Avaldatud: 2019-02-07 08:00:00 CET
Nordecon
Kvartaliaruanne

2018. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2018. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).


Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '00031.12.201831.12.2017
VARA  
Käibevara  
Raha ja raha ekvivalendid7 6788 915
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded31 62735 193
Ettemaksed1 3831 642
Varud20 44423 230
Käibevara kokku61 13268 980
 

Põhivara
  
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud2 2661 888
Pikaajalised finantsinvesteeringud2626
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded8 2258 950
Kinnisvarainvesteeringud5 5264 929
Materiaalne põhivara12 28812 566
Immateriaalne põhivara14 67414 639
Põhivara kokku43 00542 998
VARA KOKKU104 137111 978
   
KOHUSTUSED  
Lühiajalised kohustused  
Laenukohustused9 37416 197
Võlad hankijatele32 84736 057
Muud võlad7 2945 654
Ettemaksed3 9323 651
Eraldised1 000533
Lühiajalised kohustused kokku54 44762 092
 

Pikaajalised kohustused
  
Laenukohustused14 83013 955
Võlad hankijatele9898
Muud võlad7171
Eraldised9821 273
Pikaajalised kohustused kokku15 98115 397
KOHUSTUSED KOKKU70 42877 489
   
OMAKAPITAL  
Aktsiakapital16 32118 263
Omaaktsiad-693-1 349
Ülekurss618589
Kohustuslik reservkapital2 5542 554
Realiseerumata kursivahed1 9921 995
Jaotamata kasum10 89611 086
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital31 68833 138
Mittekontrolliv osalus2 0211 351
OMAKAPITAL KOKKU33 70934 489
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU104 137111 978


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 IV kv 2018 12k 2018IV kv 201712k 2017
Müügitulu  

55 908
 

223 496
 

56 478
 

231 387
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu -52 563-213 463-54 551-222 692
Brutokasum 3 34510 0331 9278 695
      
Turunduskulud -156-626-175-623
Üldhalduskulud -1 748-6 725-1 561-6 936
Muud äritulud 2471 4719107
Muud ärikulud -49-122-11-141
Ärikasum  1 6394 0311891 102
      
Finantstulud 190431992 901
Finantskulud -168-909-844-1 570
Finantstulud ja –kulud kokku 22-478-7451 331
      
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum  -9 835 -33 485
      
Maksustamiseelne kasum (kahjum)  1 6524 388-5892 918
Tulumaks 15-567-402-1 193
Puhaskasum (kahjum) 1 6673 821-9911 725
      
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
     
Realiseerumata kursivahed -105-4187446
Kokku muu koondkasum (kahjum) -105-4187446
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM)  1 5623 817-8042 171
      
 Puhaskasum (kahjum):     
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 1 4093 381-1 5901 388
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 258440599337
Kokku puhaskasum (kahjum) 1 6673 821-9911 725
      
Koondkasum (kahjum):     
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 1 3043 377-1 4031 834
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 258440599337
Kokku koondkasum (kahjum) 1 5623 817-8042 171
      
Aruandeperioodi puhaskasum (kahjum) aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:     
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes 0,040,11-0,050,04 
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes 0,040,11-0,050,04 


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´00012k 201812k 2017
Rahavood äritegevusest  
Laekumised ostjatelt269 321268 013
Maksed hankijatele-232 642-239 592
Makstud käibemaks-8 269-6 971
Maksed töötajatele ja töötajate eest-23 066-22 593
Makstud tulumaks-596-605
Netorahavoog äritegevusest4 748-1 748
   
Rahavood investeerimistegevusest  
Materiaalse põhivara soetamine-442-343
Immateriaalse põhivara soetamine0-5
Materiaalse põhivara müük1 84749
Kinnisvarainvesteeringu soetamine-880
Kinnisvarainvesteeringu müük1 3000
Tütar- ja ühisettevõtte müük02 744
Antud laenud-12-45
Antud laenude laekumised141 739
Saadud dividendid249153
Saadud intressid10368
Netorahavoog investeerimistegevusest2 8784 660
   
