Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2018. aasta 4. kvartali majandustulemused

Tegevusaruanne

Juhatuse esimehe kokkuvõte

2018. aasta neljas kvartal oli Tallinna Vee jaoks edukas nii tootmis- kui ka finantstulemuste poolest. Ettevõtte müügitulud, nagu ka ärikasum ja puhaskasum, kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tootmistulemused annavad taas tunnistust nii elanikkonnale pakutavast kõrgetasemelisest joogiveeteenusest, reoveepuhastusest, vee- ja kanalisatsioonivõrkude hooldusest kui ka klienditeenindusest.

Head majandustulemused

2018. aasta 4. kvartalis kasvasid ettevõtte müügitulud aastataguse ajaga võrreldes 1,6%. Eraklientide müügitulu kasvas neljandas kvartalis 2,6% ja äriklientide müügitulu 2,9%, märkimisväärne 8,8%-line kasv saavutati ka ehituseteenuse- ning asfalteerimisega seotud müügist. Sademevee ärajuhtimise ja puhastamisega seonduv müük langes seevastu aga nii põhipiirkonnas kui ümberkaudsetes valdades tulenevalt väiksemast sademete hulgast.  

Neljanda kvartali brutokasum vähenes 4,7% ehk 8,38 miljoni euroni. Brutokasumit mõjutasid peamiselt suurenenud vee- ja reoveeteenuse müügimahud, mida tasakaalustasid kõrgemad kulud kemikaalidele ning varade hooldusele ja remondile. Tallinna Vee ärikasum oli 5,29 miljonit eurot ja puhaskasum 5,01 miljonit eurot.

Kindel vee- ja kanalisatsiooniteenus

2018. aastal püsis joogivee kvaliteet väga kõrgel tasemel. Seda kinnitasid 2018. aasta neljandas kvartalis tarbija kraanist võetud veeproovid, mis vastasid 100% kõikidele kvaliteedinõuetele. Aasta lõpus viisime läbi ka järjekordse kraanivett propageeriva kampaania, mille eesmärk oli suunata elanikke keskkonnateadlikumalt mõtlema ja eelistama pudelivee asemel kraanivett.

Tarbijate varustuskindluse tagamiseks tegime 2018. aastal mitmeid olulisi investeeringuid vee- ja kanalisatsioonivõrkudesse. Suurematest töödest võib välja tuua näiteks torustike rekonstrueerimistööd Gonsiori, Tammsaare ja Tondi tänaval ning Põhja puiestee ja Kalasadama tänava ristmikul.

Lisaks suurepärastele veekvaliteedi näitajatele vähenes võrreldes eelmiste aastatega ka lekete tase veevõrgus. Veekadude protsent jõudis 2018. aasta 4. kvartalis 13,07-ni, võrreldes 2017. aasta sama perioodi näitajaga 14,69%. Peame vee kui olulise loodusressursi säästlikku kasutust esmatähtsaks ja vähenev veekadu annab tunnistust meie efektiivsusest veevõrku investeerimisel ja selle hooldamisel.

Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele on oluline näitaja, mis peegeldab meie pingutusi reostusjuhtumitega kaasnevate keskkonnamõjude minimeerimisel. 2018. aastal jäid puhastatud heitvee kvaliteeti iseloomustavad näitajad sajaprotsendiliselt vee-erikasutusloas seatud nõuete piiresse.

Keskkonnateadlikkuse suurendamine ja kogukonnaprojektid

Nii nagu ka varasematel aastatel, jätkasime 2018. aastal tihedat koostööd kogukonnaga, panustades nii laste ja noorte kui ka täiskasvanute keskkonnaharidusse. Viisime lasteaedades ja koolides läbi arvukalt veeteemalisi seminare ja võõrustasime ekskursioonigruppe nii vee- kui ka reoveepuhastusjaamas. Koostöös Tallinna Linnamuuseumiga avati Kiek in de Kökis veeteemaline aastanäitus ja toimusid mitmed loengud ja seminarid.

