Merko Ehitus
Kvartaliaruanne

2018. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2018. aasta esimese kvartali müügitulu kasvas varasema ehituslepingute portfelli toel 80,3 miljoni euroni. Kontserni puhaskasum oli 1,1 miljonit eurot. Esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid kogumahus 22 miljonit eurot ja ehituslepingute portfell oli 292 miljonit eurot.

Arvestades Merko Ehituse olemasolevate ehituslepingute mahtu ja töös olevaid suurobjekte, oli kontserni müügitulu kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ootuspärane. Enim kasvas müügitulu Lätis ning väljaspool Eestit teostatud ehitustööde maht oli esimeses kvartalis suurem kui Eestis.

Esimeses kvartalis jätkusid eelmise aasta trendid ehitusturul: surve sisendhindade kasvule ja ehitusressursi piiratud kättesaadavus. Ehituse väärtusahelas toimub riskide nihutamine osapoolte vahel, mis mõjutab teiste seas ka ehituse peatöövõtu-ettevõtteid ja lõppkokkuvõttes tellijaid. Kuigi eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitusmahud kasvasid ja ehitusteenuse kasumlikkus paranes, siis tervikuna tellijale ehitamise valdkonna kogutulemusega kontserni juhtkond rahul ei ole. Merko grupp otsib jätkuvalt suuremat efektiivsust nii projektijuhtimises kui kulude poolel ning optimaalsemat riski ja tulu suhet, ent mitte ehituskvaliteedi arvelt. Ühe kvartaliga suuri muutusi ei too, aga pelgalt ehitusmahtude kasv ei ole eesmärk omaette.

Merko Ehitus müüs esimeses kvartalis 51 korterit, eelmise aasta samal perioodil 141 korterit. Kuigi korterite arenduse valdkonna osakaal esimese kvartali tulemustes vähenes, oli see pigem tehnilist laadi: müük sõltub objektide kasutusloa saamise hetkest, mil Merko Ehitus saab asuda kortereid ostjatele üle andma. Eellepingutega müüdud korterite arv kasvas ja need müügid realiseeruvad järgnevates kvartalites. Suuri muutusi kontserni juhtkond aasta esimese kolme kuuga Eesti, Läti ega Leedu pealinnade korteriturul ei näinud. Majanduskeskkond on Balti riikides hetkel hea, finantseerimistingimused soodsad ja ostujõud püsib. Klientide soovil tuleb korteriarenduses jätkuvalt ja üha enam pöörata tähelepanu läbimõeldud ja kestlikele lahendustele ning terviklikule elukeskkonnale. Korterite arenduse mahtusid aitaks tõsta efektiivsem ja mõistuspärasem ehituslubade ja planeeringute menetlemine. Esimeses kvartalis käivitas Merko Ehituse grupp neli uut arendusprojekti enam kui 140 korteriga ja plaanib sel aastal turule tuua mitu uut arendusprojekti nii Vilniuses, Tallinnas kui Riias.

Merko Ehituse 2018. aasta esimese kvartali müügitulu oli 80,3 miljonit eurot (eelmise aasta sama perioodi 58,1 miljoni euroga võrreldes kasv +38%), EBITDA 1,8 miljonit, kasum enne makse 1,3 miljonit ning puhaskasum 1,1 miljonit eurot. 2018. aasta 3 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 22,3 miljonit eurot, sealhulgas Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi rajamiseks Eestis ning Z-Towers kompleksi lisatööde teostamiseks Lätis. Seisuga 31.03.2018 oli Merko Ehituse kontserni lepingute portfell 291,9 miljonit eurot.

Esimeses kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Wendre tootmishoone laiendus, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna residents, Tallinki büroohoone, Viimsi riigigümnaasium ja Toom-Kuninga 21 korterelamu. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z-Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall; Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Neringa Hotel, Philip Morrise tehas ning Rinktines Urban ja Basteja Life arendusprojektid. Norras olid esimese kvartali suuremaks töös olevaks objektiks Akersgata 8 büroohoone renoveerimine ja ümberehitus Oslos.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS
2018. aasta 3 kuu puhaskasum oli 1,1 mln eurot (3 kuud 2017: 1,0 mln eurot), kasvades 7,3%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Puhaskasumi marginaal langes 1,4%‑ni (3 kuud 2017: 1,8%).  2018. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 1,3 mln eurot (3 kuud 2017: 1,1 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 1,6% (3 kuud 2017: 1,9%).

MÜÜGITULU
2018. aasta 3 kuu müügitulu oli 80,3 mln eurot (3 kuud 2017: 58,1 mln eurot). 3 kuu müügitulu suurenes 38,1%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 57,5% (3 kuud 2017: 29,2%).