Rahavood finantseerimistegevusest  
Saadud laenud2 8989 207
Saadud laenude tagasimaksed-4 671-4 245
Kapitalirendi maksed-1 879-2 252
Makstud intressid-737-752
Makstud dividendid-2 627-4 497
Aktsiakapitali vähendamine-1 847-1 384
Omaaktsiate müük0153
Netorahavoog finantseerimistegevusest-8 863-3 770
   
Rahavoog kokku-1 237-858
   
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul8 9159 786
Valuutakursimuutused0-13
Raha jäägi muutus-1 237-858
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul7 6788 915


Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Jätkuvalt tihedas konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aruandeperioodiga paranenud. Nordeconi kontserni brutokasum 2018. aastal oli 10 033 tuhat eurot (2017: 8 695 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 4,5% (2017: 3,8%). Arvestatav brutokasumlikkuse paranemine on toimunud IV kvartalis, moodustades 6% (IV kv 2017: 3,4%). Aasta arvestuses on kasumlikkus paranenud mõlemas tegevussegmendis. Hoonete segmendi kasumlikkus oli 2018. aastal 4,7%  ning IV kvartalis 8,3% (2017. aasta 4,0%, IV kvartal 3,3%) ning rajatiste segmendis 2018. aastal 5,6% ning IV kvartalis 1,9% (2017 aasta 4,1%, IV kvartal 4,5%). Aasta lõpp kujunes riigimaanteede talihoolduses oodatust keerulisemaks tingituna väga muutlikest ilmastikuoludest, mis omakorda mõjus negatiivselt rajatise segmendi IV kvartali tulemusele. Hoonete segmendi kasumlikkust, eelkõige 2018. aasta esimesel poolel, mõjutas korterelamute oodatust väiksem kasumimarginaal. Pikaajaliste, 2016. ja 2017. aastal sõlmitud, lepingute tulemuslikkust mõjutasid alltöövõtuhindade jätkuv kasv, sealhulgas eelkõige tööjõukulude kallinemine lepingute teostamise perioodil. Jätkuvalt avaldab kasumlikkusele mõju ebapiisavas mahus uute lepingute sõlmimine Rootsis ning sellest tulenevalt katmata püsikulud. Kontserni juhtkond jälgib kriitiliselt erinevate segmentide osakaalu Kontserni tööde portfellis, et paremini juhtida sisendhindade muutustest tulenevaid riske.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2018. aastal 6 725 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud ligikaudu 3,0% (2017: 6 936 tuhat eurot), 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 3,0% (2017: 3,0%). Nii aruandeperioodil kui ka 2017. aastal mõjutavad üldhalduskulusid muutused Kontserni juhatuses (vt lisaks „Töötajad ja tööjõukulud“).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2018. aastal 4 031 tuhat eurot (2017: 1 102 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 6 021 tuhat eurot (2017: 3 123 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 5,6% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 147 tuhat eurot (2017: kahjum 416 tuhat eurot), siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 4%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 121 tuhat eurot (2017: 35 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.
Kontserni puhaskasumiks kujunes 3 821  tuhat eurot (2017: 1 725 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 3 381 tuhat eurot (2017: 1 388 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2018. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 4 748 tuhat eurot (2017: -1 748 tuhat eurot). Positiivse äritegevuse rahavoo on eelkõige taganud omaarenduste mahu kasv ning lõppenud suuremahuliste objektide kinni hoitud lõppmaksete (5-10% lepinguhinnast) laekumine. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust. 
Investeerimistegevuse rahavoog 2018. aastal oli 2 878  tuhat eurot (2017: 4 660 tuhat eurot, mõjutas Kontserni tütar- ja ühisettevõtte müük). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse põhivara müük summas  1 847 tuhat eurot (2017: 49 tuhat eurot), kinnisvarainvesteeringu müük summas 1 300 tuhat eurot (2017: 0 eurot) ning põhivara investeeringud summas 442 tuhat eurot (2017: 348 tuhat eurot). Saadud dividendid moodustasid 249 tuhat eurot (2017: 153 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aastal oli -8 863 tuhat eurot (2017: -3 770 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 2 898 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2017: 9 207 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 4 671 tuhat eurot (2017: 4 245 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Kapitalirendimaksed moodustasid  1 879 tuhat eurot (2017: 2 252 tuhat eurot). Dividende maksti 2018. aastal 2 627 tuhat eurot (2017: 4 497 tuhat eurot). Aktsiakapitali vähendamise väljamaksed moodustasid aruandeperioodil 1 847 tuhat eurot (2017: 1 384 tuhat eurot).
Seisuga 31.12.2018 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 7 678 tuhat eurot (31.12.2017: 8 915 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 2018 2017 2016 
Müügitulu, tuhat eurot223 496 231 387 183 329 
Müügitulu muutus-3,4%26,2%26,0%
Puhaskasum, tuhat eurot3 821 1 725 3 933 
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot3 381 1 388 3 044 
Keskmine aktsiate arv, tk31 528 585 30 913 031 30 756 728 
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot0,11 0,04 0,10 
Üldhalduskulude määr müügitulust3,0%3,0%3,3%
EBITDA, tuhat eurot6 021 3 123 6 017 
EBITDA määr müügitulust2,7%1,3%3,3%
Brutokasumi määr müügitulust4,5%3,8%6,0%
Ärikasumi määr müügitulust1,8%0,5%2,3%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita1,3%0,5%2,2%
Puhaskasumi määr müügitulust1,7%0,7%2,2%
Investeeritud kapitali tootlus8,4%5,9%8,5%
Omakapitali tootlus11,2%4,8%10,6%
Omakapitali osakaal32,4%30,8%28,6%
Vara tootlus3,5%1,6%4,2%
Finantsvõimendus28,5%32,7%16,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja1,12 1,11 1,20 
 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2016 
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot100 352 144 122 131 335 


Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on püsinud viimasel kolmel aastal stabiilsena. 2018. aastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 7% kogu müügitulust.

 2018 2017 2016 
Eesti93%94%93%
Ukraina4%2%2%
Rootsi2%3%4%
Soome1%1%1%

Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud. Töös oli kaks hoonete ehituse ja üks rajatiste valdkonna peatöövõtuleping ning lisaks on võrreldes eelmise aruandeperioodiga oluliselt suurenenud hoonete ehituses teostatavad betoonitööde mahud. Rootsi mahud on aastataguse perioodiga võrreldes vähenenud, aruandeperioodil teostati töid kahe peatöövõtulepingu alusel. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.


2018. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2018. aasta müügitulu oli 223 496 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 231 387 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 3,4%. Rajatiste müügitulu on suurenenud ligikaudu 7%, kuid tulenevalt segmentide osakaalude erinevusest, ei kompenseeri see hoonete segmendi müügitulude vähenemise (7%) mõju Kontserni müügitulule. 2018. aasta oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 162 909 ja 60 086 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 174 447 ja 56 335 tuhat eurot (vt Lisa 8).  Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.

Tegevussegmendid2018 2017 2016 
Hooned72%74%73%
Rajatised28%26%27%


Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga ärihoonete alamsegment. Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2018. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt, ligikaudu 27%, suurenenud. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas Lõõtsa 12 büroohoone ja Sepise 8 parkimishoone ehitustööd Ülemiste Citys ning 14-korruselise äri- ja eluhoone ehitus WoHo kvartalis Mustamäe tee 3 aadressil ja Møller Auto müügi- ja teeninduskeskus ning Omniva logistikakeskus Tallinna lähedal Rae vallas. Jätkuvad Tallinnas Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimis- ja laiendustööd.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 28%. Alamsegmendi mahtusid mõjutavad jätkuvalt enim investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil jätkus Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ehitamine ning lõppjärgus on Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ehitus. Tellijale anti üle Abja Tervisekeskus ning Tapa kaitseväelinnakus valminud kasarmud.
Korterelamute osakaal Kontserni müügitulus on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ligikaudu neljandiku võrra. Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Sõjakooli 12 III ja IV etapp ning Lesta 10 asuvad korterelamud. Aruandeperioodil lõpetati ja anti tellijatele üle Pirita tee 20a Meerhof 2.0 hoonetekompleks ning Sõjakooli 12 II etapp. Jätkuvalt annavad olulise panuse alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, lõpetati Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus. Rootsis Stockholmis, lõpetati 8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tartus kui ka Tallinnas. Aruandeperioodil lõpetati Tartus, Tammelinnas, uue elamupiirkonna arendus. 