2018. aastal avasime uued avalikud joogiveekraanid Kadriorus ja Energia Avastuskeskuses ning sõlmisime kokkuleppe joogiveefontääni paigaldamiseks vastavatud T1 kaubanduskeskuses asuvasse SuperSkyparki. Plaanime kraanivee kättesaadavaks tegemist avalikes kohtades jätkata ka 2019. aastal.

Tariifitaotlus

AS-i Tallinna Vesi uued vee- ja kanalisatsioonitariifid on jätkuvalt kooskõlastamisel..

Detsembris tegi Konkurentsiamet otsuse Tallinna Vee poolt esitatud taotluse osas Tallinna ja Saue linna tegevuspiirkonna veeteenuse ja sellega seotud lisateenuste hindade kooskõlastamiseks. Konkurentsiamet otsustas kinnitada lisateenuste hinnad, ent jättis veeteenuse hinnad kooskõlastamata. 2019. aasta alguses esitas Tallinna Vesi Konkurentsiameti otsuse osas vaide ja ootab nüüd järgmisi samme. 

AS Tallinna Vesi ootab jätkuvalt ka otsust vahekohtumenetluses kahjude võimaliku hüvitamise osas.

2018. AASTA TOOTMISTULEMUSED

*2018. aastal muutus kaebuste arvestamise metoodika. Aastatel 2016 ja 2017 võeti arvesse vaid kirjalikke kaebusi, ent 2018. aastast on näitaja hulka arvatud ka suulised kaebused.

KOKKUVÕTE 2018. AASTA 4. KVARTALI MAJANDUS-TULEMUSTEST

Kontserni müügitulu oli 2018. aasta 4. kvartalis 16.23 miljonit eurot, kasv võrreldes 2017. aasta sama perioodiga oli 1,6% ehk 0.26 miljonit eurot.

2018. aasta 4. kvartali brutokasum oli 8,38 miljonit eurot, vähenedes 4,7% ehk 0,41 miljonit eurot. Brutokasumi kahanemine on seotud madalamate sademevee kogumise ja puhastamise ja tuletõrjehüdrantide teenuse tuludega, millele aitasid kaasa suurenenud kemikaalide ning varade hoolduse ja remondi ning muud kulud. Seda tasakaalustasid joogivee- ja reoveeteenuste müügitulude suurenemine, mida omakorda täiendasid kõrgem ehitusteenustega seotud kasum ning kahanenud elektrikulud ja saastetasud.

Ettevõtte ärikasum oli 5,29 miljonit eurot, suurenedes 151,8% ehk 15,52 miljonit eurot. Lisaks eelpool mainitud muutustele brutokasumis mõjutas ärikasumit lisaks ka võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuetega seonduva eraldise kulu, mida omakorda täiendasid suurenenud üldhaldus- ja turustuskulud ning madalamad muud neto ärikulud. 2018. ja 2017. aasta 4. kvartali ärikasum ilma võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete eraldisest tulenevate muutusteta oli vastavalt 6,84 miljonit eurot ja 7,30 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes ärikasum 6,3% ehk 0,46 miljonit eurot.

2018. aasta 4. kvartali puhaskasum oli 5,01 miljonit eurot, suurenedes 148,0% ehk 15,45 miljonit eurot. Seda mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis ning kõrgemad finantskulud. Finantskulude muutust mõjutas peamiselt 2018. aasta 4. kvartalis toimunud madalam positiivne õiglase väärtuse muutus SWAP-lepingute  2017. aasta sama perioodiga. 2018. ja 2017. aasta 4. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest ja võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete eraldisest tulenevate muutusteta oli vastavalt 6,53 miljonit eurot ja 6,95 miljonit eurot, olles võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,0% ehk 0,42 miljonit eurot madalam.

PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Amortisatsioonieelne kasum – ärikasum + kulum

Amortisatsioonieelse kasumi marginaal – amortisatsioonieelne kasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine omakapital kokku

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustised

Maksevõime kordaja – (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised

Dividendide väljamaksmise määr – dividendid aastas kokku / aasta puhaskasum kokku

Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded

2018. AASTA 4. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

KOONDKASUMIARUANNE

MÜÜGITULUD

Kuna ettevõtte tariifid olid 2018. aasta 4. kvartalis külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltus põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest. Põhitegevust ei mõjuta sesoonsus peaaegu üldse. Ettevõte ei eelda tarbimises olulist muutust ka tulevikus. Senine müügitulu kasv on olnud rahulik ning seda eeldatakse jätkuvat.

