Merko Ehitus
Kvartaliaruanne

2017. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2018-02-08 07:00 CET --  

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2017. aasta neljanda kvartali ja 12 kuu müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui veerandi võrra – neljanda kvartali müügitulu oli 102,8 ja 12 kuu müügitulu 317,6 miljonit eurot. Müügitulu ületas 300 miljoni euro piiri viimati 10 aastat tagasi. Kontserni neljanda kvartali puhaskasum ulatus 8,1 ja 12 kuu arvestuses 14,7 miljoni euroni. Kooskõlastatult nõukoguga teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 120% eelmise aasta kasumist, mis moodustab 1 euro aktsia kohta.

Kontserni müügitulu suurenes eelkõige tänu viimase kahe aasta jooksul eratellijatega sõlmitud ehituslepingute mahu kasvule. Müügitulu kasvas kõigil kontserni koduturgudel – Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Kontserni puhaskasum ületas juhtkonna aastataguseid ootusi. Siiski tuleb arvestada, et niivõrd tugev kvartaalne tulemus pole tavapärane. Kasumi kasvu toetasid aasta viimases kvartalis mitu positiivset asjaolu, sealhulgas neljandas kvartalis aset leidnud ühekordse iseloomuga kinnisvara­tehingud, mille ettevalmistamine toimus pikema perioodi vältel. Samuti langes viimasesse kvartalisse suure osa korterite müük ning paari objekti kasumlikkuse paranemine. Samas on kontserni ehitus­tegevuse kasumlikkus tellijatele ehitamisel surve all, kuna ehitus­turul on jätkuvalt väljakutseks sisendhindade tõus ja projekteerimis- ning alltöövõtu ressursi puudus. See mõjutab eelkõige ehituse peatöövõtu ettevõtete kasumlikkust, suurendab lepingulisi riske ning sunnib jätkuvalt otsima sisemist efektiivsust. Sel aastal jäi juhtkonna hinnangul alla ootusi kontserni teede- ja insenerrajatiste uute tellimuste maht ning tervikuna ei ole kontserni ettevõtted suutnud riigihangetel pakutavate hindadega konkureerida.

Merko Ehitus müüs neljandas kvartalis 106 ning 12 kuuga 392 korterit kogumaksumusega vastavalt 13,3 ja 47,1 miljonit eurot (käibemaksuta). 2017. aastal käivitasid Merko ettevõtted ligikaudu 500 uue korteri ehituse ning investeerisid eelmisel aastal käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 48 miljonit eurot. Lisaks soetas kontsern 2017. aastal uusi kinnistuid ligi 9 miljoni euro väärtuses. Korteriturg Baltikumis on juhtkonna hinnangul olnud üldjoontes hea, ehkki uute korterite pakkumine turul on kasvanud ja müügitehingute arvu stabiliseerumine on toimunud juba mõnda aega. Jätkuvalt ei saa juhtkonna hinnangul rahule jääda ehituslubade ja planeeringute menetlemise tempoga, mis võimaldaks kiiremini turule tuua rohkem arendusprojekte. Nõudlus Merko korterite järele on tugev. Korteriarendus on kontserni keskne äriliin ja sõltuvalt ehituslubade saamisest on käesoleval aastal plaanis sellesse investeerida enam kui 50 miljonit eurot.

Merko Ehituse 2017. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 103 miljonit eurot, EBITDA 11,2 miljonit, kasum enne makse 10,6 miljonit ning puhaskasum 8,1 miljonit eurot. 2017. aasta müügitulu oli 317,6 miljonit eurot, EBITDA 22,2 miljonit, kasum enne makse 18,8 miljonit ning puhaskasum 14,7 miljonit eurot. 2017. aasta 12 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 335 miljonit ning neljandas kvartalis 31 miljonit eurot, sealhulgas Toom-Kuninga 21 korterelamu, Viimsi riigigümnaasiumi ja Tallinki büroohoone ehituseks Eestis ning Z-Towers kompleksi lisatööde teostamiseks Lätis.

Seisuga 31.12.2017 oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 344,4 miljonit eurot, võrreldes 269,6 miljoni euroga eelmise aasta samal perioodil. Neljandas kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Wendre tootmishoone laiendus ja Hiina Rahvavabariigi Suursaatkond. Lätis olid suuremad töösolevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z-Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall ning Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Philip Morrise tehas ja Rinktines Urban arendusprojekt. Norras olid neljanda kvartali suuremateks töös olevateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone Oslos.