2014. aasta märtsis alustatud arenduse käigus valmis 9 korterelamut kokku 193 korteriga (www.tammelinn.ee). Ehitustöödega alustati kahes uues arendusprojektis: Tallinna, Nõmme tee 97, kus valmib 21-korteriga 4 korruseline korterelamu (www.nommetee.ee) ning Tartus, Aruküla tee, kuhu ehitatakse kolm 10-korteriga korterelamut (www.kaldakodu.ee). Korterite müük jätkub mõlemas nimetatud arenduses ning 2017. aastal valminud arenduses Tallinnas, Magasini 29 (www.magasini.ee). Aruandeaasta omaarenduste müügitulu moodustas kokku 9 369 tuhat eurot (2017: 6 533 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht on võrreldes eelmise aastaga märgatavalt vähenenud. Mahukaimaks projektiks oli Pärnus asuva Metsä Wood-i vineeritehase ehitus, mis aruandeperioodil edukalt lõpetati. Alamsegmendi mahtusid toetavad jätkuvalt põllumajandussektori tellimused, millest suuremad olid Mätliku robotlauda, Kraavi Põllumajandus OÜ veiselauda ja Lähtru teraviljaterminali ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna IV etapi rekonstrueerimistööd. Jätkub projekteerimis- ja ehituslepingu täitmine Maardusse, Kaldase tee 4, lao- ja büroohoone ehitamiseks.
Lähtudes teostamata tööde portfelli aruandeaasta lõpu seisust ning 2019. aastal lisandunud lepingutest jäävad hoonete ehituse segmendis jätkuvalt domineerima äri- ja ühiskondlike hoonete alamsegmendid.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis2018 2017 2016 
Ärihooned35%25%16%
Ühiskondlikud hooned25%19%30%
Korterelamud25%30%34%
Tööstus- ja laohooned15%26%20%

Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse alamsegment, mille osakaal on igal aastal järjest suurenenud. Aruandeperioodil moodustas olulise osa käibest 2017. aastal sõlmitud lepingute alusel teostatavate suurobjektide ehitus: Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas, Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu rekonstrueerimine ning 2+1 möödasõidualade ehitamine Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Valmaotsa–Kärevere lõigul. Nimetatud objektidele lisandusid 2018. aastal sõlmitud lepingud Riia-Pihkva maanteel kilomeetritel 195,6-205,8 ja 207,8-209,2 asuva kahe lõigu rekonstrueerimiseks ning Tallinna piirile Laagrisse rajatava Veskitammi liiklussõlme ehituseks. Viimase nimetatud objekti ehitus jätkub 2019. aastal. Tugeva panuse andsid aruandeperioodi käibesse ka Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmentide sõlmitud lepingud on reeglina väiksemahulised. Aruandeperioodil sõlmitud leping Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamiseks, loob eelduse muude rajatiste alamsegmendi jäämiseks 2019. aastal aruandeaasta tasemele.
Kontserni juhtkonna hinnangul ei ole 2019. aastal rajatiste segmendis ette näha alamsegmentide vahel olulist osakaalude muutus ning jätkub teedeehituse tuntav ülekaal.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis2018 2017 2016 
Teedeehitus ja –hooldus89%86%86%
Muud rajatised7%8%9%
Keskkonnaehitus4%6%5%


Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2018 oli 100 352 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on teostamata tööde maht vähenenud ligikaudu 30%. Üheks portfelli vähenemise põhjuseks on 2018. aasta II poolaastal läbi viidud riigihangete tavapärasest pikem otsustusprotsess pakkumise esitamise ja lepingu sõlmimise vahel. Kokku on aruandeperioodi lõpust (31.12.2018) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 42 888 tuhande euro väärtuses, millest ca 36% moodustasid eelpool nimetatud riigihanke lepingud.

