Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2017. AASTA 4. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

TEGEVUSARUANNE

JUHATUSE ESIMEHE KOKKUVÕTE

AS Tallinna Vesi 2017 aasta tulemused peegeldavad taas väga head taset nii elanikkonna puhta joogiveega varustamisel, reovee puhastamisel, vee- ja reoveevõrkude heakorra tagamisel kui ka klienditeeninduses.

Tulenevalt kõigi peamiste vee- ja reoveeteenuste müügimahtude suurenemisest kasvas grupi müügitulu 2017. aastal 1,4%, ulatudes 59,82 miljoni euroni. Eraklientide müügitulu kasvas 1,1% ja äriklientide müügitulu kasvas võrreldes aasta varasemaga 1,7%. Väljaspool põhilist teeninduspiirkonda suurenes müügitulu 6,3% ja ulatus 4,68 miljoni euroni. Peamiselt tulenes kasv sademevee- ja reovee ärajuhtimise teenuse suurenenud mahtudest. Kontserni puhaskasum oli 2017. aastal 7,22 miljonit eurot – see on 60,7% vähem kui 2016. aastal. Muutus on mõjutatud provisjonist seoses võimalike kolmandate osapoolte nõuetega, mis võivad kaasneda hiljutise Riigikohtu otsusega, juhul kui kohus peaks need menetlusse võtma. Ettevõte on endiselt seisukohal, et oleme tegutsenud õiguspäraselt.

Kauaoodatud otsus

Vahetult enne aasta lõppu langetas Riigikohus otsuse tariifivaidluses Tallinna Vee ja Konkurentsiameti vahel. Kahjuks oli lõppastme kohtu otsus Tallinna Vee jaoks pettumuseks, sest meie kassatsioonkaebust ei rahuldatud. Hoolimata asjaolust, et kohus ei näinud põhjust kahelda teenuslepingu õiguspärasuses, otsustas kohus siiski, et leping ei ole Konkurentsiameti jaoks siduv. Tallinna Veele tähendab otsus, et edaspidi peame tegutsema uutes tingimustes. Vee- ja reoveeteenuse hinna peab nüüd kinnitama Konkurentsiametlähtuvalt enda metoodikast.

Kohtuvaidlused ei ole sellega Tallinna Vee jaoks siiski lõppenud. Ootame jätkuvalt lõplikku otsust rahvusvahelisest arbitraažikohtust, mis peab otsustama, kas investorite huve on kahjustatud ja kas kahju tuleks kompenseerida.

Sellegipoolest jätkub ettevõttes igapäevane töö, mille esmane eesmärk on  katkematu ja kvaliteetse teenuse tagamine klientidele.

Rekordmadal lekete tase veevõrgus

Tallinna Vee jaoks on oluline kasutada loodusressursse säästlikult ja vastutustundlikult. Tänu võrkude ennetavale hooldusele, investeeringutele ja tehnilise teeninduse pühendunud tegevusele saavutasime 2017. aastal kõigi aegade madalaima lekete taseme veevõrgus - 13,82%. See tähendab, et aastaga on Tallinna Veel õnnestunud veekadu vähendada enam kui protsendipunkti võrra (2016 -  15,07%).

Kuulume Euroopa kommunaalettevõtete tippu

Tallinna Vee klientide rahulolu püsib kõigis segmentides ühtlaselt kõrgel. Meie kliendid annavad meile märkimisväärselt kõrgemaid hinnanguid kui antakse Euroopa kommunaalteenuseid pakkuvatele ettevõtetele keskmiselt. Kantar Emori poolt läbiviidud TRI*M indeksis saime erinevates kliendigruppides hindeks 88-92 punkti, samas kui Euroopa keskmine jääb 65 punkti juurde.

Kirjalikke kaebusi laekus klientidelt 36. Märkimisväärselt vähenes veesurvet, ummistusi ja sademevee ärajuhtimist puudutavate kaebuste hulk. Suutsime oma kliendile antavaid lubadusi taas pea kõigil juhtudel täita.

Kindel ja kvaliteetne teenus

Kõrget kliendirahulolu mõjutab hea klienditeeninduse kõrval eelkõige kindel ja kvaliteetne teenus. Joogivee kvaliteedinäitajate osas me kompromisse ei tee ja taas saavutasime väga kõrge veekvaliteedi, 99,93%. Ka lõpptarbijate usaldus kraanivee kvaliteedi osas püsib kõrgel – 75% lõpptarbijatest tarbib kraanivett joogiks.