Kontserni juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2018. aastal eelnevate perioodide kasumist dividende 17,7 miljonit eurot ehk 1 euro aktsia kohta, mis moodustab 120% eelmise aasta kasumist. Tehes ettepanekut maksta dividende rohkem kui eelmise aasta kasum ja üle dividendipoliitika määra, lähtub juhatus peamiselt kontserni seni küllalt kõrgest omakapitali tasemest ning mõõdukast laenukoormusest. Kontserni üheks eesmärgiks on ehitustegevuse madalate marginaalide kontekstis, mis piirab kontserni kasumlikkust ja omakapitali tootlust, muuta aktsionäride kapitali kasutust efektiivsemaks. Kontsern jätkab investeeringuid korteriarendusse.

KOKKUVÕTE IV KVARTALI JA 12 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2017. aasta IV kvartali puhaskasum oli 8,1 mln eurot (IV kvartal 2016: 1,4 mln eurot) ning puhaskasumi marginaal 7,9% (IV kvartal 2016: 1,8%). 2017. aasta 12 kuu puhaskasum oli 14,7 mln eurot (12 kuud 2016: 6,1 mln eurot), kasvades 91,7%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Puhaskasumi marginaal kasvas 4,6%‑ni (12 kuud 2016: 2,4%).  2017. aasta 12 kuu kasum enne makse oli 18,8 mln eurot (12 kuud 2016: 7,3 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 5,9% (12 kuud 2016: 2,9%).

MÜÜGITULU

2017. aasta IV kvartali müügitulu oli 102,8 mln eurot (IV kvartal 2016: 78,6 mln eurot) ning 2017. aasta 12 kuu müügitulu oli 317,6 mln eurot (12 kuud 2016: 252,0 mln eurot). 12 kuu müügitulu suurenes 26,0%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 12 kuu müügitulu osakaal oli 39,9% (12 kuud 2016: 29,4%).

LEPINGUTE PORTFELL

31. detsember 2017 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 344,4 mln eurot (31. detsember 2016: 269,6 mln eurot). 2017. aasta 12 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 334,9 mln eurot (12 kuud 2016: 202,4 mln eurot) ning IV kvartalis oli uute lepingute maht 31,3 mln eurot  (IV kvartal 2016: 61,9 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2017. aasta 12 kuuga müüs kontsern 392 korterit (sh 17 korterit ühisprojektis) kogumaksumusega 47,1 mln eurot (käibe­maksuta), 2016. aasta 12 kuuga müüdi 493 korterit (sh 21 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 56,6 mln eurot. 2017. aasta IV kvartalis müüdi 106 korterit (sh 16 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 13,3 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2016. aasta IV kvartalis müüdud 225 korteriga (sh 9 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 27,0 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 39,2 mln eurot ning omakapital 130,2 mln eurot (47,0% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2016. aasta 31. detsembri seisuga olid vastavalt 33,5 mln eurot ning 122,8 mln eurot (51,6% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2017 oli kontserni netovõlg 20,1 mln eurot (31. detsember 2016: 12,5 mln eurot).

ETTEPANEK DIVIDENDIDEKS

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2018. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis annab 2017. aasta dividendimääraks 120%.

Äritegevus

Kontserni äritegevuse aruandlus on jagatud kolme valdkonda: Eesti ehitusteenus, muude koduturgude ehitusteenus ja
kinnisvaraarendus.

Eesti ehitusteenus

2017. aasta 12 kuu Eesti ehitusteenuse müügitulu oli 135,2 mln eurot (12 kuud 2016: 122,4 mln eurot), olles 10,5% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2017. aasta 12 kuu tulemus sisaldab 0,02 mln eurot müügitulu Soome ehitustööde projektidest (12 kuud 2016: 0,6 mln eurot). 2017. aasta 12 kuu müügitulu on kasvanud seoses mitme 2016. aastal alustatud suuremahulise üldehitusobjektiga. 2017. aasta 12 kuu lõikes moodustas Eesti ehitusteenuse valdkond kontserni müügituludest suurima osa – 42,6% (2016: 48,6%).

Eesti ehitusteenuse valdkonnas teenis kontsern 12 kuu lõikes ärikasumit 5,9 mln eurot (12 kuud 2016: 3,4 mln eurot). Ärikasumi marginaal oli 4,3%, mis on 1,5 pp võrra tõusnud, võrreldes 2016. aasta 12 kuu marginaaliga (2,8%). Eesti ehitusteenuste turul valitseb üldehituse valdkonnas tihe konkurents. Jätkuvalt on vähe insenerehituse objekte. Kontsern tegeleb pidevalt sisemiste projekti­juhtimise protsesside efektiivsuse parendamisega, olles vähendanud ja kontsernisiseselt ümber paigutanud ressursse, hoidmaks kulubaasi võimalikult efektiivsena.