2017. aasta lõpus langetas Riigikohus ettevõtte kassatsioonkaebuse osas negatiivse otsuse, mille tulemusena kooskõlastatakse edaspidi ettevõtte põhiteenuste hinnad Konkurentsiameti (edaspidi KA) metoodika alusel. 28. veebruaril 2018. aastal esitas ettevõte Tallinna ja Saue piirkonna tariifitaotluse. Taotletud veemüügiteenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnad olid sarnased hetkel piirkonnas kehtivatele tariifidele. Ettevõte esitas täiendatud tariifitaotluse 2. mail 2018. 4. maist  alustas KA taotluse läbi vaatamist. Oma 4. detsembri 2018. otsusega ei kinnitanud KA Tallinna ja Saue piirkonna veemüügiteenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tariife. Sama otsusega kinnitas KA samas põhiteenustega seotud lisateenuste hinnad. 6. detsembril 2018. teavitas KA ettevõtet, et on alustanud järelevalve menetlust, millele ettevõte peab vastama hiljemalt 30. jaanuar 2019. 3. jaanuaril 2019. esitas ettevõtte KA-le vaide seoses ameti 04. detsembri 2018. otsusega, millega jäeti kooskõlastamata ASi Tallinna Vesi poolt taotletud veemüügiteenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad Tallinna ja Saue piirkonnas. 13. septembril 2018. esitas ettevõte KA-le täiendatud taotluse, millega lisas tariifitaotlusesse lisaks Tallinna ja Saue piirkondadele ka Harku piirkonna ning ümberkaudsete piirkondade vee-ettevõtete tariifid. KA on teavitanud ettevõtet, et ka täiendatud tariifitaotlus on nõuetekohane ning et nad on pikendanud seoses tariifitaotluse keerukuse ja töömahukusega menetluse aega 30 päevalt 90 päevale. Kinnitatud ja rakendatavad uued hinnad selguvad peale kogu protsessi läbimist ning pärast seda kui KA on uued hinnad heaks kiitnud. Lisaks võivad tariifid muutuda, kui KA kehtestab ajutised veeteenuste hinnad vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Kontserni müügitulu oli 2018. aasta 4. kvartalis 16,23 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,6% ehk 0,26 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi- ning reoveeteenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 82,1%. Müügituludest 6,6% saadi Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ning tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 10,1% tuludest moodustas ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,1% muudest töödest ja teenustest. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulud on sesoonsemad ning Kontsern otsib jätkuvalt võimalusi, et neid tulusid hoida ning kasvatada.

Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 13,33 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta 4. kvartaliga 1,8% ehk 0,23 miljonit eurot, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:

• Põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu suurenes 2,6% võrra 6,59 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajadega, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp, mida täiendas kasv eramajade tarbimises.
• Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kasvas 2,9% võrra 5,30 miljoni euroni. Suurenemine on seotud kõikide äriklientide sektorite müügi kasvuga, mis tulenesid erinevate klientide veidi suuremast keskmisest tarbimisest.
• Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda  vähenes 6,5% võrra 1,24 miljoni euroni. Tulude vähenemine on tingitud peamiselt madalamast sademeveeteenuste müügitulust, mida tasakaalustas osaliselt Rae piirkonna veemüügiteenuse müügitulude tõus.
• Saadud ülereostustasud langesid 1,5% võrra 0,20 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud vähenesid 2018. aasta 4. kvartalis võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 10,2% ehk 0,12 miljonit eurot, ulatudes 1,08 miljoni euroni.  Langus oli põhjustatud peamiselt 53,8% võrra väiksematest sademevee kogustest, mida samas tasakaalustasid kõrgemad kulud m³ kohta.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 1,64 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,8% ehk 0,13 miljonit eurot. Suurenemise peamiseks põhjuseks oli torustike ehituse ja asfalteerimisteenuste seotud tulude kasv 2018. aasta 4. kvartalis.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM

Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2018. aasta 4. kvartalis 7,85 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 9,4% ehk 0,67 miljonit eurot. Kasvu mõjutasid peamiselt kõrgemad muud kulud, millele aitasid kaasa suuremad ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kulud ning kemikaalide ja varade hoolduse kulud. Kulude kasvu tasakaalustasid osaliselt madalamad saastetasud ja elektrikulud.

