Merko Ehitus
Kvartaliaruanne

2017. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2017-05-11 07:00 CEST --  

JUHATUSE ESIMEHE KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2017. aasta esimese kvartali müügitulu oli 58 miljonit eurot ja puhaskasum 1,0 miljon eurot. Müügitulu kasvas nii Eestis kui muudel koduturgudel. Esimese kvartali müügitulu vastas üldiselt kontserni juhtkonna ootustele, ent tulenevalt ehituslepingute õhukesest marginaalist on kasumlikkus jätkuvalt surve all. Juhtkonna hinnangul on kasumlikkuse parandamiseks vaja leida rohkem ettevõtte sisemist efektiivsust. Esimeses kvartalis sõlmitud uute ehituslepingute mahtu ligi 60 miljonit eurot peab juhtkond keskmiseks, seal sisaldub ka kontserni esimene arvestatav leping Norras. Aprilli alguses lisandus kontserni lepingute portfelli 100 miljoni eurone leping Akropole keskuse rajamiseks Riias.

Kontserni juhtkond toob turu nõudlust kommenteerides välja, et Tallinna ja Vilniuse uute ärihoonete ehitusmahud stabiliseeruvad, senine kasvutempo rahuneb tulevikus ka elamuehituses. Eestis on tulekul teede ja rajatiste hankeid, Leedus ootab Merko Ehitus rohkem avaliku sektori hoonete hankeid, mida seni on olnud üllatavalt vähe. Lätis on juhtkonna hinnangul ruumi nii uutele ärihoonetele kui korteriarendustele, ent küsimus on majanduse arengukiiruses tervikuna.

Kontsern müüs esimeses kvartalis 141 korterit kogumaksumusega 16 miljonit eurot (käibemaksuta), võrreldes 2016. aasta 3 kuuga müüdud 101 korteriga. Korteriarenduse valdkonnas jätkab Merko Ehitus oma strateegia elluviimist – tänavu on plaan investeerida kinnisvaraarendusse ligikaudu 45 miljonit eurot ja alustada 650 uue korteri ehitusega. Esimeses kvartalis käivitas Merko Baltikumi pealinnades neli korteriarendusprojekti: Tallinnas 105 korteriga Staapli 3 maja Noblessneris ning kokku 66 korteriga kaks hoonet Paepargis. Riias alustati Gaiļezersi arenduse esimese etapiga, kus on 96 korterit, ning Vilniuses Rinktines Urban projektiga, mis hõlmab kolme hoonet 141 korteriga, hotelli ning kogu arendusala ühendavat maa-alust parklat. Esimeses kvartalis lisandus kontserni arendusprojektide portfelli Riia kesklinna vahetus läheduses Rūpniecībase tänaval asuva arendusala ligi 350 korteri ehituseks.

Kontserni 2017. aasta esimese kvartali müügitulu oli 58,1 miljonit eurot, EBITDA 1,9 miljonit eurot, kasum enne makse 1,1 miljonit eurot ning puhaskasum 1,0 miljonit eurot. 2016. aasta esimeses kvartalis oli müügitulu 46,8 miljonit eurot, EBITDA 1,2 miljonit eurot, kasum enne makse 0,3 miljonit eurot ning puhaskasum 0,1 miljonit eurot. 2017. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 59 miljonit eurot, sealhulgas Öpiku Ärihoone B-maja ja Noblessneri Staapli 3 kortermaja ehituseks Tallinnas, Šaltiniu Namai kortermajade kompleksi rajamiseks Vilniuses ning Blakstadi haigla ehituseks Norras.

Seisuga 31. märts 2017 oli kontserni teostamata tööde jääk 288 miljonit eurot võrreldes 243 miljoni euroga eelmise aasta samal perioodil. Suuremate objektidena olid Merkol esimeses kvartalis Tallinnas töös T1 kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja ning Lennujaama trammiliin. Lätis on suuremateks töös olevateks objektideks Ventspilsi muusikakool-kontserdihall, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva ning Philip Morris tehas ning Rinktines Urban arendusprojektis hotell ja eluhoonete kompleks.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2017. aasta 3 kuu puhaskasum oli 1,0 mln eurot (3 kuud 2016: 0,1 mln eurot), kasvades 822,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning puhaskasumi marginaal kasvas 1,8%ni (3 kuud 2016: 0,2%). 2017. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 1,1 mln eurot (3 kuud 2016: 0,3 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 1,9% (3 kuud 2016: 0,6%).