Tarbijate varustuskindluse tagamiseks tegime 2017. aastal mitmeid olulisi investeeringuid, millest mahukaimaks kujunes alternatiivse veevarustuse rajamine Mustamäe, Õismäe ja Harku elanikele. 2017. aastal langes katkestuse keskmine kestvus kinnistu kohta 3 tunni ja 8 minutini ehk 3,14 tunnini (2016 – 3,44 tundi).

Ummistuste arv on aasta-aastalt samuti vähenenud ja langes 2017. aastal juba 654ni (2016 – 670). Selleks, et teavitada elanikke ka nende endi võimalustest ummistustest tulenevaid ebameeldivusi vältida, korraldasime 2017. aastal teavituskampaania, millega juhtisime tähelepanu sellele, et prügi koht ei ole tualetipotis.

Hoolime ümbritsevast

Kohalikku kogukonda panustamine ja keskkonnahariduse edendamine olid Tallinna Vee fookuses ka 2017. aastal. Viisime läbi veeteemalisi seminare lasteaedades ja koolides, võõrustasime erinevaid ekskursioonigruppe oma vee- ja reoveepuhastusjaamades ja korraldasime avatud uste päevi.

Lisaks mitmetele pikaaegsetele sponsorlusprojektidele panustame ka sellesse, et puhas joogivesi oleks kättesaadav ka avalikus ruumis ja inimesed saaksid valida pudelivee asemel keskkonnasõbralikuma alternatiivi. 2017. aastal avasime mitmeid uusi avalikke joogiveekraane ja kavatseme sellega jätkata ka 2018. aastal.

2017. AASTA KAHETEISTKÜMNE KUU TOOTMISTULEMUSED:

Karl Heino Brookes

Juhatuse esimees

KOKKUVÕTE 2017. AASTA 4. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTEST

Kontserni müügitulu oli 2017. aasta 4. kvartalis 15,97 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 10,0% ehk 1,46 miljonit eurot.

2017. aasta 4. kvartali brutokasum oli 8,79 miljonit eurot, suurenedes 6,7% ehk 0,55 miljonit eurot. Brutokasumi suurenemine on peamiselt seotud joogivee-, reovee- ja sademeveeteenuste müügitulude ning ehitus- ja asfalteerimisteenuste kasumi suurenemisega, millele aitas kaasa kahanenud kulum. Seda tasakaalustasid suurenenud saastetasu ja kemikaalikulud.

Ettevõtte ärikasum oli -10,22 miljonit eurot, kahanedes 290,6% ehk 15,59 miljonit eurot. Ärikasumit mõjutasid lisaks eelpool mainitud muutustele brutokasumis peamiselt 17,52 miljoni euro suurune provisjon seoses võimalike kolmandate osapoolte nõuetega ning madalamad tariifivaidlustega seotud kulud 2017. aasta 4. kvartalis.

2017. aasta 4. kvartali puhaskasum oli -10,44 miljonit eurot, kahanedes 291,5% ehk 15,89 miljonit eurot. Seda mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis, ning suurenenud finantskulud. Finantskulude muutust mõjutas peamiselt 2017. aasta 4. kvartalis toimunud väiksem positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes positiivse muutusega 2016. aasta samal perioodil. 2017. ja 2016. aasta 4. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tulenevate muutuste ja kolmandate osapoolte nõuete mõjudeta oli vastavalt 6,95 miljonit eurot ja 4,99 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 39,1% ehk 1,95 miljonit eurot.

PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustised

Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded

2017. AASTA 4. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

KOONDKASUMIARUANNE

MÜÜGITULUD

Kuna ettevõtte tariifid olid 2017. aastal külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltus põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest. Põhitegevust ei mõjuta peaaegu üldse sesoonsus. Ettevõte ei oota tulevikus tarbimises olulist muutust. Minevikus on müügitulu kasv olnud rahulik ning seda eeldatakse jätkuvat.

2017. aasta lõpus langetas Riigikohus Ettevõtte kassatsioonkaebuse osas negatiivse otsuse, mille tulemusena kooskõlastatakse edaspidi Ettevõtte veeteenuste hinnad Konkurentsiameti metoodika alusel.