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,80 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,5% ehk 0,11 miljonit eurot. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid järgnevalt:

• Kemikaalikulud suurenesid 23,4% võrra 0,50 miljoni euroni, peamiselt tänu 33,6% võrra kõrgemale metanoolihinnale ja suuremale reoveepuhastusprotsessis lämmastiku eemaldamiseks kasutatavale metanooli kogusele, mõjud kuludele olid vastavalt 0,05 miljonit eurot ja 0,03 miljonit eurot. Suurenenud reoveepuhastusprotsessi kemikaalikulusid täiendasid kõrgemad kloori ja koagulandi hinnad, mille mõju kuludele oli kokku 0,01 miljonit eurot.
• Elektrikulud vähenesid 8,6% võrra 0,78 miljoni euroni, seda peamiselt seoses 32,5% madalamatele reovee mahtudele, mille mõju kuludele oli 0,11 miljonit eurot. Vähenenud kulusid tasakaalustasid osaliselt suurenenud veepuhastusprotsessi toodangumahud ja Paunküla veehoidla täitmine, mille mõjud kuludele oli vastavalt 0,02 miljonit eurot ja 0,03 miljonit eurot.
• Saastetasukulud vähenesid 33,7% võrra 0,25 miljoni euroni, seda peamiselt tänu 32,5% võrra madalamatele heitveekogustele, mille mõju kuludele oli 0,12 miljonit eurot.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 6,05 miljoni euroni, suurenedes 14,7% ehk 0,78 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt kõrgematest muudest kuludest ning ehitus- ja asfalteerimise teenustega seotud kuludest järgmistel põhjustel:

• Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulud suurenesid 4,5% võrra 1,39 miljoni euroni peamiselt seoses varem mainitud kõrgemate ehitus- ja asfalteerimisteenuste tuludega ning projektipõhiste muutustega.
• Muud kulud suurenesid 69,3% võrra 1,69 miljoni euroni, peamiselt seoses kõrgemate varade hoolduse ja remondi kulude ning reoveesette äraveo kuludega. Varade hoolduse ja remondi kulud kasvasid 49,6% ehk 0,45 miljonit eurot, seda peamiselt seoses kõrgemate vee- ja reoveepuhastusprotsessi tehtud erinevate hoolduse ja remonditööde kuludega ning sademevee torustikega seotud kõrgemate remondikuludega.

Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2018. aasta 4. kvartalis 8,38 miljonit eurot, vähenedes 4,7% ehk 0,41 miljoni euro võrra, võrreldes 8,79 miljoni euro suuruse brutokasumiga 2017. aasta samal perioodil.

ÜLDHALDUS- JA TURUSTUSKULUD, MUUD ÄRITULUD JA -KULUD

Üldhaldus- ja turustuskulud ulatusid 1,42 miljoni euroni, suurenedes 8,0% ehk 0,11 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt IT teenuste ja tariifivaidlusega seotud kõrgematest kuludest.

Muud neto ärikulud olid 1,66 miljonit eurot, vähenedes 90,6% ehk 16,04 miljonit eurot. Kulude alanemine oli peamiselt mõjutatud 15,98 miljoni euro võrra väiksemast kulust seoses võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete tarvis moodustatud eraldisega, mida täiendas autode müügist saadud kasum. Eraldis võtab arvesse võimalikku 3 aasta tariifide erinevust, võttes arvesse Tallinna linna poolt 2010. aastal kinnitatud tariife ja Konkurentsiameti metoodika alusel ettevõtte poolt tema parima arusaama järgi kujunevate tariifide vahet. Hinnangu aluseks kasutatavat 40% kogu potentsiaalsest kahjunõudest ei ole võrreldes 2017. aastaga muudetud. Ettevõte ei pea end endiselt klientide ees vastutavaks tariifi puudutavate nõuete osas, mis on seotud tariifidega, mis kehtivad enne uute Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist. Täiendav info lisatud vahearuande lisasse nr 5.