MÜÜGITULU

2017. aasta 3 kuu müügitulu oli 58,1 mln eurot (3 kuud 2016: 46,8 mln eurot), suurenedes 24,2% võrreldes eelmise aastaga. 3 kuuga müüdud korterite arv (141 tk, sh 1 korter ühisprojektides) on mullusega võrreldes suurenenud 39,6% ja korterite müügitulu (16,3 mln eurot) 43,6% (3 kuud 2016: 101 tk ja müügitulu 11,4 mln eurot).

RAHALINE POSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 33,8 mln eurot ning omakapital 123,8 mln eurot (53,6% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2016. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 34,4 mln eurot ning 125,8 mln eurot (62,3% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2017 oli kontserni netovõlg 6,9 mln eurot (31. märts 2016: negatiivne 8,2 mln eurot).

TEOSTAMATA TÖÖDE JÄÄK

Seisuga 31. märts 2017 kasvas kontserni teostamata tööde jääk 287,7 mln euroni (31. märts 2016: 243,5 mln eurot). 2017. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 58,6 mln eurot (3 kuud 2016: 22,4 mln eurot).

DIVIDENDID

28. aprillil 2017 toimunud aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas kinnitada 2016. aasta kasumi jaotamise otsuse maksta aktsionäridele eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2016. aasta dividendimääraks 119%.

MAJANDUSTULEMUSED

Müügitulu ja ärikasum

Merko Ehitus kontserni 2017. aasta 3 kuu müügitulu oli 58,1 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: 46,8 mln eurot). Perioodi müügituludest teeniti Eesti ehitusteenuse segmendis 46,0%, muude koduturgude ehitusteenuse segmendis 19,2% ning kinnisvaraarenduse valdkonnas 34,8% (2016. aasta 3 kuuga: Eesti ehitusteenuse segmendis 40,7%, muude koduturgude ehitusteenuse segmendis 17,0% ning kinnisvaraarenduse valdkonnas 42,3%). Võrrelduna 2016. aasta 3 kuuga on kontserni müügitulu ligi veerandi võrra kasvanud. Müügitulu kasvule aitas kaasa mitme eelmisel aastal aeglasemalt käivitunud suuremahulise objekti ehitustegevus hoogustumine käesoleva aasta esimeses kvartalis, samuti suurenenud korterite müük. Võrreldes eelmise aasta 3 kuuga on 2017. aasta 3 kuu muude koduturgude ehitusteenuse müügitulude osakaal kontserni müügituludes suurenenud 17,0%lt 19,2%le ning Eesti ehitusteenuse segmendi osakaal 40,7%lt 46,0%le. Müügitulude struktuuri peamised muutused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seisnevad Eesti ehitusteenuste segmendis üldehituse objektide müügitulude kasvus, kinnisvaraarenduse segmendis olevate ühisprojektide ehitusteenuse ning korterite müügitulu kasvus. Nimetatud trend on olnud kontserni jaoks ootuspärane arvestades kontserni sõlmitud lepingute portfelli jaotust 2016. aasta lõpu seisuga.

2017. aasta 3 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest ärikasumit 1,3 mln eurot (2016. aasta 3 kuuga: 0,5 mln eurot). 3 kuu ärikasumimarginaal (2,2%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,2 pp võrra kasvanud (2016. aasta 3 kuud: 1,0%). Kontserni eesmärk on nii Eesti kui muude koduturgude ehitusteenuse valdkondades kasumlikkuse säilitamine vaatamata ehitusturul üldiselt valitsevale konkurentsiolukorrale ja müügimahtude vähenemisele varasemalt kõrgema kasumlikkusega insenerehituse projektide osas, mida on seni toetanud stabiilsed sisendhinnad, mis on aga keskpikas ajahorisondis pigem kasvutrendil. Arvestades Eesti turu väiksust, on tänases olukorras, kus samaaegselt on töös mitu suuremahulist hoonete ehituse projekti, alltöövõtjatel kohati piiratud võimekus töid teostada või teha seda mõistlikel tingimustel, mis omakorda survestab peatöövõtjate marginaale. Ärikasumi marginaali on teiselt poolt positiivselt mõjutanud kinnisvaraarenduse valdkonna korterite müügi kasumlikkuse mõningane kasv, mis sõltub olulisel määral iga konkreetse projekti kogukuludes olevast maa hinnast ja on projektiti erinev. Võrreldes eelmise aastaga on ärikasumi taset mõjutanud täiendavalt suuremad turustus- ja üldhalduskulud, mis on peamiselt tingitud suurenenud tööjõukulude tulemustasudest.