Kontserni müügitulu oli 2017. aasta 4. kvartalis 15,97 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10,0% ehk 1,46 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 82,0%. Müügituludest 7,5% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 9,4% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,1% muudest töödest ja teenustest. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulud on sesoonsemad ning Kontsern otsib jätkuvalt võimalusi, et neid tulusid hoida ning kasvatada.

Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 13,10 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2016. aasta 4. kvartaliga 2,6% ehk 0,34 miljonit eurot, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:

• Põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu suurenes 1,0% võrra 6,42 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp. Samas on toimunud väike langus eramajade ja muude eraklientide gruppides.
• Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kasvas 0,4% võrra 5,15 miljoni euroni. Suurenemine on seotud peamiselt muude äriklientide sektori müügi kasvuga.
• Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda kasvas 20,3% võrra 1,33 miljoni euroni. Selle põhjustas peamiselt sademeveeteenuse ja reoveeteenuse müügitulude suurenemine, millele aitas kaasa veemüügi teenuse tulude väike kasv.
• Saadud ülereostustasud suurenesid 13,3% võrra 0,21 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2017. aasta 4. kvartalis 1,20 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 44,6% ehk 0,37 miljonit eurot, mille põhjustasid peamiselt 109,6% võrra suurenenud sademevee kogused, kuna ilmad olid üsna vihmased.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 1,51 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 95,0% ehk 0,73 miljonit eurot. Suurenemise põhjuseks oli torustike ehitusega seotud tulude kasv 2017. aasta 4. kvartalis.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM

Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2017. aasta 4. kvartalis 7,18 miljonit eurot, suurenedes 14,4% ehk 0,90 miljonit eurot võrreldes 2016. aasta sama perioodiga. Kulude kasvu mõjutas peamiselt suurenemine ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kuludes, saastetasudes, kemikaali- ja elektrikuludes, mida tasakaalustas vee erikasutusõiguse tasu ning kulumi kahanemine.

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,91 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 12,2% ehk 0,21 miljonit eurot. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:

• Vee-erikasutustasud kahanesid 7,2% võrra 0,30 miljoni euroni, seda peamiselt seoses 4,3% võrra väiksemate vee mahtudega.
• Kemikaalikulud suurenesid 19,3% võrra 0,40 miljoni euroni, peamiselt tänu reoveepuhastusprotsessis kasutatava metanooli hinna suurenemisele 27,4% võrra, mille mõju kuludele oli 0,02 miljonit eurot, ning kasutatud koagulandi koguste suurenemisele, mille mõju kokku oli 0,02 miljonit eurot. Reoveepuhastusprotsessi kogukemikaalikulude suurenemisele lisaks suurenesid ka erinevate veepuhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide kulud, mida mõjutasid suurenenud hind ning halvast toorvee kvaliteedist tingitud erinevate kemikaalide annuste suurenemine, mille mõju kokku oli 0,01 miljonit eurot.
• Elektrikulud suurenesid 3,7% võrra 0,84 miljoni euroni. Suurenemine tulenes puhastatud vee ja reovee koguste kasvust, mille mõju oli 0,10 miljonit eurot, mida tasakaalustas keskmiselt 7,5% langenud elektri hind, mille mõju kuludele oli 0,08 miljonit eurot.
• Saastetasukulud suurenesid 56,5% võrra 0,37 miljoni euroni, seda peamiselt tänu 46,3% võrra suurenenud heitveekogustele ning suurenenud reostuskoormustele, mille mõjud olid vastavalt 0,12 miljonit eurot ja 0,01 miljonit eurot.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 5,27 miljoni euroni, suurenedes 15,2% ehk 0,70 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt ehitus- ja asfalteerimise teenustega seotud kulude suurenemisest, mida tasakaalustas kulumi kahanemine. Kulumi kahanemine 4,3% võrra 1,35 miljoni euroni tulenes peamiselt kiirendatud kulumi vähenemisest 2017. aasta samal perioodil. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulude kasv 115,2% võrra 1,33 miljoni euroni oli seotud varem mainitud kasvanud ehitus- ja asfalteerimisteenuste tuludega ning projektipõhiste muutustega.

Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2017. aasta 4. kvartalis 8,79 miljonit eurot, suurenedes 6,7% ehk 0,55 miljoni euro võrra, võrreldes 8,24 miljoni euro suuruse brutokasumiga 2016. aasta 4. kvartalis.