ÄRIKASUM

Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2018. aasta 4. kvartalis 5,29 miljoni euroni, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 151,8% ehk 15,52 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 5,06 miljonit eurot, kasvades 148,6% ehk 15,46 miljonit eurot võrreldes 2017. aasta sama perioodiga. Elimineerides ärikasumist võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete eraldisest tuleneva muutuse mõju, oleks Kontserni ärikasum 2018. ja 2017. aasta 4. kvartalis olnud vastavalt 6,84 miljonit eurot ja 7,30 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,3% ehk 0,46 miljonit eurot.

FINANTSKULUD

Kontserni neto finantskulud olid 0,28 miljonit eurot, võrreldes 0,22 miljoni euro suuruse neto finantskuluga 2017. aasta 4. kvartalis. Kulude suurenemise peamiseks põhjuseks oli madalam positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning madalam intressikulu, mille mõjud olid vastavalt -0,10 miljonit eurot ja +0,04 miljonit eurot.

Ettevõte on maandanud ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest on SWAP-lepingud sõlmitud 45 miljonile eurole, ülejäänud 50 miljoni euro suurusel laenusummal on ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 0,38 miljonit eurot. 2018. aasta 4. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,31%, mille tulemusel olid intressikulud 0,32 miljonit eurot, 2017. aasta 4. kvartalis olid vastavad näitajad 1,46% ja 0,35 miljonit eurot.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni maksustamiseelne kasum ja puhaskasum 2018. aasta 4. kvartalis oli 5,01 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta sama ajaga 148,0% ehk 15,45 miljonit eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtuse ja võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete eraldisest tuleneva muutuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum 2018. ja 2017. aasta 4. kvartalis olnud vastavalt 6,53 miljonit eurot ja 6,95 miljonit eurot, vähenedes 6,0% ehk 0,42 miljonit eurot.

2018. AASTA KAHETEISTKÜMNE KUU MAJANDUSTULEMUSED

KOONDKASUMIARUANNE

MÜÜGITULUD

2018. aasta 12 kuu Kontserni müügitulu oli 62,78 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,0% ehk 2,97 miljonit eurot. 2018. aasta 12 kuu veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 52,53 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta sama ajaga 2,5% ehk 1,29 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi- ning reoveeteenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 83,7%. Müügituludest 5,7% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ning tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 9,6% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,1% muudest töödest ja teenustest.

2018. aasta 12 kuuga kasvas põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu 2,1% võrra 25,76 miljoni euroni ning äriklientide müügitulu 4,1% võrra 21,25 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp, ning mida täiendas eramajade tarbimise kasv, kuna kevad ja suvi olid väga kuivad. Äriklientide müügitulu kasv on seotud eelkõige tööstus- ja muude äriklientide sektori müügi kasvuga eelpool 4. kvartali tulemuste juures mainitud põhjustel. Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda jäi samale tasemele ulatudes 4,68 miljoni euroni, olles peamiselt mõjutatud suurenenud veemüügi- ja reoveeteenuste müügituludest, mida tasakaalustasid peaaegu täielikult vähenenud sademeveeteenuse müügitulud. Saadud ülereostustasud kahanesid 9,7% võrra 0,84 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2018. aasta 12 kuuga 3,56 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 2,9% ehk 0,11 miljonit eurot, mille põhjustasid peamiselt 30,8% võrra madalamad sademevee kogused ning mida tasakaalustasid osaliselt kõrgemad kulud m³ kohta.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 6,00 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 40,0% ehk 1,71 miljonit eurot. Suurenemise peamiseks põhjuseks oli torustike ehitusega seotud tulude kasv, kuna ettevõte on võitnud mõningaid suuremaid hankeid Tallinnas ja teistes Eesti osades.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTO -JA ÄRIKASUM

