Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2018. aasta 3. kvartali majandustulemused

Tegevusaruanne

Juhatuse esimehe kokkuvõte

2018. aasta esimesed üheksa kuud on olnud Tallinna Vee jaoks edukad nii tootmis- kui ka finantstulemuste seisukohast.

Head majandustulemused

Ettevõtte müügitulud kasvasid esimesel üheksal kuul aastataguse ajaga võrreldes 7,6%. Müügitulude kasv oli seotud  vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügi suurenemisega, mida toetasid märkimisväärselt kasvanud tulud ehitus- ja asfalteerimisteenuse müügist. 

2018. aasta 3. kvartali brutokasum oli 8,59 miljonit eurot, mis suurenes vähesel määral ehk 0,3%. Brutokasumi kasv tulenes vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügitulude suurenemisest ning kahanenud elektrikuludest ja kulumist. Ettevõtte ärikasum oli 7,31 miljonit eurot ja puhaskasum 7,14 miljonit eurot.

Rõõmustavad on ka meie tütarettevõtte Watercom tulemused, mis näitavad samuti kasvutrendi. Ettevõtte tulud on kahe aasta võrdluses kasvanud 44,5%. Tugevaid majandustulemusi tunnustas ka majandusväljaanne „Äripäev“. Esmakordselt jõudis Watercom väljaande poolt koostatavas infrastruktuuri ehitusega tegelevate ettevõtete seas kümne edukaima sekka. Ettevõte tuli 94 ettevõtte paremusjärjestuses 10. kohale. 

Usaldusväärne vee- ja kanalisatsiooniteenus

Tarbijate kraanist võetud vee kvaliteediproovid vastasid taas 99,87% kõigile nõuetele. See on tulemus, mille üle tunneme rõõmu.

Selleks, et tagada lõpptarbijatele veelgi kindlam veeteenus, jätkame sihipäraseid investeeringuid, uuendades või asendades torustikke eelnevalt läbiviidud uuringute ja tegevusnäitajate põhjal, et tagada võrkude jätkuv töökindlus.

Veekadude osakaal jaotusvõrgus püsib madalal tasemel – kolmandas kvartalis oli lekete tase veevõrgus 13,6%. See on suurepärane tulemus. Samuti õnnestus meil vähendada keskmise veekatkestuse kestvust, mis langes 3 tunni ja 5 minutini.

Tallinna Vesi ei tee järeleandmisi ohutuses või keskkonnakaitses. Puhastatud heitvesi vastas käesoleva aasta üheksal kuul taas 100% kõikidele vee-erikasutusloas sätestatud nõuetele. Heitvee kvaliteedil on Läänemere vee puhtuse seisukohalt väga oluline roll.

Keskkonnateadlikkuse suurendamine ja kogukonnaprojektid

Oleme alati pidanud oluliseks panustada oma põhitegevuse kõrvalt olulistesse algatustesse, eriti neisse, mis mõjutavad meie ühist elukeskkonda ja on seotud Tallinnas elavate laste ning noortega.

Igal kuul annavad meie töötajad avalikke loenguid ja veeseminare, et jagada lastele teadmisi vee kohta. Tallinna Vee seminarides õpivad noored veeringluse, veesäästu, puhastusprotsesside ja ummistuste vältimistega seonduva kohta.

Üheks meie eesmärgiks on suurendada klientide teadlikkust vee- ja kanalisatsiooniteenusega seotud teemadel. Seetõttu võõrustasime septembris oma Paljassaare reoveepuhastusjaamas avatud uste päevadel suurt hulka külalisi. Sel sügistalvel plaanime läbi viia ka teavituskampaania, et tõsta elanikkonna teadlikkust joogivee teemadel ja innustada inimesi kraanivett jooma.

Juba aastaid oleme panustanud Ülemiste Järvejooksu korraldamisesse, avades sanitaarkaitseala selleks eriliseks sündmuseks laiemale avalikkusele. See annab meile võimaluse tutvustada huvilistele uhkusega meie toorvee peamist allikat.

2018. AASTA ÜHEKSA KUU TOOTMISTULEMUSED

*2018. aastal muutus kaebuste arvestamise metoodika. Aastatel 2016 ja 2017 võeti arvesse vaid kirjalikke kaebusi, ent 2018. aastast on näitaja hulka arvatud ka suulised kaebused.