ÜLDHALDUS- JA TURUSTUSKULUD

Üldhaldus- ja turustuskulud ulatusid 1,32 miljoni euroni, kahanedes 48,1% ehk 1,22 miljonit eurot. Langus tulenes peamiselt madalamatest tariifivaidlusega seotud kuludest.

MUUD ÄRITULUD/KULUD

Muud äritulud/kulud ulatusid 17,70 miljoni euro suuruste kuludeni, suurenedes 17,36 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt tariifivaidlusega seotud potentsiaalse kohustuse provisjonist võimalike kolmandate osapoolte nõuete osas juhul kui kohus peaks need menetlusse võtma. Selle hinnanguline mõju ulatub 17,52 miljoni euroni. Potentsiaalse kohustuse provisjon võtab arvesse võimalikku 3 aasta tariifide erinevust, kui võrrelda Tallinna linna poolt 2010. aastal kinnitatud tariife Konkurentsiameti metoodika järgi arvutatud tariifidega. Hinnang võtab arvesse umbes 40% kogu eelnevast tingimuslikust kohustusest. Tegelikud kolmandate isikute nõuded võivad olla suuremad või väiksemad, kuid seda on raske ennustada. Ettevõte ei pea end klientide ees vastutavaks tariifi puudutavate nõuete osas, mis on seotud tariifidega, mis kehtivad enne uute Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist.

ÄRIKASUM

Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2017. aasta 4. kvartalis -10,22 miljoni euroni, vähenedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 15,59 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli -10,40 miljonit eurot, vähenedes 288,4% ehk 15,92 miljonit eurot, võrreldes 2016. aasta sama perioodiga.

FINANTSKULUD

Kontserni neto finantskulud olid 0,22 miljonit eurot, võrreldes 0,10 miljoni euro suuruse neto finantstuluga 2016. aasta 4. kvartalis. Suurenenud kulude peamiseks põhjuseks oli negatiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mille mõju oli 0,32 miljonit eurot.

Ettevõte on maandanud enamus ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest on SWAP-lepingud sõlmitud 75 miljonile eurole ja ülejäänud 20 miljoni euro suurusel laenusummal on endiselt ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 0,76 miljonit eurot. 2017. aasta 4. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,46%, mille tulemusel olid intressikulud 0,35 miljonit eurot, 2016. aasta samal perioodil olid vastavad näitajad 1,58% ja 0,38 miljonit eurot.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni maksustamiseelne kasum ja puhaskasum 2017. aasta 4. kvartalis olid -10,44 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016. aasta 4. kvartaliga 291,5% ehk 15,89 miljonit eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutuse ja kolmandate osapoolte võimalike nõuete provisjoni mõju, oleks Kontserni puhaskasum 2017. ja 2016. aasta 4. kvartalis olnud vastavalt 6,95 miljonit eurot ja 4,99 miljonit eurot, suurenedes 39,1% ehk 1,95 miljonit eurot.

2017. AASTA KAHETEISTKÜMNE KUU TULEMUSED

KOONDKASUMIARUANNE

MÜÜGITULUD

2017. aasta 12 kuu Kontserni müügitulu oli 59,82 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aastaga 1,4% ehk 0,83 miljonit eurot.

2017. aasta 12 kuu vee- ja reoveeteenuste müügist saadud tulu oli 51,24 miljonit eurot, kasvades 2016. aasta sama perioodiga võrreldes 2,1% ehk 1,04 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 85,7%. Müügituludest 6,1% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 7,2% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,0% muudest töödest ja teenustest.  