2018. aasta müüdud toodete ja teenuste kulu oli 28,59 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 11,2% ehk 2,87 miljonit eurot. Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) ulatusid 6,74 miljoni euroni, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,1% ehk 0,22 miljonit eurot. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:

• Vee-erikasutustasud suurenesid 1,6% võrra 1,19 miljoni euroni, peamiselt tänu 2,5% võrra suurematele ammutatud vee kogustele.
• Kemikaalikulud suurenesid 16,2% võrra 1,74 miljoni euroni, peamiselt tänu keskmiselt 17,9% võrra kõrgemale metanooli hinnale, mida täiendasid suurenenud lämmastiku ja muda eemaldamiseks kasutatavate metanooli ja polümeeride kogused reoveepuhastuse protsessis, mille mõju kuludele olid vastavalt 0,10 miljonit eurot, 0,06 miljonit eurot ja 0,03 miljonit eurot. Lisaks reoveepuhastusprotsessi kemikaalikulude suurenemisele kasvasid kulud ka veepuhastusprotsessis seoses halvast toorvee kvaliteedist tingitud kõrgemate koagulandi kogustega, koagulandi ja kloori hindade ning 2,5% võrra suuremale veetoodangumahuga, mille mõju kuludele oli vastavalt  0,02 miljonit eurot, 0,03 miljonit eurot ja 0,01 miljonit eurot.
• Elektrikulud vähenesid 10,8% võrra 2,85 miljoni euroni, seda peamiselt seoses keskmiselt 9,4% võrra madalamatele elektrihindadele (muu hulgas võrgutasud), mille mõju kuludele oli 0,30 miljonit eurot. Hindadest tulenevat madalamat kulu täiendasid 14,6% võrra madalamad reovee kogused ning mida omakorda tasakaalustasid osaliselt 2,5% võrra suuremad veetoodangumahud ning 6,9% võrra kõrgem erikulu m³ kohta veepuhastuse protsessis, mille mõjud kuludele olid vastavalt +0,12 miljonit eurot, -0,02 miljonit eurot ja -0,05 miljonit eurot.
• Saastetasukulud vähenesid 12,5% võrra 0,96 miljoni euroni, seda peamiselt tänu 14,6% võrra väiksematele heitveekogustele, mida tasakaalustas kõrgem BHT7 reostuskoormus, mille mõjud kuludele olid vastavalt +0,16 miljonit eurot ja -0,03 miljonit eurot.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 21,85 miljoni euroni, suurenedes 16,5% ehk 3,09 miljonit eurot. Muude müüdud toodete ja teenuste kulude muutusi mõjutasid peamiselt eelpool 4. kvartali tulemuste juures mainitud põhjused. Lisaks nendele suurenesid tööjõukulud 8,6% ulatudes 6,28 miljoni euroni, seda peamiselt seoses kõikide töötajate palgamuudatusega alates aruandeaasta algusest tarbijahinnaindeksi võrra, lisaks toimusid muutused oskustööliste palgasüsteemis 2017. aastal ja individuaalsed palgatõusud 2018. aastal, mida täiendasid muutused boonuste reservis 4. kvartali 2018 lõpul. Kulude kasvu tasakaalustas osaliselt 7,2% võrra väiksem kulum, mida mõjutas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga  madalam kiirendatud kulum ning mehhanismide ja seadmete kulum.

2018. aastal ulatus Kontserni brutokasum oli 34,19 miljoni euroni, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga  0,3% ehk 0,10 miljoni euro võrra. Kontserni ärikasum oli 2018. aastal 26,94 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 147,9% ehk 16,07 miljonit eurot. Elimineerides ärikasumist 4. kvartali tulemuste juures toodud võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete eraldise ülevaatusest tuleneva muutuse mõju, oleks Kontserni ärikasum 2018. ja 2017. aastal olnud vastavalt 28,49 miljonit eurot ja 28,39 miljonit eurot, olles enam-vähem samal tasemel.