 31.12.201831.12.201731.12.2016
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 100 352144 122131 335

Seisuga 31.12.2018 moodustavad tööde portfellis hoonete segmendiga seotud projektid 72% ja rajatiste omad 28% (31.12.2017: vastavalt 75% ja 25%). Võrreldes 31.12.2017 seisuga on vähenenud nii hoonete kui ka rajatiste teostamata tööde mahud, vastavalt 34% ja 20%.
Võrdse osa, ligikaudu kolmandiku, moodustavad hoonete segmendis nii ärihoonete kui ka korterelamute alamsegmentide teostamata tööde mahud. Ärihoone alamsegmendis on suuremamahulised pooleliolevad tööd Tallinnas, milleks on Vanasadamas aadressil Lootsi 13/4 asuva D-terminali hoone rekonstrueerimis- ja laiendustööd,  Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone projekteerimine ja ehitamine ning aadressil Sepapaja 1 ehitatav parkimismaja. Korterelamute alamsegmentide teostamata tööde portfell koosneb peamiselt Tallinnasse ehitatavatest korterelamutest, mida täiendab elamuarendusprojekt Rootsis, Stockholmi piirkonnas. Olulise osa ühiskondlike hoonete mahust moodustavad  Kohtla-Järvele riigigümnaasiumi hoone ning Rae valda Peetri spordi- ja vaba aja keskuse ehitus. Oluliselt on vähenenud tööstus- ja laohoonete alamsegmendi portfell.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell tugineb jätkuvalt teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi mahule, mis moodustab ligikaudu 72% rajatiste segmendi teostamata tööde portfellist. Teedeehituse teostamata tööde portfelli suurimateks lepinguteks on Tallinna piirile Laagrisse rajatava Veskitammi liiklussõlme ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kilomeetritel 142,2–146,9 asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ehitamine ning Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitus. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. 2018. aasta juuli kuus sõlmis Kontsern lepingu Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamiseks kogupikkuses 53 kilomeetrit, mis annab märkimisväärse panuse rajatiste segmendi teostamata tööde mahule.
Lähtudes teostamata tööde portfelli suurusest ning teadaolevast arengutest valitud turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2019. aasta tegevusmahtude jäämist 2018. aasta tasemele. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.


Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2018. aastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 687 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 419 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 7%. Vähenenud on oluliselt tööliste arv, mille põhjuseks on peamiselt Keila piirkonna riigimaanteede hooldelepingu lõppemine.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

 201820172016
ITP419426381
Töölised268309303
Keskmine kokku687735684

Vaatamata töötajate arvu vähenemisele on tööjõukulud töötasude kasvust tingituna suurenenud ligikaudu 0,4%. Kontserni 2018. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 22 964 tuhat eurot, eelmisel majandusaastal olid tööjõukulud 22 872 tuhat eurot.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aastal 187 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 62 tuhat eurot (2017: vastavalt 167 tuhat eurot ja 55 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aastal 656 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 217 tuhat eurot (2017: vastavalt 1 001 tuhat eurot ja 330 tuhat eurot). Tasud sisaldavad juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 180 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 60 tuhat eurot. 2017. aastal sisaldasid juhatuse liikme tasud kahe juhatuse liikme teenistuslepingute lõppemise tasusid vastavalt 550 tuhat eurot ja 182 tuhat eurot.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

 2018 2017 2016 
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot325,4 314,9 267,8 
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %3,3%17,6%27,0%
    
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot9,7 10,1 9,0 
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %-3,8%12,6%12,8%

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasvu on tinginud töötajate arvu vähenemine. Samas on vähenenud tööjõukulude nominaaltootlikkus, mille on tinginud peamiselt müügitulu vähenemine.


Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2018. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 223 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 690 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com 
www.nordecon.com

Manused


Investor presentation 12m 2018.pdf
Nordecon_Aruanne_4Q_2018.pdf