Projektide vähesus ning tihe konkurentsiolukord ehitussektoris on jätkuvalt suureks väljakutseks, hoidmaks olemasolevat ärikasumi taset kõikides segmentides. Kõigis kolmes Balti riigis on ehitusteenuste valdkonnas hangetel osalevate ettevõtete arv kõrge ning alapakkumiste risk suur.

Kasum enne makse ja puhaskasum

Kontserni 2017. aasta 3 kuu kasum enne maksustamist oli 1,1 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: 0,3 mln eurot) ning emaettevõtte omanike puhaskasum 1,0 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: 0,1 mln eurot). Kontserni kasum enne makse marginaal oli 1,9% (2016. aasta 3 kuud: 0,6%) ning puhaskasumimarginaal oli 1,8% (2016. aasta 3 kuud: 0,2%). Nii kontserni maksude-eelne kasum (1,1 mln eurot) kui kasum enne makse marginaal (1,9%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud (2016. aasta 3 kuud: vastavalt 0,3 mln eurot ja 0,6%).

Ärisegmendid

Kontsern tegutseb Eesti, Läti, Leedu ja Norra turul oma tütarettevõtete kaudu, mille aruandlus on jagatud järgmisteks ärisegmentideks: Eesti ehitusteenus (sh projektipõhiselt Soomes osutatud ehitusteenus), muude koduturgude ehitusteenus (sh Lätis, Leedus ja Norras osutatud ehitusteenus) ning kinnisvaraarendus.

Eesti ehitusteenus

Eesti ehitusteenuse segment hõlmab erinevaid teenuseid nii üld-, insener-, elektri- kui ka teedeehituse valdkonnas ning projektipõhiselt osutatud ehitusteenust Soomes.

2017. aasta 3 kuu Eesti ehitusteenuste müügitulu oli 26,7 mln eurot (3 kuud 2016: 19,0 mln eurot), olles 40,6% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2017. aasta 3 kuu tulemus sisaldab 0,02 mln eurot (3 kuud 2016: 0,4 mln eurot) müügitulu Soome ehitustööde projektidest. Müügitulu maht on selgelt kasvanud üldehituse valdkonnas. Segmendi müügitulu suurenemist on mõjutanud eelkõige mitmed 2016. aastal alustatud suuremahulised üldehitusobjektid. 2017. aasta 3 kuu lõikes moodustas Eesti ehitusteenuse valdkonna müügitulu jätkuvalt suurima osa, 46,0% kontserni müügituludest, olles aastases võrdluses 13,2% kasvanud.

Suuremate objektidena olid I kvartalis Eesti ehitusteenuse valdkonnas töös Tallinnas Maakri Kvartali ärihoonete, Mustamäe tee 3 büroohoone, T1 kaubanduskeskuse, Pärnu mnt 22 ärihoone ja BAUHAUS kaubamaja projekteerimis- ja ehitustööd, Tapa linnaku kasarmute ning Viru-Jalaväepataljoni tehnikapargi hoonete ja rajatiste ehitustööd, Lennujaama trammiliini taristu ehitustööd ja Vanasadama kai nr 5 reisijate galerii ehitustööd. Lisaks omasid olulist osakaalu Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehitustööd ning Tallinna linna ja Viljandi maakonna hoolduslepingust tulenevad teehoiutööd.

Muude koduturgude ehitusteenus

Muude koduturgude ehitusteenuse valdkond hõlmab üldehitustööde teostamist Lätis, Leedus ja Norras ning lisaks insener- ja elektriehitustööde pakkumist Lätis.

Muude koduturgude ehitusteenuse valdkonna müügitulu oli 2017. aasta 3 kuul 11,2 mln eurot (3 kuud 2016: 8,0 mln eurot), mis on võrreldes 2016. aasta 3 kuuga 40,3% kasvanud. Kui 2016. aasta 3 kuul oli muude koduturgude ehitusteenuse valdkonna osakaal kontserni müügituludest 17,0%, siis käesoleva aasta 3 kuuga on see kasvanud 19,2%ni. Nimetatud osakaalu muutus on olnud ootuspärane, arvestades Lätis ja Leedus 2016. aasta lõpus sõlmitud suuremat uute lepingute mahtu ning 2016. aasta madalat võrdlusbaasi, kus Lätis ja Leedus oli töös vähem suuremahulisi projekte.