KOKKUVÕTE 2018. AASTA 3. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTEST

Kontserni müügitulu oli 2018. aasta 3. kvartalis 16,49 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 7,6% ehk 1,16 miljonit eurot.

2018. aasta 3. kvartali brutokasum oli 8,59 miljonit eurot, suurenedes vähesel määral ehk 0,3% ehk 0,02 miljonit eurot. Brutokasumi suurenemine on seotud joogivee- ja reoveeteenuste müügitulude suurenemisega ning kahanenud elektrikulude ja kulumiga. Seda tasakaalustasid suurenenud tööjõu-, varade hoolduse ja remondi ning muud kulud.

Ettevõtte ärikasum oli 7,31 miljonit eurot, vähenedes 1,5% ehk 0,11 miljonit eurot, peamiselt tänu eelpool mainitud muutustele brutokasumis, mida täiendasid suurenenud üldhaldus- ja turustuskulud ning muud neto ärikulud.

2018. aasta 3. kvartali puhaskasum oli 7,14 miljonit eurot, suurenedes 1,4% ehk 0,10 miljonit eurot. Seda mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis ning madalamad finantskulud. Finantskulude muutust mõjutas peamiselt 2018. aasta 3. kvartalis toimunud suurem positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes positiivse muutusega 2017. aasta samal perioodil. 2018. ja 2017. aasta 3. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tulenevate muutusteta oli vastavalt 6,96 miljonit eurot ja 7,02 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,9% ehk 0,06 miljonit eurot.

PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine omakapital kokku

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustised

Maksevõime kordaja – (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised

Dividendide väljamaksmise määr – dividendid aastas kokku / aasta puhaskasum kokku

Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded

2018. AASTA 3. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

KOONDKASUMIARUANNE

MÜÜGITULUD

Kuna ettevõtte tariifid olid 2018. aasta 3. kvartalis külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltus põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest. Põhitegevust ei mõjuta sesoonsus peaaegu üldse. Ettevõte ei eelda tarbimises olulist muutust ka tulevikus. Senine müügitulu kasv on olnud rahulik ning seda eeldatakse jätkuvat.

2017. aasta lõpus langetas Riigikohus ettevõtte kassatsioonkaebuse osas negatiivse otsuse, mille tulemusena kooskõlastatakse edaspidi ettevõtte põhiteenuste hinnad Konkurentsiameti (edaspidi KA) metoodika alusel. 28. veebruaril 2018. aastal esitas ettevõte Tallinna ja Saue piirkonna tariifitaotluse. Taotletud veemüügiteenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnad olid sarnased hetkel kehtivatele tariifidele. Ettevõte esitas täiendatud tariifitaotluse 2. mail 2018. 4. maist  alustas KA taotluse läbi vaatamist ning millega seonduvalt on KA küsinud 2. ja 3. kvartali jooksul ettevõttelt täiendavaid küsimusi, millele on vastatud tähtaegselt. 13. septembril 2018. esitas ettevõte KA-le täiendatud taotluse, millega lisas tariifitaotlusesse lisaks Tallinna ja Saue piirkondadele ka Harku piirkonna ning ümberkaudsete piirkondade vee-ettevõtete tariifid. KA on teavitanud ettevõtet, et nad on pikendanud menetluse aega 30 päevalt 90 päevale alates nõuetekohaselt esitatud taotluse esitamisest seoses  tariifitaotluse töömahukusega. Piirkonnas kinnitatud ja rakendatavad uued hinnad selguvad peale kogu protsessi läbimist ning kui KA on uued hinnad heaks kiitnud.

Kontserni müügitulu oli 2018. aasta 3. kvartalis 16,49 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,6% ehk 1,16 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi- ning reoveeteenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 78,7%. Müügituludest 4,9% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ning tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 15,2% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,2% muudest töödest ja teenustest. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulud on sesoonsemad ning Kontsern otsib jätkuvalt võimalusi, et neid tulusid hoida ning kasvatada.

Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 12,99 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta 3. kvartaliga 3,5% ehk 0,44 miljonit eurot, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:

• Põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu suurenes 2,8% võrra 6,32 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp, ning mida täiendas eramajade segmendi veetarbimise kasv, kuna suvi oli väga kuiv.
• Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kasvas 5,6% võrra 5,28 miljoni euroni. Suurenemine on seotud peamiselt tööstus- ja muude äriklientide sektori müügi kasvuga, mis tulenesid ühekordsetest tarbimistest ja erinevate klientide veidi suuremast keskmisest tarbimisest.
• Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda  kasvas 0,3% võrra 1,15 miljoni euroni. Suurenemise põhjustas peamiselt veemüügi- ja reoveeteenuste müügitulude tõus erinevates ümberkaudsetest piirkondades, mida tasakaalustas vähenenud sademeveeteenuste müügitulu.
• Saadud ülereostustasud langesid 6,3% võrra 0,24 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2018. aasta 3. kvartalis 0,81 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 9,1% ehk 0,08 miljonit eurot, mille põhjustasid peamiselt 46,4% võrra väiksemad sademevee kogused ning mida omakorda tasakaalustasid osaliselt kõrgemad kulud m³ kohta.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 2,51 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 44,5% ehk 0,77 miljonit eurot. Suurenemise peamiseks põhjuseks oli torustike ehituse ja asfalteerimisteenuste seotud tulude kasv 2018. aasta 3. kvartalis.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM

Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2018. aasta 3. kvartalis 7,90 miljonit eurot, suurenedes 16,7% ehk 1,13 miljonit eurot võrreldes 2017. aasta sama perioodiga. Kasvu mõjutasid peamiselt kõrgemad ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kulud ning kemikaalide, tööjõu- ja varade hoolduse kulud ning muud kulud, mida tasakaalustasid madalamad elektrikulud, saastetasud ja kulum.

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,60 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,7% ehk 0,06 miljonit eurot. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid järgnevalt:

• Vee-erikasutustasud suurenesid 4,6% võrra 0,30 miljoni euroni, seda peamiselt seoses 4,4% võrra suuremate ammutatud vee mahtudega.
• Kemikaalikulud suurenesid 12,8% võrra 0,47 miljoni euroni, peamiselt tänu 28,9% võrra kõrgemale metanoolihinnale, mida tasakaalustas reoveepuhastusprotsessis lämmastiku eemaldamiseks kasutatav väiksem metanooli kogus, nende mõjud kuludele olid vastavalt -0,03 miljonit eurot ja +0,02 miljonit eurot. Kõrgemaid reoveepuhastusprotsessi kemikaalikulusid täiendasid 5,6% võrra suuremad veetoodangumahud ja halvast toorvee kvaliteedist tingitud koagulandi ja kloori koguste kasv veepuhastusprotsessis ning kõrgemad kloori ja koagulandi hinnad, mille igaühe mõju kuludele oli vastavalt -0,01 miljonit eurot.
• Elektrikulud vähenesid 13,5% võrra 0,63 miljoni euroni, seda peamiselt seoses keskmiselt 11,8% võrra madalamatele elektrihindadele (muu hulgas võrgutasud), mille mõju kuludele oli 0,07 miljonit eurot. Hindadest tulenevat väiksemat kulu täiendasid 20,8% madalamad reovee mahud ja tasakaalustasid osaliselt suurenenud veepuhastusprotsessi toodangumahud, mõju kuludele oli vastavalt +0,05 miljonit eurot ja -0,03 miljonit eurot.
• Saastetasukulud vähenesid 12,4% võrra 0,20 miljoni euroni, seda peamiselt tänu 20,8% võrra suurematele heitveekogustele, mida tasakaalustasid kõrgem BHT7 ja lämmastiku reostuskoormus, mille mõjud olid vastavalt +0,05 miljonit eurot ja -0,03 miljonit eurot.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 6,30 miljoni euroni, suurenedes 23,4% ehk 1,19 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt kõrgematest ehitus- ja asfalteerimise teenustega seotud kuludest, mida täiendasid kõrgemad tööjõu ja varade hoolduse kulud ning muud kulud ja mida osaliselt tasakaalustas kulumi kahanemine järgmistel põhjustel:

•  Tööjõukulude kasvasid 12,8% võrra 1,45 miljoni euroni, seda peamiselt seoses kõikide töötajate palgamuudatusega alates aasta algusest THI võrra ning muutused oskustööliste palgasüsteemis 2017. ja individuaalsed tõusud 2018. aastal, mida täiendasid muutused boonuste reservis 3. kvartalis 2018.
• Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulud suurenesid 56,2% võrra 2,25 miljoni euroni peamiselt seoses varem mainitud kõrgemate ehitus- ja asfalteerimisteenuste tuludega ning projektipõhiste muutustega.
• Kulumi kahanemine 16,8% võrra 1,26 miljoni euroni võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tulenes peamiselt madalamast kiirendatud kulumist ning mehhanismide ja seadmete kulumist.
• Muud kulud suurenesid 54,6% ehk 1,34 miljonit eurot peamiselt seoses kõrgemate varade hoolduse ja remondi kulude ning reoveesette äraveo kuludega. Varade hoolduse ja remondi kulud kasvasid 38,2% ehk 0,25 miljonit eurot, seda peamiselt seoses kõrgemate vee- ja reoveepuhastusprotsessi tehtud erinevate hoolduse ja remonditööde kuludega ning sademevee torustikega seotud kõrgemate remondikuludega.

Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2018. aasta 3. kvartalis 8,59 miljonit eurot, suurenedes veidi 0,3% ehk 0,02 miljoni euro võrra, võrreldes 8,57 miljoni euro suuruse brutokasumiga 2017. aasta samal perioodil.

ÜLDHALDUS- JA TURUSTUSKULUD, MUUD ÄRITULUD JA -KULUD

Üldhaldus- ja turustuskulud ulatusid 1,19 miljoni euroni, suurenedes 7,2% ehk 0,08 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt muutusest palgakuludes eeltoodud muude müüdud toodete ja teenuse kulude juures toodud põhjustel ning tariifivaidlusega seotud kõrgematest kuludest.

Muud äritulud ja -kulud kasvasid 0,06 miljonit eurot 0,10 miljoni euroni, olles peamiselt mõjutatud ebatõenäoliselt laekuvate arvete positiivsest muutusest 2017. aastal võrreldes negatiivse muutusega 2018. aastal ning kõrgematest muudest ärituludest 2017. aastal.

ÄRIKASUM

Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2018. aasta 3. kvartalis 7,31 miljoni euroni, vähenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 1,5% ehk 0,11 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 7,07 miljonit eurot, kahanedes 0,5% ehk 0,04 miljonit eurot võrreldes 2017. aasta sama perioodiga.

FINANTSKULUD

Kontserni neto finantskulud olid 0,17 miljonit eurot, võrreldes 0,38 miljoni euro suuruse neto finantskuluga 2017. aasta 3. kvartalis. Vähenenud kulude peamiseks põhjuseks oli suurem positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning madalam intressikulu, mille mõjud olid vastavalt 0,16 miljonit eurot ja 0,04 miljonit eurot.

Ettevõte on maandanud enamus ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest on SWAP-lepingud sõlmitud 75 miljonile eurole ja ülejäänud 20 miljoni euro suurusel laenusummal on ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 0,41 miljonit eurot. 2018. aasta 3. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,46%, mille tulemusel olid intressikulud 0,36 miljonit eurot, 2017. aasta 3. kvartalis olid vastavad näitajad 1,62% ja 0,39 miljonit eurot.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni maksustamiseelne kasum ja puhaskasum 2018. aasta 3. kvartalis oli 7,14 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta sama ajaga 1,4% ehk 0,10 miljonit eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum 2018. ja 2017. aasta 3. kvartalis olnud vastavalt 6,96 miljonit eurot ja 7,02 miljonit eurot, vähenedes 0,9% ehk 0,06 miljonit eurot.

2018. AASTA ÜHEKSA KUU MAJANDUSTULEMUSED

KOONDKASUMIARUANNE

MÜÜGITULUD

2018. aasta 9 kuu Kontserni müügitulu oli 46,55 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,2% ehk 2,71 miljonit eurot. 2018. aasta 9 kuu veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 39,20 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta sama ajaga 2,8% ehk 1,06 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi- ning reoveeteenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 84,2%. Müügituludest 5,3% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ning tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 9,4% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,1% muudest töödest ja teenustest.