LEPINGUTE PORTFELL
31. märts 2018 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 291,9 mln eurot (31. märts 2017: 287,7 mln eurot). 2018. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 22,3 mln eurot (3 kuud 2017: 58,6 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS
2018. aasta 3 kuuga müüs kontsern 51 korterit (sh 25 korterit ühisprojektis) kogumaksumusega 4,3 mln eurot (käibe­maksuta), 2017. aasta 3 kuuga müüdi 141 korterit (sh 1 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 16,3 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON
Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 27,6 mln eurot ning omakapital 131,3 mln eurot (47,6% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2017. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 33,8 mln eurot ning 123,8 mln eurot (53,6% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2018 oli kontserni netovõlg 23,1 mln eurot (31. märts 2017: 6,9 mln eurot).

DIVIDENDID
9. mail 2018 toimunud aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas kinnitada 2017. aasta kasumi jaotamise otsuse maksta aktsionäridele eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis annab 2017. aasta dividendimääraks 120%.

Äritegevus

Kontserni äritegevuse aruandlus on jagatud kolme valdkonda: Eesti ehitusteenus, muude koduturgude ehitusteenus ja
kinnisvaraarendus.

Eesti ehitusteenus

2018. aasta 3 kuu Eesti ehitusteenuse müügitulu oli 27,8 mln eurot (3 kuud 2017: 26,7 mln eurot), olles 4,0% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2018. aasta 3 kuu lõikes moodustas Eesti ehitusteenuse valdkond kontserni müügituludest 34,6% (3 kuud 2017: 46,0%).

Eesti ehitusteenuse valdkonnas teenis kontsern 3 kuu lõikes ärikasumit 0,3 mln eurot (3 kuud 2017: ärikahjum 0,5 mln eurot). Ärikasumi marginaal oli 1,1%, (3 kuud 2017: -5,3%).

Eesti ehitusteenuste turul valitseb üldehituse peatöövõtu valdkonnas üha tihedam konkurents. Ehitusobjektide arv turul on piiratud, mistõttu kiputakse hinnas konkureerides jätma kasumlikkuseks ning ebasoodsate arengute puhvriks üha väiksemat osa. Eriti ilmne on see riigihangetel, kus Merkol on üha keerulisem edukalt osaleda. Nii on riigisektori osakaal Merko Eesti ehitusteenuse portfellis oluliselt vähenenud. Müügihindade surutisele lisandub tõusev kulusurve ehitushinna kasvu näol. Kallimaks on läinud nii tööjõud, ehitusmasinad kui ehitusmaterjalid. Jätkusuutliku kasumlikkuse tagamiseks tuleb kontsernil jätkata sisemiste projekti¬juhtimise protsesside efektiivsuse parendamist ning ressursside paigutuse ja kulubaasi optimeerimist.

Suuremate objektidena olid I kvartalis Eesti ehitusteenuse valdkonnas töös Maakri Kvartali ärihoone, T1 kaubanduskeskuse, Öpiku Ärihoone B maja, Pärnu mnt 22 ärihoone, Lennujuhtimiskeskuse juurdeehituse, Tallinki büroohoone, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna residentsi, Wendre tootmishoone laienduse, Viimsi riigigümnaasiumi ja Toom-Kuninga 21 korterelamu ehitustööd ning Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoontehase jääkreostuse ohustustamine.

Muude koduturgude ehitusteenus

Muude koduturgude ehitusteenuse müügitulu oli 2018. aasta 3 kuuga 43,5 mln eurot (3 kuud 2017: 11,2 mln eurot), mis on 2017. aasta 3 kuuga võrreldes 289,2% kasvanud. Kui 2017. aasta 3 kuuga oli muude koduturgude ehitusteenuse valdkonna osakaal kontserni müügituludest 19,2%, siis 2018. aasta 3 kuuga on see kasvanud 54,2% ni. Kasvu on toetanud peamiselt suured ehituslepingud Lätis.

Lätis on Merko saavutanud peatöövõtjate seas varasemast tugevama positsiooni, mis annab võimaluse ärimahtude kasvatamiseks. Leedus jätkame strateegilist plaani keskenduda välistellijatele, kes moodustavad valdava osa kontserni Leedu ehituslepingute portfellist. Lisaks oleme Leedus senisest aktiivsemalt osalenud üldehituse valdkonna riigihangetel. Norras on töös mitu väiksemamahulist lepingut.
Ka muudel koduturgudel (eelkõige Lätis ja Leedus) on kontsern silmitsi tugeva konkurentsi ning tõusvate kuludega. Seetõttu oleme ka sealsetel turgudel hangetel osaledes kaalutlevad ning teeme pakkumusi objektidele, mille puhul peame riski-tulu suhet piisavalt heaks. Esmane fookus muudel koduturgudel on 2018. aastal töös olevate suurte projektide edukal lõpetamisel.