FINANTSKULUD

Kontserni neto finantskulud olid 0,99 miljonit eurot, võrreldes 2017. aasta 0,94 miljoni euro suuruse neto finantskuluga. Suurenenud kulude peamiseks põhjuseks oli madalam positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mida tasakaalustas madalam intressikulu, mille mõjud olid vastavalt -0,19 miljonit eurot ja +0,14 miljonit eurot.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni maksustamiseelne kasum oli 2018. aastal 25,95 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama ajaga 161,6% ehk 16,03 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum oli 2018. aastal 24,15 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta sama ajaga 234,4% ehk 16,93 miljonit eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtuse ja võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete eraldisest tuleneva muutuse mõjud, oleks Kontserni puhaskasum 2018 12 kuuga olnud 24,59 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,4% ehk 1,05 miljonit eurot.

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

2018. aasta 12 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 10,40 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2018 oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 179,19 miljonit eurot ning põhivara väärtus kokku 179,85 miljonit eurot (31.12.2017 vastavalt 174,45 miljonit ja 175,26 miljonit eurot).

Võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed olnud suhteliselt stabiilselt vähenedes vähesel määral ehk 0,09 miljonit eurot ulatudes 7,63 miljoni euroni. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,7% võrreldes 99,8%-ga 2017. aasta detsembri lõpus.

Lühiajalised kohustised on võrreldes 2017. aasta lõpuga suurenenud 3,38 miljonit eurot 13,03 miljoni euroni, mis tuleneb NIB laenu esimese kahe osamakse ümberklassifitseerimisest pikaajalisest laenukohutisest lühiajaliseks.

Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2017. aasta lõpuga kasvanud 3,11 miljonit eurot 22,75 miljoni euroni.

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete katteks suurenes võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga 1,55 miljonit eurot 19,07 miljoni euroni 4. kvartali Muude äritulude ja kulude juures toodud põhjustel. Lisainformatsioon eraldise kohta on võimalik saada vahearuande lisast nr 5.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,79%.

Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 59,9%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. 2017. aasta sama perioodil oli kohustiste osatähtsus koguvarast 62,4%.

RAHAKÄIVE

Seisuga 31.12.2018 oli Kontserni likviidsus tugev. 2018. aasta detsembri lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 61,77 miljonit eurot, moodustades varadest 24,7%  (31.12.2017 seisuga oli näitaja 44,97 miljonit eurot, moodustades varadest 19,7%).

Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2018. aasta 12 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 34,29 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 1,05 miljonit eurot. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.

2018. aastal kasutati investeerimistegevuseks 6,84 miljonit eurot, võrreldes 2017. aastal investeerimistegevuses kasutatud 6,99 miljoni euroga oli vähenemine 0,14 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid mõjutasid järgnevad tegurid:

• Põhivara investeeringutega seotud rahavood suurenesid võrreldes 2017. aastaga 0,98 miljonit eurot, ulatudes 10,74 miljoni euroni.
• Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 3,72 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 1,02 miljonit eurot.

2018. aastal kasutati raha finantseerimistegevuseks 10,65 miljonit eurot, mis on võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 4,62 miljonit eurot vähem. Muutuse peamiseks põhjuseks oli 4,50 miljoni euro võrra väiksem dividendimakse ja sellega seotud tulumaks.

TÖÖTAJAD

Meie jaoks on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldaks võrdselt, et nad oleksid kaasatud otsustusprotsessi ja saaksid regulaarselt informatsiooni ettevõttes toimuvast. Usume, et töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad oskaksid ettevõtet selle arengus toetada ja mõistaksid selle olulisust. Meie töötajate vanus, rahvus, töö iseloom ning mitmed teised tegurid võivad olla väga erinevad. See tähendab, et peame töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja kuulamiseks olema leidlikud ja paindlikud. Selleks kasutame mitmeid võimalusi ning kanaleid, nagu näiteks juhtkonna liikmete kohtumised töötajatega, infotahvlid, siseveeb, infokirjad, meeskonnaüritused ning kord kvartalis ilmuv siseleht. Märkimisväärsele hulgale meie töötajatest ei ole eesti keel esmane suhtluskeel. Seetõttu pakume töötajatele ettevõtte kulul eesti keele tunde, selleks et ka muukeelsed töötajad tunneksid ennast osana meie ühtsest meeskonnast. Lisaks sellele edastame suure osa olulisest informatsioonist töötajatele ka vene keeles.