2018. aasta 9 kuuga kasvas põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu 2,0% võrra 19,18 miljoni euroni ning äriklientide müügitulu 4,5% võrra 15,95 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp, ning mida täiendas eramajade segmendi tarbimise kasv 2018. aasta 2. ja 3. kvartalis, kuna kevad ja suvi olid väga kuivad. Äriklientide müügitulu kasv on seotud eelkõige tööstus- ja muude äriklientide sektori müügi kasvuga eelpool 3. kvartali tulemuste juures mainitud põhjustel. Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda kasvas 2,6% võrra 3,44 miljoni euroni, olles peamiselt mõjutatud suurenenud veemüügi- ja reoveeteenuste müügituludest, mida tasakaalustasid vähenenud sademeveeteenuse müügitulud. Saadud ülereostustasud kahanesid 12,0% võrra 0,64 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2018. aasta 9 kuuga 2,48 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 0,6% ehk 0,02 miljonit eurot, mille põhjustasid peamiselt kõrgemad kulud m³ kohta ning mida omakorda tasakaalustasid 13,6% võrra madalamad sademevee kogused.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 4,36 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 56,8% ehk 1,58 miljonit eurot. Suurenemise peamiseks põhjuseks oli torustike ehitusega seotud tulude kasv, kuna ettevõte on võitnud mõningad suuremad tööd/hanked Tallinnas ja teistes Eesti osades.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTO -JA ÄRIKASUM

2018. aasta 9 kuu müüdud toodete ja teenuste kulu oli 20,74 miljonit eurot, suurenedes 11,8% ehk 2,20 miljonit eurot võrreldes 2017. aasta sama perioodiga. Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) ulatusid 4,94 miljoni euroni, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,3% ehk 0,12 miljonit eurot. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:

• Vee-erikasutustasud suurenesid 2,2% võrra 0,89 miljoni euroni, peamiselt tänu 2,9% võrra suurematele ammutatud vee kogustele.
• Kemikaalikulud suurenesid 13,5% võrra 1,25 miljoni euroni, peamiselt tänu keskmiselt 11,3% võrra kõrgemale metanooli hinnale, mida täiendasid suurenenud lämmastiku ja muda eemaldamiseks kasutatavate metanooli ja polümeeride kogused reoveepuhastuse protsessis, mille mõju kuludele olid vastavalt 0,04 miljonit eurot, 0,03 miljonit eurot ja 0,02 miljonit eurot. Lisaks reoveepuhastusprotsessi kemikaalikulude suurenemisele kasvasid ka veepuhastusprotsessi kulutused tänu halvast toorvee kvaliteedist tingitud kõrgematele koagulandi kogustele, erinevatele kemikaalide hindadele ja 2,9% võrra suuremale veetoodangumahule, mille mõju kuludele oli vastavalt  0,02 miljonit eurot, 0,02 miljonit eurot ja 0,01 miljonit eurot.
• Elektrikulud vähenesid 11,6% võrra 2,08 miljoni euroni, seda peamiselt seoses keskmiselt 12,6% võrra madalamatele elektrihindadele (muu hulgas võrgutasud), mille mõju kuludele oli 0,30 miljonit eurot. Hindadest tulenevat madalamat kulu tasakaalustasid osaliselt 2,9% võrra suuremad veetoodangumahud ning 5,3% võrra kõrgem erikulu m³ kohta veepuhastuse protsessis, mõju kuludele kokku oli 0,05 miljonit eurot.
• Saastetasukulud vähenesid 1,5% võrra 0,72 miljoni euroni, seda peamiselt tänu 5,3% võrra väiksematele heitveekogustele, mida tasakaalustasid kõrgemad lämmastiku ja BHT7 reostuskoormused, mille mõjud kuludele olid vastavalt +0,04 miljonit eurot, -0,03 miljonit eurot ja -0,01 miljonit eurot.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 15,80 miljoni euroni, suurenedes 17,1% ehk 2,31 miljonit eurot. Muude müüdud toodete ja teenuste kulude muutusi mõjutasid peamiselt eelpool 3. kvartali tulemuste juures mainitud põhjused.

2018. aasta 9 kuu Kontserni brutokasum oli 25,81 miljonit eurot, suurenedes 2,0% ehk 0,51 miljoni euro võrra võrreldes 2017. aasta samal perioodiga. Kontserni ärikasum 2018. aasta 9 kuuga oli 21,65 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 2,6% ehk 0,56 miljonit eurot.

FINANTSKULUD

Kontserni neto finantskulud olid 0,71 miljonit eurot, võrreldes 2017. aasta 9 kuu 0,73 miljoni euro suuruse neto finantskuluga. Madalamate kulude peamiseks põhjuseks oli madalam intressikulu, mida tasakaalustas madalam positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mille mõjud olid vastavalt +0,10 miljonit eurot ja -0,09 miljonit eurot.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni maksustamiseelne kasum 2018. aasta 9 kuuga oli 20,94 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama ajaga 2,8% ehk 0,58 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum 2018. aasta 9 kuuga oli 19,14 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta sama ajaga 8,4% ehk 1,48 miljonit eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum 2018 9 kuuga olnud 18,80 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9,1% ehk 1,57 miljonit eurot.