Suuremate objektidena olid IV kvartalis Eesti ehitusteenuse valdkonnas töös Maakri Kvartali ärihoone, T1 kaubandus­keskuse, Öpiku Ärihoone B maja, Pärnu mnt 22 ärihoone, Lennujuhtimiskeskuse juurdeehituse, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna residentsi, Wendre tootmishoone laienduse ehitustööd ning Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoontehase jääkreostuse ohustustamine.

2017. aasta 13. juunil sõlmisid ASi Merko Ehitus kontserni kuuluva Tallinna Teede ASi 100%line tütarettevõte AS Vooremaa Teed ja Eesti Keskkonnateenused AS ostu-müügi lepingu ASi Vooremaa Teed teehooldustööde võõrandamiseks. Teehooldustööde  võõrandamisele kuuluvaks suurimaks lepinguks oli 2015. aastal Maanteeametiga sõlmitud leping, mille kohaselt teostas AS Vooremaa Teed riigimaanteede hooldustöid Viljandi maakonnas. Lepingu aastane maht on ligikaudu 1,8 miljonit eurot ning lõpptähtaeg 31.12.2020. Tehing kiideti Konkurentsiameti poolt heaks 21. juunil 2017 ning viidi lõpule 2017. aasta III kvartalis.

Muude koduturgude ehitusteenus

Muude koduturgude ehitusteenus hõlmab üldehitustöid Lätis, Leedus ja Norras ning lisaks insener- ja elektriehitustöid Lätis.

Muude koduturgude ehitusteenuse müügitulu oli 2017. aasta 12 kuuga 108,4 mln eurot (12 kuud 2016: 52,7 mln eurot), mis on võrreldes 2016. aasta 12 kuuga 105,6% kasvanud. Kui 2016. aasta 12 kuuga oli muude koduturgude ehitusteenuse valdkonna osakaal kontserni müügituludest 20,9%, siis 2017. aasta 12 kuuga on see kasvanud 34,1%‑ni. Kasvu on toetanud peamiselt suured ehituslepingud Lätis.

Lätis on Merko saavutanud peatöövõtjate seas varasemast tugevama positsiooni, mis annab võimaluse ärimahtude kasvatamiseks. Leedus jätkame strateegilist plaani keskenduda välistellijatele, kes moodustavad valdava osa kontserni Leedu ehituslepingute portfellist. Lisaks oleme Leedus senisest aktiivsemalt osalenud üldehituse valdkonna riigihangetel. Norras on käesoleval aastal sõlmitud kaks suuremat ehituslepingut summas 4,3 mln eurot ja 6,4 mln eurot, samuti on töös mitu väiksemamahulist lepingut. 

Muude koduturgude ehitusteenuse 12 kuu ärikasum oli 1,8 mln eurot (12 kuud 2016: ärikahjum 1,3 mln eurot) ja ärikasumi marginaal 1,7% (12 kuud 2016: -2,5%). IV kvartalis kasvas muude koduturgude müügitulu 3,4 korda, võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga, ning kontsern teenis ärikasumit 1,8 mln eurot (IV kvartal 2016: ärikahjum 0,5 mln eurot). 

Suuremate objektidena olid IV kvartalis töös Riias Akropole multifunktsionaalse keskuse ja Alfa kaubanduskeskuse ehitustööd, Z‑Towers kompleksi sisetööd ning Ventspilsis muusikakooli ja kontserdihalli ehitustööd. Vilniuses olid suuremateks objektideks Narbuto 5 büroohoone ehitus, Radisson Blu Hotel Lietuva laienduse projekteerimis- ja ehitustööd ning Klaipedas Philip Morrise tehase rekonstrueerimise ja laiendusega seotud ehitustööd. Norras olid suuremateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone renoveerimis- ja ehitustööd Oslos.

Kinnisvaraarendus

Kinnisvaraarendus hõlmab elukondliku kinnisvara arendust ja kaasinvestoritega teostatavate ühisprojektide ehitust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte Eestis, Lätis ja Leedus. Parima kvaliteedi ja korteriostjatele mugavuse ning kindlustunde tagamiseks haldab Merko kinnisvaraarenduse kõiki etappe: kinnistu soetamine, arendusprojekti kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja turundus ning garantiiaegne teenindus. 