2017. aasta 12 kuuga kasvas põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu 1,1% võrra 25,23 miljoni euroni ja äriklientide müügitulu 1,7% võrra 20,41 miljoni euroni. Eraklientide müügitulu kasv tulenes kortermajade segmendist, millele aitas kaasa eramajade segmendi müügi kasv, samal ajal kui muude eraklientide segmendi müük mõnevõrra kahanes. Äriklientide müügitulu suurenemine on seotud kasvuga kõikides sektorites. Põhitegevuspiirkonna väliste alade müük kasvas 6,3% võrra 4,68 miljoni euroni, peamiselt tänu suurenenud sademevee- ja reoveeteenusmahtudele, millele aitas kaasa veidi suuremad veemüügiteenuse kogused 2017. aastal. Saadud ülereostustasud suurenesid 19,2% võrra 0,93 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2017. aasta 12 kuuga 3,67 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 0,1% ehk 0,01 miljonit eurot, mille põhjustas vähenenud ühikmaksumus m³ kohta, mida tasakaalustas 4,1% võrra suurenenud sademevee kogused 2017. aastal.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 4,29 miljonit eurot, kahanedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,0% ehk 0,22 miljonit eurot. Vähenemise põhjuseks oli peamiselt torustike ehitusega seotud tulude langus 2017. aastal.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasud) olid 6,96 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,3% ehk 0,29 miljonit eurot. Muutuse põhjustas kõikide muude otseste tootmiskulude suurenemine peale vee erikasutustasu marginaalne vähenemine, mida on lähemalt kirjeldatud allpool:

• Vee-erikasutustasud kahanesid 0,1% võrra 1,17 miljoni euroni, seda seoses 0,3% võrra väiksemate vee mahtudega.

• Kemikaalikulud suurenesid 14,8% võrra 1,50 miljoni euroni, peamiselt tänu keskmiselt 34,7% võrra suurenenud metanooli hinnale ning suurenenud polümeerikogustele reoveepuhastusprotsessis, mille mõjud kuludele olid vastavalt 0,12 miljonit ja 0,04 miljonit eurot. Reoveepuhastusprotsessi kogukemikaalikulude suurenemisele lisaks suurenesid erinevate veepuhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide kulud, mida põhjustasid suurenenud kemikaalide annused, mille mõju oli 0,04 miljonit eurot. Kulude suurenemist tasakaalustas reoveepuhastusprotsessis saasteainete eemaldamiseks kasutatava metanooli koguste vähenemine, mille mõju kuludele oli 0,03 miljonit eurot.

• Elektrikulud suurenesid 2,8% võrra 3,19 miljoni euroni. Suurenemine tulenes keskmiselt 0,9% kõrgemast elektri hinnast ja elektri erikulu suurenemisest jaotusvõrgus, mille mõjud kuludele olid vastavalt 0,03 miljonit eurot ja 0,02 miljonit eurot, millele aitas kaasa reovee mahtude suurenemine, mille mõju oli 0,03 miljonit.
• Saastetasukulud suurenesid 0,8% võrra 1,10 miljoni euroni. Kulude suurenemist mõjutas peamiselt puhastatud heitveemahtude suurenemine 2,5% võrra, mille mõju kuludele oli 0,03 miljonit eurot, mida tasakaalustas reostuskoormuse kahanemine, mille mõju kuludele oli 0,01 miljonit eurot.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) olid 18,76 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 1,5% ehk 0,28 miljonit eurot. Muude müüdud toodete ja teenuste kulude muutusi mõjutasid peamiselt eelpool 4. kvartali tulemuste juures mainitud põhjused. Heade ilmastikutingimuste tõttu sai 2017. aastal ehitusteenust pakkuda ka 4. kvartalis, kompenseerides eelnevate kvartalite madalamat ehitusteenuste mahtu.

2017. aasta 12 kuu Kontserni brutokasum oli 34,09 miljonit eurot, suurenedes 2,5% ehk 0,83 miljonit eurot võrreldes 2016. aasta sama perioodiga. Kontserni ärikasum oli 10,87 miljonit eurot, kahanedes 2017. aasta 12 kuuga 55,9% ehk 13,76 miljonit eurot. Ärikasumi vähenemine tulenes peamiselt brutokasumi muutustest ja varem mainitud kolmandate osapoolte nõuete provisjonist 2017. aastal.

FINANTSKULUD

Kontserni neto finantskulud olid 0,94 miljonit eurot, võrreldes 2016. aasta 12 kuu 1,74 miljoni euro suuruse neto finantskuluga. Neto finantskulude kahanemise peamiseks põhjuseks on SWAP-lepingute õiglase väärtuse positiivne muutus, mille mõju kuludele on 0,89 miljonit eurot.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni maksustamiseelne kasum 2017. aasta 12 kuuga oli 9,92 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 56,7% ehk 12,97 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum 2017. aasta 12 kuuga oli 7,22 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 60,7% ehk 11,17 miljonit eurot väiksem, mida mõjutas peamiselt varem mainitud kolmandate osapoolte nõuete provisjon, mõjuga -17,52 miljonit eurot, ja  dividendide tulumaksu vähenemine, mõjuga +1,80 miljonit eurot. Elimineerides tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ning võimalike kolmandate osapoolte nõuete mõju, oleks Kontserni puhaskasum olnud 2017. aasta 12 kuuga 24,17 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 29,2% ehk 5,47 miljonit eurot.