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

2018. aasta 9 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 7,36 miljonit eurot. Seisuga 30.09.2018 oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus  177,64 miljonit eurot ning põhivara kokku 178,35 miljonit eurot (30.09.2017 vastavalt 172,40 miljonit ja 173,20 miljonit eurot).

Võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed suurenenud 0,46 miljonit eurot 8,18 miljoni euroni. Kasv tuleneb peamiselt suurematest viitlaekumistest ja nõuetest ostjate vastu, vastavalt 0,16 miljoni euro  ja 0,29 miljoni euro võrra, mis on seotud ehitustegevusega ning liitumistega seotud nõuetega ja põhiteenuste tuluga. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,7% võrreldes 99,5% -ga 2017. aasta septembri lõpus.

Lühiajalised kohustised on võrreldes 2017. aasta lõpuga suurenenud 3,45 miljonit eurot 13,10 miljoni euroni. Kasv tuleneb peamiselt kõrgematest lühiajalistest laenukohustistest ning võlgadest tarnijatele ja muudest võlgadest vastavalt 1,77 miljonit eurot ja 1,33 miljonit eurot. Lühiajaliste laenukohustiste kasv tuleneb NIB laenu esimese osamakse reklassifitseerimisest pikaajalisest laenukohutisest lühiajaliseks. Suurenenud võlad tarnijatele ja muud võlad on seotud torustike ehitusteenuste ja investeeringutega seotud võlgnevustega ning mida täiendasid 0,61 miljoni euro võrra suurenenud liitumistega seotud ettemaksed.

Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2017. aasta lõpuga kasvanud 1,93 miljonit eurot 21,56 miljoni euroni.

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks ei ole võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga muutunud. 2017. aasta lõpus võttis ettevõte ülesse 17,52 miljoni euro suuruse provisjoni võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks, mis tuleneb 12.12.2017 Riigikohtu poolt langetatud otsusest. Lisainformatsioon eraldise kohta on võimalik saada vahearuande lisast nr 5.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,79%.

Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 59,9%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. 2017. aasta sama perioodil oli kohustiste osatähtsus koguvarast 56,5%.

RAHAKÄIVE

Seisuga 30.09.2018 oli Kontserni likviidsus tugev. 2018. aasta septembri lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 56,76 miljonit eurot, moodustades varadest 23,3%  (30.09.2017 seisuga oli näitaja 39,77 miljonit eurot, moodustades varadest 18,0%).

Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2018. aasta 9 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 26,12 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 1,38 miljonit eurot. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.

2018. aasta 9 kuuga kasutati investeerimistegevuseks 4,08 miljonit eurot, see summa veidi kahanes võrreldes 2017. aasta 9 kuu 4,16 miljoni euro suuruse rahavooga ehk 0,08 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid mõjutasid järgnevad tegurid:

• Põhivara investeeringutega seotud rahavood suurenesid võrreldes 2017. aastaga 0,51 miljonit eurot, ulatudes 6,92 miljoni euroni.
• Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 2,75 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 0,56 miljonit eurot.

2018. aasta 9 kuuga kasutati raha finantseerimistegevuseks 10,26 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 4,54 miljonit eurot. Muutuse peamiseks põhjuseks oli 4,50 miljoni euro võrra väiksem dividendimakse ja sellega seotud tulumaks.

TÖÖTAJAD

Meie jaoks on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldaks võrdselt, et nad oleksid kaasatud otsustusprotsessi ja saaksid regulaarselt informatsiooni ettevõttes toimuvast. Usume, et töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad oskaksid ettevõtet selle arengus toetada ja mõistaksid selle olulisust. Meie töötajate vanus, rahvus, töö iseloom ning mitmed teised tegurid võivad olla väga erinevad. See tähendab, et peame töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja kuulamiseks olema leidlikud ja paindlikud. Selleks kasutame mitmeid võimalusi ning kanaleid, nagu näiteks juhtkonna liikmete kohtumised töötajatega, infotahvlid, siseveeb, infokirjad, meeskonnaüritused ning kord kvartalis ilmuv siseleht. Märkimisväärsele hulgale meie töötajatest ei ole eesti keel esmane suhtluskeel. Seetõttu pakume töötajatele ettevõtte kulul eesti keele tunde, selleks et ka muukeelsed töötajad tunneksid ennast osana meie ühtsest meeskonnast. Lisaks sellele edastame suure osa olulisest informatsioonist töötajatele ka vene keeles.