Oleme kirjeldanud oma personalipõhimõtted. Järgime võrdse kohtlemise printsiipi nii töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis tähendab võimalusel kõikidele võrdse võimaluse andmist. Teadvustame ja hindame meie töötajaskonna mitmekesisust ning tagame töötajate õiglase ja võrdse kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on konkreetses olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu.

2018. aasta 4. kvartali lõpus töötas Kontsernis 310 töötajat, võrreldes 312 töötajaga 2017. aasta samal ajal. Täistöökohaga töötajate arv oli 2018. aastal 296 töötajat, võrreldes 300 töötajaga 2017. aastal. 12 kuu keskmine töötajate arv oli mõlemal nii 2018. aastal kui 2017. aastal 316 töötajat.

Töötajate jagunemine sooliselt:

Tööjõukulud olid 2018. aasta 4. kvartalis kokku 2,19 miljonit eurot, millest 0,05 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,09 miljonit eurot.

DIVIDENDID

Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Ettevõtte dividendipoliitika kuni 2017. aastani oli säilitada dividendide tase reaalväärtuses ehk dividendide kasv on olnud võrdeline inflatsiooniga. Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks. 31. mail 2018 toimunud aktsionäride üldkoosolekul tegi  nõukogu ettepaneku maksta 2017. aasta kasumist välja 0,36 eurot A-aktsia kohta ja 600 eurot B-aktsia kohta, mis on võrdne 2017. aasta puhaskasumiga aktsia kohta. Ettepanek kiideti aktsionäride üldkoosolekul heaks ja dividendid maksti välja 26. juunil 2018.

AKTSIAHINNA MUUTUSED

AS Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

Seisuga 31.12.2018 olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:

• United Utilities (Tallinn) BV (35,3%)
• Tallinna linn (34,7%)

2018. aastal on aktsionäride struktuur võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2018. aasta 4. kvartali lõpus on pensionifondide osalus langenud, olles 1,33% koguaktsiatest võrreldes 1,43% 2017. aasta lõpus.

Seisuga 31.12.2018 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 9,60 eurot, mis on 5,9% madalam (2017: -17,7%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 10,20 eurot. 4. kvartalis langes OMX Tallinn indeks 4,4% (2017. aastal +1,3%).

2018. aasta 12 kuu jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 3 983 tehingut (2017: 8 476 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 765 tuhat aktsiat ehk 3,8% kogu aktsiatest (2017. aastal vastavalt 1 345 tuhat aktsiat ehk 6,7%).

Tehingute käive oli 8,54 miljoni euro võrra madalam kui 2017. aastal ehk 7,95 miljonit eurot.

KONTSERNI STRUKTUUR

Seisuga 31.12.2018 kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult ettevõtte aruandlusesse.

KONTSERNI JUHTIMINE

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2018. aasta 4. kvartalis ei toimunud nõukogu liikmetes ühtegi muutust.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise ning ühingu juhtimise küsimustes.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 14 ja ettevõtte kodulehelt:

Ettevõttest > Juhatus > Nõukogu

Ettevõttest > Auditikomitee

Ettevõttest > Juhtimispõhimõtted > Hea ühingujuhtimise tava

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 21. märts 2020), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2021) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2021).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida ettevõtte kodulehelt:

Ettevõttest > Juhatus

RAHVUSVAHELISE LEPINGU RIKKUMISEST TULENEV NÕUE

2014. aasta mais otsustas ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele eelnenud kolme aasta vältel toimunud intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust ootame 2019. aasta esimeses pooles.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754811

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779161

ASJAKOHASE DOKUMENTATSIOONI JA VÄLJAVAADETE AVALIKUSTAMINE

Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (https://tallinnavesi.ee/investor/borsiteated/) ning Tallinna Börsil.

Karl Heino Brookes

Juhatuse esimees

+372 62 62 200

karl.brookes@tvesi.ee

Manus

• 2018 Q4 final report EST1