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

2017. aasta 12 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 9,47 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2017 oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 174,45 miljonit eurot ning põhivara kokku 175,26 miljonit eurot (31.12.2016 vastavalt 171,18 miljonit ja 172,01 miljonit eurot).

Võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed suurenenud 0,55 miljonit eurot 7,72 miljoni euroni. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,83% võrreldes 99,49%-ga 2016. aasta detsembri lõpus.

Lühiajalised kohustised on võrreldes 2016. aasta lõpuga kahanenud 0,99 miljonit eurot 9,65 miljoni euroni. Kahanemine tuleneb peamiselt 0,83 miljoni euro võrra vähenenud võlgadest tarnijatele ja muudest võlgadest ning 0,13 miljoni euro võrra vähenenud ehitusprotsessis olevatest liitumistasude ettemaksetest. Muutus võlgades tarnijatele ja muudes võlgades olid seotud ehitustegevuse ja investeeringutega seotud võlgnevuste langusega.

Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2016. aasta lõpuga kasvanud 2,58 miljonit eurot 19,63 miljoni euroni, mis on seotud suuremate ehituste lõpetamisega aasta alguses.

2017. aasta lõpus võttis Ettevõte ülesse 17,52 miljoni euro suuruse provisjoni võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks, mis tuleneb 12.12.2017 Riigikohtu poolt langetatud otsusest. Lisainformatsiooni provisjoni kohta on võimalik saada vahearuande lisast nr 5.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,79%. Septembri lõpus refinantseeris Ettevõte pikaajalise laenu kogusummas 37,5 miljonit eurot, vähendades keskmist intressimarginaali, mis eelnevalt oli 0,95%.

Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on oodatud tasemel ehk 62,4%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. 2016. aasta sama perioodil oli kohustiste osatähtsus koguvarast58,1%.

RAHAKÄIVE

Seisuga 31.12.2017 oli Kontserni likviidsus tugev. 2017. aasta detsembri lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 44,97 miljonit eurot, moodustades varadest 19,7%  (31.12.2016 seisuga oli näitaja 33,99 miljonit eurot, moodustades varadest 15,9%).

Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2017. aasta 12 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 33,25 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 1,37 miljonit eurot. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.

2017. aasta 12 kuuga kasutati investeerimistegevuseks 6,99 miljonit eurot, see summa kahanes võrreldes 2016. aasta 12 kuu 11,43 miljoni euro suuruse rahavooga 4,44 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:

• Põhivara investeeringutega seotud rahavood kahanesid võrreldes 2016. aastaga 4,77 miljonit eurot, ulatudes 9,76 miljoni euroni.
• Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 2,70 miljonit eurot, mis on 0,30 miljonit eurot vähem kui 2016. aasta samal perioodil.

2017. aasta 12 kuu jooksul kasutati raha finantseerimistegevuseks 15,27 miljonit eurot, mis on võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 9,00 miljonit eurot vähem. Muutuse peamiseks põhjuseks oli 7,20 miljoni euro võrra väiksem dividendimakse ning 1,80 miljoni euro võrra väiksem dividendide tulumaks.

TÖÖTAJAD

Meie jaoks on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldaks võrdselt, et nad oleksid kaasatud otsustusprotsessi ja saaksid regulaarselt informatsiooni ettevõttes toimuvast. Usume, et töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad oskaksid ettevõtet selle arengus toetada ja mõistaksid selle olulisust. Meie töötajate vanus, rahvus, töö iseloom ning mitmed teised tegurid võivad olla väga erinevad. See tähendab, et peame töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja kuulamiseks olema leidlikud ja paindlikud. Selleks kasutame mitmeid võimalusi ning kanaleid, nagu näiteks juhtkonna liikmete kohtumised töötajatega, infotahvlid, siseveeb, infokirjad, meeskonnaüritused ning kord kvartalis ilmuv siseleht. Märkimisväärsele hulgale meie töötajatest ei ole eesti keel esmane suhtluskeel. Seetõttu pakume töötajatele ettevõtte kulul eesti keele tunde, selleks et ka muukeelsed töötajad tunneksid ennast osana meie ühtsest meeskonnast. Lisaks sellele edastame suure osa olulisest informatsioonist töötajatele ka vene keeles.