Oleme kirjeldanud oma personalipõhimõtted. Järgime võrdse kohtlemise printsiipi nii töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis tähendab võimalusel kõikidele võrdse võimaluse andmist. Teadvustame ja hindame meie töötajaskonna mitmekesisust ning tagame töötajate õiglase ja võrdse kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on konkreetses olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu.

2018. aasta 3. kvartali lõpus töötas Kontsernis 310 töötajat, võrreldes 314 töötajaga 2017. aasta samal ajal. Täistöökohaga töötajate arv oli 2018. aastal 296 töötajat, võrreldes 302 töötajaga 2017. aastal. 9 kuu keskmine töötajate arv oli 2018. aastal vastavalt 316 töötajat ja 2017. aastal 315 töötajat.

Töötajate jagunemine sooliselt:

Tööjõukulud olid 2018. aasta 3. kvartalis kokku 2,00 miljonit eurot, millest 0,05 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,09 miljonit eurot.

DIVIDENDID

Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Ettevõtte dividendipoliitika kuni 2017. aastani oli säilitada dividendide tase reaalväärtuses ehk dividendide kasv on olnud võrdeline inflatsiooniga. Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks. 31. mail 2018 toimunud aktsionäride üldkoosolekul tegi  nõukogu ettepaneku maksta 2017. aasta kasumist välja 0,36 eurot A-aktsia kohta ja 600 eurot B-aktsia kohta, mis on võrdne 2017. aasta puhaskasumiga aktsia kohta. Ettepanek kiideti aktsionäride üldkoosolekul heaks ja dividendid maksti välja 26. juunil 2018.

AKTSIAHINNA MUUTUSED

AS Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

Seisuga 30.09.2018 olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:

• United Utilities (Tallinn) BV (35,3%)
• Tallinna linn (34,7%)

2018. aasta 9 kuu jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2018. aasta 3. kvartali lõpus on pensionifondide osalus samal tasemel võrreldes 2. kvartali lõpuga, olles 1,31% koguaktsiatest võrreldes 1,43% 2017. aasta lõpus.

Seisuga 30.09.2018 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 10,20 eurot, mis on 0,5% madalam (2017: -0,8%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 10,25 eurot. 3. kvartalis langes OMX Tallinn indeks 3,4% (2017. aastal +7,8%).

2018. aasta 9 kuu jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 3 014 tehingut (2017: 5 890 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 546 tuhat aktsiat ehk 2,7% kogu aktsiatest (2017. aastal vastavalt 911 tuhat aktsiat ehk 4,6%).

Tehingute käive oli 6 163 tuhande euro võrra madalam kui 2017. aastal ehk 5,78 miljonit eurot.

KONTSERNI STRUKTUUR

Seisuga 30.09.2018 kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult ettevõtte aruandlusesse.

KONTSERNI JUHTIMINE

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2018. aasta 3. kvartalis ei toimunud nõukogu liikmetes ühtegi muutust.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise ning ühingu juhtimise küsimustes.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 14 ja ettevõtte kodulehelt:

Ettevõttest > Juhatus > Nõukogu

Ettevõttest > Auditikomitee

Ettevõttest > Juhtimispõhimõtted > Hea ühingujuhtimise tava

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 21. märts 2020), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2021) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2021).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida ettevõtte kodulehelt:

Ettevõttest > Juhatus

RAHVUSVAHELISE LEPINGU RIKKUMISEST TULENEV NÕUE

2014. aasta mais otsustas ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele eelnenud kolme aasta vältel toimunud intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust ootame 2018. aasta teises pooles.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754811

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779161

ASJAKOHASE DOKUMENTATSIOONI JA VÄLJAVAADETE AVALIKUSTAMINE

Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (https://tallinnavesi.ee/investor/borsiteated/) ning Tallinna Börsil.

Karl Heino Brookes

Juhatuse esimees

+372 62 62 200

karl.brookes@tvesi.ee

Manus

• Q3 2018 final report EST