2017. aasta 12 kuuga müüs kontsern 392 korterit (sh 17 korterit ühisprojektis) kogumaksumusega 47,1 mln eurot (käibemaksuta), 2016. aasta 12 kuuga müüdi 493 korterit (sh 21 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 56,6 mln eurot. 2017. aasta 12 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,7% vähenenud, moodustades 23,3% kontserni kogutuludest (2016. aasta 12 kuud: 30,5%). 2017. aasta IV kvartalis müüdi 106 korterit (sh 16 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 13,3 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2016. aasta IV kvartalis müüdud 225 korteriga (sh 9 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 27,0 mln eurot. 

2017. aasta 12 kuu ärikasum oli 13,8 mln eurot (12 kuud 2016: 7,5 mln eurot) ja ärikasumi marginaal 18,6% (12 kuud 2016: 9,7%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 8,9 pp võrra. IV kvartali ärikasumit mõjutas positiivselt kinnistute müük Eestis. 

Perioodi lõpus oli kontsernil varudes 311 eellepingutega müüdud korterit: 36 valmis ehitatud korterit (28 Eestis, 5 Lätis ja 3 Leedus) ja 275 ehitusjärgus korterit (185 Eestis, 25 Lätis ja 65 Leedus). Antud korterite müügi lõplik vormistamine ning üleandmine klientidele pole veel toimunud, kuna arendusobjekt on ehituses või objekt on valminud käesoleva aruandeperioodi lõpus ning müügi­tehingud pole veel kõik lõplikult vormistatud. 

Seisuga 31. detsember 2017 oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 317 korterit (31. detsember 2016: 314 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 96 on valminud (47 Eestis, 44 Lätis ja 5 Leedus) ja 221 ehitus­järgus (95 Eestis, 71 Lätis ja 55 Leedus). 

2017. aasta 12 kuuga käivitas kontsern Baltikumis kokku 496 korteri ehituse (2016. aasta 12 kuud: 344 korterit). 2017. aasta 12 kuuga on kontsern investeerinud tänavu käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse kokku 48,4 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: 53,6 mln eurot). 

Kontserni üheks eesmärgiks on piisava kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendus­projektide varu. 31. detsember 2017 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga kinnistuid, kus ehitustegevusega pole alustatud, summas 63,6 mln eurot (31.12.2016: 63,2 mln eurot). 

2017. aasta 12 kuuga ostis kontsern arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid kokku soetusmaksumuses 9,2 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: 19,1 mln eurot).

I kvartalis soetas kontsern Riia kesklinnas paikneva ca 1,5 hektari suuruse arendusala, kuhu on lähiaastatel võimalik ehitada ligi 350 korterit.

III kvartalis soetas kontsern Tallinnas Lasnamäe linnaosas Maarjamäe paekaldal asuvad kinnistud. Koos juba varem kontserni omandis olnud antud piirkonna kinnistutega on võimalik uude elukeskkonda rajada kokku üle 1000 korteri. Arendus on pikaajalise perspektiiviga ning toimub mitmes etapis. 

Bilansipäevajärgselt võõrandas kontsern strateegiliselt mittevajalikke kinnistuid müügihinnas 0,7 mln.

Lepingute portfell

31. detsember 2017 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 344,4 mln eurot, võrreldes 269,6 mln euroga 31. detsember 2016 seisuga. Portfell on aastases võrdluses kasvanud 27,8%. Lepingute portfellis ja sõlmitud uutes lepingutes ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ega kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid. 

Uusi ehituslepinguid sõlmiti 2017. aasta 12 kuuga 334,9 mln euro ulatuses võrreldes 202,4 mln euroga 2016. aastal. 2017. aasta IV kvartalis sõlmiti uusi ehituslepinguid väärtuses 31,3 mln eurot (IV kvartal 2016: 61,9 mln eurot). 

Valdav enamik 2017. aasta 12 kuuga sõlmitud lepingutest olid eratellimused, moodustades lepingute portfelli jäägis olevate projektide osakaalust ca 86% (31.12.2016 ca 70%). 

Tavapäraselt on Eesti ehitustegevuse osakaal kontserni müügituludes kõige kõrgem. Samas, arvestades Eesti ehitusturu kasvuväljavaateid, on kontserni strateegiliseks eesmärgiks suurendada ehitustellimuste mahtu väljaspool Eestit. Seega jätkab kontsern oma konkurentsieeliste väljaselgitamist ja tugevdamist ning jälgib arenguid ja võimalusi nii Baltikumis kui Põhjamaades.

