306 61 769
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed7 3906 685 7 631
Varud537436 498
KÄIBEVARA KOKKU 76 75559 427 69 898
     
PÕHIVARA    
Materiaalne põhivara181 171173 902 179 185
Immateriaalne põhivara623797 665
Kasutusõiguse vara6640 0
PÕHIVARA KOKKU182 458174 699 179 850
VARAD KOKKU259 213234 126 249 748
     
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL    
LÜHIAJALISED KOHUSTISED    
Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa4 052345 3 823
Võlad hankijatele ja muud võlad5 6945 011 6 047
Tuletisinstrumendid139452 207
Ettemaksed 2 3342 702 2 955
LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU12 2198 510 13 032
     
PIKAAJALISED KOHUSTISED    
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt25 79220 058 22 745
Laenukohustised92 43795 423 91 919
Tuletisinstrumendid201219 173
Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks19 06817 522 19 068
Muud võlad4644 46
PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU137 544133 266 133 951
KOHUSTISED KOKKU 149 763141 776 146 983
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital12 00012 000 12 000
Ülekurss24 73424 734 24 734
Kohustuslik reservkapital1 2781 278 1 278
Jaotamata kasum71 43854 338 64 753
OMAKAPITAL KOKKU 109 45092 350 102 765
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU259 213234 126 249 748
     
     
     
     
RAHAKÄIBE ARUANNE3 kuud3 kuud 12 kuud
(tuhat EUR)20192018 2018
     
ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD    
Ärikasum6 8936 798 26 939
Korrigeerimine kulumiga1 5021 423 5 790
Korrigeerimine  rajamistuludega-86-69 -295
Muud mitterahalised korrigeerimised0-5 -20
Kasum (-)/kahjum (+) põhivara müügist ja mahakandmisest-5-1 -115
Äritegevusega seotud käibevara muutus2081 035 54
Äritegevusega seotud kohustiste muutus-224-376 1 939
RAHAVOOG ÄRITEGEVUSEST8 2888 805 34 292
     
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD    
Põhivara soetamine-1 670-1 660 -10 736
Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid, sh liitumiste rajamistulud787589 3 716
Põhivara müügitulu715 160
Saadud intressid74 17
RAHAVOOG INVESTEERIMISTEGEVUSEST-869-1 052 -6 843
     
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD    
Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud, sh swapi intressid-258-355 -1 394
Tasutud rendimaksed-102-65 -258
Võetud  laenud 0 0
Tasutud laenud 0 0
Tasutud dividendid00 -7 201
Tulumaks dividendidelt00 -1 800
RAHAVOOG FINANTSEERIMISTEGEVUSEST-360-420 -10 653
     
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS7 0597 333 16 796
     
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES61 76944 973 44 973
     
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS68 82852 306 61 769

 

Karl Heino Brookes

Juhatuse esimees

+372 62 62 200

karl.brookes@tvesi.ee

Manus


Q1 2019 final report EST.pdf