Muude koduturgude ehitusteenuse 3 kuu ärikasum oli 0,1 mln eurot (3 kuud 2017: ärikahjum 0,6 mln eurot) ja ärikasumi marginaal 0,3% (3 kuud 2017: -5,3%).

Suuremate objektidena olid I kvartalis töös Riias Akropole multifunktsionaalse keskuse ja Alfa kaubanduskeskuse ehitustööd, Z Towers kompleksi sisetööd ning Ventspilsis muusikakooli ja kontserdihalli ehitustööd. Vilniuses olid suuremateks objektideks Radisson Blu Hotel Lietuva laienduse projekteerimise, Hotel Neringa ja kortermajade kompleksi ehitustööd Š altiniu Namai kvartalis ning Klaipedas Philip Morrise tehase rekonstrueerimise ja laiendusega seotud ehitustööd. Norras oli suuremaks objektiks Akersgata 8 büroohoone renoveerimis- ja ehitustööd Oslos.

Kinnisvaraarendus

2018. aasta 3 kuuga müüs kontsern 51 korterit (sh 25 korterit ühisprojektis) kogumaksumusega 4,3 mln eurot (käibemaksuta), 2017. aasta 3 kuuga müüdi 141 korterit (sh 1 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 16,3 mln eurot. 2018. aasta 3 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 55,4% vähenenud, moodustades 11,2% kontserni kogutuludest (2017. aasta 3 kuud: 34,8%).

2018. aasta 3 kuu ärikasum oli 1,3 mln eurot (3 kuud 2017: 2,7 mln eurot) ja ärikasumi marginaal 14,3% (3 kuud 2017: 13,3%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 1,0 pp võrra. Korterarendusprojektide kasumlikkus on olenevalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast. Valdkonna 2018. aasta 3 kuu kasumlikkust mõjutas positiivselt kontsernile strateegiliselt mittevajaliku kinnistu müük. Teisalt vähendab 2017. aastaga võrreldes äri¬kasumi¬marginaali ühisettevõtete arenduses olevate projektide ehitusteenuse mahu kasv. Selle puhul on paralleelselt ehitamisele realiseerunud ehituskasum ning arendus¬kasum realiseerub kapitaliosaluse meetodil alles hilisemal korterite müügil lõppklientidele.

Perioodi lõpus oli kontsernil varudes 322 eellepingutega müüdud korterit: 39 valmis ehitatud korterit (5 Eestis ja 34 Lätis) ja 283 ehitusjärgus korterit (207 Eestis ja 76 Leedus). Nende korterite müügi lõplik vormistamine ning üleandmine klientidele pole veel toimunud, kuna arendusobjekt on ehituses või objekt on valminud käesoleva aruandeperioodi lõpus ning müügi¬tehingud pole veel kõik lõplikult vormistatud.

Seisuga 31. märts 2018 oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 403 korterit (31. märts 2017: 598 korterit; 31. detsember 2017: 317 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 138 on valminud (33 Eestis, 100 Lätis ja 5 Leedus) ja 265 ehitus-järgus (141 Eestis ja 124 Leedus).

2018. aasta 3 kuuga käivitas kontsern Baltikumis kokku 145 korteri ehituse (2017. aasta 3 kuud: 408 korterit). 2018. aasta 3 kuuga on kontsern investeerinud tänavu käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse kokku 7,1 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: 7,5 mln eurot).

Kontsern jätkab investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ka 2018. aastal. Sõltuvalt Balti riikide korterituru arengutest, on plaanis alustada kokku ligikaudu 650-700 uue korteri ehitusega. 2018. aastal plaanib kontsern investeerida nii varem alustatud töös olevatesse projektidesse kui 2018. aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse ligi 60 miljonit eurot (2017. aastal tehtud investeeringud 48,4 mln eurot). Samas sõltub kontsern investeeringute tegemisel jätkuvalt sellest, milline on ehituslubade menetlemise kiirus.

Kontserni üheks eesmärgiks on piisava kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendus-projektide varu. 31. märts 2018 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga kinnistuid, kus ehitustegevusega pole alustatud, summas 62,1 mln eurot (31.03.2017: 67,0 mln eurot).

2018. aasta 3 kuuga kontsern arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid ei soetanud (2017. aasta 3 kuud: 4,1 mln eurot; 2017. aasta 12 kuud: omandati erinevaid uusi kinnistuid Tallinnas, Eestis soetusmaksumuses 5,1 mln eurot ja Riias, Lätis soetusmaksumuses 4,1 mln eurot)

Lepingute portfell

31. märts 2018 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 291,9 mln eurot, võrreldes 287,7 mln euroga 31. märts 2017 seisuga. Portfell on aastases võrdluses kasvanud 1,4%. Lepingute portfellis ja sõlmitud uutes lepingutes ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ega kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid.