Rahavood

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 39,2 mln eurot (31.12.2016: 33,5 mln eurot). Kontserni rahaliste vahendite positsioon on jätkuvalt hea, mistõttu pole aruande perioodil kasutatud kõiki sõlmitud arvelduskrediidi- ja laenulepingute limiite. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel sõlmitud pankadega arvelduskrediidi lepinguid kogusummas 17,5 mln eurot, millest kasutamata oli 9,5 mln eurot (31.12.2016: 11,2 mln eurot, mis oli täies ulatuses kasutamata). Lisaks arvelduskrediitidele oli ettevõttel 3,5 mln euro suurune käibelaenu limiit ASilt Riverito, mis oli kogu ulatuses kasutamata (31.12.2016: 3,5 mln eurot, mis oli täies ulatuses kasutamata). 

2017. aasta 12 kuu äritegevuse rahavoog oli negatiivne 1,3 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: negatiivne 12,0 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog positiivne 1,0 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: negatiivne 0,6 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 6,1 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: positiivne 6,2 mln eurot). Võrreldes 2016. aasta äritegevuse rahavoogudega, mõjutas aruandeaasta rahavoogu positiivselt EBITDA kasv 22,2 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: positiivne 11.2 mln eurot)  ja eraldiste muutus 0,6 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: negatiivne mõju 0,5 mln eurot) ning negatiivselt mõjutas valmidusastme meetodil tulu korrigeerimine 8,5 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: positiivne muutus 3,7 mln eurot) ja makstud ettevõtte tulumaks 1,3 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: 1,7 mln eurot). 

Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukal tasemel (31.12.2017 seisuga 21,4%; 31.12.2016 seisuga 19,3%). 

Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara soetustest summas 1,4 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: 3,0 mln eurot) ning positiivne rahavoog põhivara müügist 1,9 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: 1,1 mln eurot). Põhivarade müük ja soetused on tehtud peamiselt teedeehituse valdkonnas. 

Finantseerimistegevuse rahavoost moodustasid suurima negatiivse rahavoo dividendimakse summas 7,3 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: 9,0 mln eurot) ning kapitalirendi tagasimaksed summas 0,8 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: 0,9 mln eurot). Positiivse mõjuga oli finantseerimistegevuse rahavoole kinnistute soetamiseks ja arendusprojektide ehituskulude finantseerimisega seotud pangalaenude netomuutus summas 14,3 mln eurot (2016. aasta 12 kuud: positiivne netomuutus summas 16,0 mln eurot). 

2017. aasta IV kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne 8,9 mln eurot (2016. aasta IV kvartal: negatiivne 0,9 mln eurot), mida mõjutas oluliselt IV kvartalis tehtud kinnistute müük. Investeerimistegevuse rahavoog oli positiivne 0,2 mln eurot (2016. aasta IV kvartal: negatiivne 0,6 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 11,6 mln eurot (2016. aasta IV kvartal: positiivne 14,2 mln eurot). 

Finantseerimistegevuse kvartaalset rahavoogu mõjutas peamiselt arendusprojektide ehituskulude finantseerimiseks võetud laenude netomuutus.

Dividendid ja dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse. 

Kehtiva dividendipoliitika kohaselt on  eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist. 

28. aprillil 2017 toimunud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele 2017. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis andis 2016. aasta dividendimääraks 119% ja dividenditootluseks 4,5% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2016). Võrreldavad andmed 2016. aasta kohta: dividendid summas 9,0 mln eurot (0,51 eurot ühe aktsia kohta), mis andis 2015. aasta dividendimääraks 90% ning dividenditootluseks 6,0% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2015). 

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse §50 lõige 1¹ kohaselt on ASil Merko Ehitus võimalik maksta dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata ulatuses, milles Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidest ja tulumaksukohustuslastest tütar­ettevõtetelt on saadud dividendide väljamakseid. Lisaks tütarettevõtetelt laekunud dividendidele tasus kontsern Eestis 2017. aasta II kvartalis dividendide väljamaksmisel täiendavat tulumaksu 0,9 mln eurot (II kvartal 2016: 0,6 mln eurot). Dividendide väljamakse aktsionäridele toimus 26. mail 2017. 

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2018. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1,00 eurot ühe aktsia kohta), mis teeb 2017. aasta dividendimääraks 120% ning dividenditootluseks 11,4% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2017). Võttes arvesse välistütarde poolt emaettevõttele juba välja makstud dividende ja dividendide väljamakseid, mis on planeeritud 2018. aasta alguses, ei teki kontsernil Eestis 2018. aasta dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulu­maksu­kulu. 

Suhtarvud

(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja ASi Merko Ehitus koduleheküljel (group.merko.ee).

Priit Roosimägi
Kontserni finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
priit.roosimagi@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2017. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 755 inimesele ning ettevõtte 2017. aasta müügitulu oli 317,6 miljonit eurot.