Kirjeldasime oma personalipõhimõtteid eespool. Järgime võrdse kohtlemise printsiipi nii töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis tähendab võimalusel kõikidele võrdse võimaluse andmist. Teadvustame ja hindame meie töötajaskonna mitmekesisust ning tagame töötajate õiglase ja võrdse kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on konkreetses olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu.

2017. aasta 4. kvartali lõpus töötas Kontsernis 312 töötajat, võrreldes 311 töötajaga 2016. aasta samal ajal. Täistöökohaga töötajate arv oli 2017. aastal vastavalt 300 töötajat, võrreldes 301 töötajaga 2016. aastal. 12 kuu keskmine töötajate arv oli 2017. aastal vastavalt 305 töötajat ja 2016. aastal 308 töötajat.

Töötajate jagunemine sooliselt: 

Tööjõukulud olid 2017. aasta 4. kvartalis kokku 2,17 miljonit eurot, millest 0,05 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,08 miljonit eurot.

DIVIDENDID

Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Ettevõtte dividendipoliitika kuni 2017. aastani oli säilitada dividendide tase reaalväärtuses ehk dividendide kasv on olnud võrdeline inflatsiooniga. Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks.

Aktsionäride üldkoosolekul, mis toimus 01.06.2017, tegi Nõukogu ettepaneku maksta 2017. aasta juunis välja 60% tavapärasest dividendimaksest, ülejäänud 40% osas langetatakse otsus pärast käimasolevate tariifivaidluste lõppu. Ettepanek, maksta dividende A-aktsia omanikele 0,54 eurot aktsia kohta ja dividende kokku 10,8 miljonit eurot, kiideti heaks. Tuleviku dividende hindab samuti Nõukogu, ning teeb dividendimakse ettepaneku aktsionäride üldkoosolekule. Dividendid maksti aktsionäridele välja 26.06.2017.

AKTSIAHINNA MUUTUSED

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

Seisuga 31.12.2017 olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad: 

2017. aasta 12 kuu jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2017. aasta 4. kvartali lõpus on pensionifondide osalus langenud, olles 1,4% kogu aktsiatest võrreldes 2,1% 2016. aasta lõpus.

Seisuga 31.12.2017 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 10,20 eurot, mis on 17,7% madalam (2016: -1,4%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 12,40 eurot. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 1,3% (2016. aastal 7,4%).

2017. aasta 12 kuu jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 8 476 tehingut (2016. aastal vastavalt 6 502 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 1 345 tuhat aktsiat ehk 6,7% kogu aktsiatest (2016. aastal vastavalt 1 048 tuhat aktsiat ehk 5,2%).

Tehingute käive oli 1,77 miljoni euro võrra kõrgem kui 2016. aastal ehk 16,48 miljonit eurot.

KONTSERNI STRUKTUUR

Seisuga 31.12.2017 kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult ettevõtte aruandlusesse.

KONTSERNI JUHTIMINE

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2017. aasta 4. kvartalis toimusid nõukogu liikmetes järgnevad muutused. Hr Brendan Francis Murphy ja Hr Priit Lello nõukogu liikme ametiaega pikendati (vastavalt kuni 28.10.2019 ja 16.11.2019).

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise ning korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja ettevõtte kodulehelt: 

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 21. märts 2020), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober  2018) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2018).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

RAHVUSVAHELISE LEPINGU RIKKUMISEST TULENEV NÕUE

2014. aasta mais otsustas ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele eelnenud kolme aasta vältel toimunud intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust ootame 2018. aasta esimesel poolel.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779160

ASJAKOHASE DOKUMENTATSIOONI JA VÄLJAVAADETE AVALIKUSTAMINE

Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses, nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/et/investor/Regulatsioon ja https://www.tallinnavesi.ee/et/investor/boersiteated) ning Tallinna Börsil. Hetkel ei saa ettevõte öelda, millised on menetluste tuleviku arengud ja võimalikud tulemid.

         Karl Heino Brookes
         Juhatuse esimees
         +372 62 62 200
         karl.brookes@tvesi.ee