Uusi ehituslepinguid sõlmiti 2018. aasta 3 kuuga 22,3 mln euro ulatuses võrreldes 58,6 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal

2018. aasta 3 kuul sõlmitud lepingutest moodustasid valdava enamuse eratellimused, moodustades lepingute portfelli jäägis olevate projektide osakaalust ca 84% (31.03.2017 ca 70%; 31.12.2017 ca 86%).

Mitmekesistamaks kontserni tegevusportfelli on kontserni strateegiliseks eesmärgiks suurendada ehitustellimuste mahtu väljaspool Eestit. Seega jätkab kontsern oma konkurentsieeliste väljaselgitamist ja tugevdamist ning jälgime tähelepanelikult arenguid ja võimalusi nii Baltikumis kui Põhjamaades, eelkõige Norras. Samas tuleb tagada, et kasv toimuks kasumlikult. Seetõttu jälgib kontsern hoolikalt, et müügitulu kasvatamine toimuks ainult selliste projektide baasil, mille riskitulu suhe on aktsepteeritav.

Rahavood

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 27,6 mln eurot (31.03.2017: 33,8 mln eurot; 31.12.2017: 39,2 mln eurot). Kontserni rahaliste vahendite positsioon on jätkuvalt hea, mistõttu pole aruande perioodil kasutatud kõiki sõlmitud arvelduskrediidi- ja laenulepingute limiite. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel sõlmitud pankadega arvelduskrediidi lepinguid kogusummas 17,5 mln eurot, millest kasutamata oli 9,7 mln eurot (31.03.2017: 11,2 mln eurot, millest kasutamata oli 9,7 mln eurot). Lisaks arvelduskrediitidele oli ettevõttel 3,5 mln euro suurune käibelaenu limiit ASilt Riverito, mis oli kogu ulatuses kasutamata (31.03.2017: 3,5 mln eurot, mis oli täies ulatuses kasutamata).

2018. aasta 3 kuu äritegevuse rahavoog oli negatiivne 3,0 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: positiivne 5,6 mln eurot), investeerimis-tegevuse rahavoog positiivne 0,1 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: negatiivne 0,1 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 8,7 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: negatiivne 5,2 mln eurot). Võrreldes 2017. aasta äritegevuse rahavoogudega, mõjutas aruandeaasta rahavoogu positiivselt EBITDA 1,8 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: 1,9 mln eurot) ja äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 4,5 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: negatiivne mõju 5,0 mln eurot) ning negatiivselt mõjutas äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3,6 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: positiivne muutus 10,8 mln eurot), varude muutus 3,3 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: positiivne muutus 2,6 mln eurot) ja eraldiste muutus 1,6 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: negatiivne muutus 2,0 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukal tasemel (31.03.2018 seisuga 18,4%; 31.03.2017 seisuga 17,7%; 31.12.2017 seisuga 21,4%).

Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara soetustest summas 0,2 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: 0,4 mln eurot) ning positiivne rahavoog põhivara müügist 0,3 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: 0,3 mln eurot).

Suuremad mõjutused finantseerimistegevuse rahavoos olid projektipõhiste kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud laenude tagasimaksed summas 0,1 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 0,1 mln eurot) ning arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo moodustas negatiivse rahavoo netosummas 8,1 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: positiivne rahavoog netosummas 9,1 mln eurot) ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed summas 0,2 mln eurot (2017. aasta 3 kuud: 0,2 mln eurot).

Dividendid ja dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

Kehtiva dividendipoliitika kohaselt on eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

9. mail 2018 toimunud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele 2017. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis 2017. aasta dividendimääraks 120% ja dividenditootluseks 11,4% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2017). Võrreldavad andmed 2017. aasta kohta: dividendid summas 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis andis 2016. aasta dividendimääraks 119% ning dividenditootluseks 4,5% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2016).

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse §50 lõige 11 kohaselt on ASil Merko Ehitus võimalik maksta dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata ulatuses, milles Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidest ja tulumaksukohustuslastest tütarettevõtetelt on saadud dividendide väljamakseid. Võttes arvesse välistütarde poolt emaettevõttele välja makstud dividende, ei teki kontsernil Eestis 2018. aasta dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksukulu (II kvartal 2017: 0,9 mln eurot). Dividendide väljamakse aktsionäridele toimub 15. juunil 2018.

Suhtarvud

(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Priit Roosimägi
Kontserni finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
priit.roosimagi@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2017. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 757 inimesele ning ettevõtte 2017. aasta müügitulu oli 317,6 miljonit eurot.

Manused

• Merko_Ehitus_2018_3k vahearuanne
• Merko_Ehitus_2018_3k_presentatsioon