Merko positsioon Läti peatöövõtjate seas on täna tugev ning näeme võimalusi ärimahtude kasvuks. Leedus jätkame strateegilist plaani keskenduda välistellijatele, kes moodustavad valdava osa kontserni Leedu ehituslepingute portfellist. Oleme Leedus senisest laiemalt sisenenud üldehituse valdkonna riigihangetele. Norras on kontsernil peamiselt töös väiksemahulised lepingud, jätkatakse aktiivselt projektijuhtimisvõimekuse ja süsteemide ülesehitamist, et jõuda suuremate peatöövõtulepinguteni. 2017. aasta I kvartali lõpus sõlmis kontserni Norra tütarettevõte ka esimese suurema ehituslepingu. Kontserni jätkuv fookus on müügitulude suurendamisel väljaspool Eestit.

Suuremate objektidena olid I kvartalis muude koduturgude ehitusteenuse valdkonnas töös Vilniuses Narbuto 5 büroohoone ehitustööd, Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleksi ehitustööd ning Radisson Blu Hotel Lietuva laienduse projekteerimis- ja ehitustööd, Klaipedas Philip Morrise tehase rekonstrueerimise ja laiendusega seotud ehitustööd, Riias Magdalēna nami korterarenduse, Cēsu 9 korterelamu ja Briti rahvusvahelise kooli ehitustööd, Jurmalas Jasmīnu 10 elamukompleksi ehitustööd ning Ventspilsis muusikakooli ja kontserdihalli ehitustööd.

Kinnisvaraarendus

Kinnisvaraarenduse segment hõlmab elamuehitust, korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte Eestis, Lätis ja Leedus.

2017. aasta 3 kuuga müüs kontsern 141 korterit (sh 1 korter ühisprojektis) kogumaksumusega 16,3 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2016. aasta 3 kuuga müüdud 101 korteri ja 11,4 mln euroga. Kinnistute müügist on kontsern 2017. aasta 3 kuuga teeninud müügitulu 0,0 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: 7,5 mln eurot). Ühisettevõtete arenduses olevate projektide ehitusteenusest on kontsern 2017. aasta 3 kuuga teeninud müügitulu 2,5 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: 0,6 mln eurot).

2017. aasta 3 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,0% kasvanud. Nimetatud kasvu taga on eeskätt käesoleval aastal müüdud korterite arvu suurenemine. Samuti mõjutas võrdlusperioodi olulise mahuga ja ühekordse iseloomuga keskmisest madalama kasumlikkusega kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müügitulu.

Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu moodustas 2017. aasta 3 kuul 34,8% kontserni kogutuludest (2016. aasta 3 kuud: 42,3%).

Perioodi lõpus on kontsernil varudes 202 eellepingutega kaetud korterit: 71 valmisehitatud korterit (60 Eestis, 1 Lätis ja 10 Leedus) ja 131 ehitusjärgus olevat korterit (77 Eestis, 29 Lätis ja 25 Leedus). Antud korterite lõplik müügivormistamine ning üleandmine ei ole klientidele veel toimunud, kuna arendusobjekt on veel ehituses või objekt on valminud käesoleva aruande perioodi lõpus ning müügitehingud ei ole veel kõik lõplikult vormistatud.

Seisuga 31. märts 2017 oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 598 korterit (31. märts 2016: 457 korterit; 31. detsember 2016: 497 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 109 on valminud (75 Eestis, 15 Lätis ja 19 Leedus) ja 489 ehitusjärgus (220 Eestis, 153 Lätis ja 116 Leedus). 31. märts 2017 seisuga aktiivselt müügis olevate korterite arvu teatav suurenemine võrreldes 31. märtsiga 2016 on tingitud peamiselt suuremast alustatud uute projektide mahust käesoleva aasta kolmel esimesel kuul.

2017. aasta 3 kuul käivitasime Baltikumis kokku 408 korteri ehituse (2016. aasta 3 kuul vastavalt: 90 korteri ehituse):

• 96 korteriga Gaiļezers’i korteriarendusprojekti I etapi ehitus Līduma, Gaiļezera ja Hipokrāta tänavate vahelisel alal, Riias;
• 141 korteriga Rinktinės Urban korteriarendusprojekti ehitus Vilniuse kesklinnas Rinktinėse ja Ceikiniu tänava nurgal;
• 105 korteriga Noblessneri Kodusadama II arendusetapi ehitus aadressil Staapli 3, Tallinn;
• 66 korteriga Paepargi korteriarendusprojekti uue etapi ehitus aadressidel, Paepargi 43 ja 47, Tallinn.

Käesoleva aasta 3 kuuga on kontsern investeerinud 2017. aastal käivitatud uutesse arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse kokku 7,5 mln eurot (2016. aasta 3 kuul: 10,1 mln eurot; 2016. aasta 12 kuul: 53,6 mln eurot).

Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning 2017. aastal on kontsernil sõltuvalt korterituru arengutest Balti riikides plaanis alustada kokku ligikaudu 650-700 (sh 60-160 korterit ühisprojektides) uue korteri ehitusega (2016. aastal alustati kokku 344 korteri ehitusega). 2017. aastal investeerib kontsern nii varem alustatud töös olevatesse projektidesse kui 2017. aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 45 miljonit eurot (2016. aastal tehtud investeeringud 53,6 mln eurot).

Kontserni üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 31. märts 2017 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga kinnistuid, kus ehitustegevusega ei ole alustatud, summas 67,0 mln eurot (31.03.2016: 50,5 mln eurot; 31.12.2016: 63,2 mln eurot).

2017. aasta 3 kuu jooksul on kontsern ostnud arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid kokku soetusmaksumuses 4,1 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: uusi kinnistuid ei soetatud; 2016. aasta 12 kuud: omandati erinevaid uusi kinnistuid Tallinnas, Eestis soetusmaksumuses 16,8 mln eurot ja Vilniuses, Leedus soetusmaksumuses 2,3 mln euro). I kvartalis soetas kontsern Riia kesklinnas, Rūpniecības’e ja Pētersalas’e tänavate vahel paikneva ca 1,5 hektari suuruse arendusala, kuhu on lähiaastatel võimalik ehitada ligi 350 korterit. Vastavalt eelkokkuleppele ühe krediidiasutusega on antud arendusala soetamise finantseerimiseks plaan kaasata 2017. aasta II kvartalis ka pangalaen.

Kontsern jätkab läbi pikaajalise strateegilise vaate investeerimist kinnistutesse ning otsib 2017. aastal arendamise eesmärgil soetamiseks uusi potentsiaalseid kinnistuid eelkõige Eestis ja Leedus.

Lepingute portfell

31. märts 2017 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 287,7 mln eurot võrreldes 243,5 mln euroga 31. märts 2016 seisuga, olles aastases võrdluses ligi 20% kasvanud. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid.

Uusi ehituslepinguid sõlmiti 2017. aasta 3 kuuga 58,6 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 22,4 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal.

Bilansipäevajärgselt on kontsern sõlminud ühe suurema ehituslepingu:

• 7. aprillil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte SIA Merks ja SIA M257 vahel leping Akropole multifunktsionaalse keskuse ehitustööde teostamiseks aadressil Maskavas tänav 257, Riia. Peatöövõtja SIA Merks on otsustanud kaasata projektijuhtimise partnerina UAB Mitnija osalusega 50:50. Antud leping kajastub 100% sõlmitud lepingute portfellis, kuna tellija ees on otseselt vastutav ainult SIA Merks. Lepingu maksumus on ligikaudu 100 mln eurot. Tööde teostamise tähtaeg on 2019. aasta jaanuar.

2017. aasta 3 kuul sõlmitud lepingutest moodustasid valdava enamuse endiselt eratellimused, mis kajastub ka aruandeperioodi lõpu seisuga kontserni lepingute portfelli jäägis, kus töös olevate projektide osakaalust moodustavad eratellimused ca 70% (31.03.2016 ca 80%; 31.12.2016 ca 70%). Kui mitte arvestada mõne üksiku suuremahulise hankega, kus Merko ettevõtted ei ole madalama hinna pakkumisel olnud nii optimistlikud kui meie konkurendid, on riiklike tellimuste osakaal jätkuvalt olnud väga tagasihoidlik. Kontsern keskendub jätkuvalt projekteerimis- ja ehituslepingute terviklikule pakkumisele ning 2017. aasta esimesel kolmel kuul on sõlmitud ka neli olulist projekteerimis- ja ehituslepingut.

Kontserni lepingute portfell on kasvanud võrreldes paari viimase aasta sama perioodiga (31.03.2016: 243,5 mln eurot; 31.03.2015: 167,2 mln eurot). Samas kui jätta kõrvale üksikud suuremahulised lepingud, ei saa lepingute portfelli jäägiga rahule jääda eelkõige riigihangete osas. Arvestades käesoleva EL-i rahastamisperioodi algusfaasi, eeldame, et riigihangete maht hakkab Balti riikides taas kasvama 2017. aastast.

Traditsiooniliselt on Eesti ehitustegevuse osakaal olnud kontserni müügituludes kõige kõrgem. Arvestades Eesti ehitusturu kasvuväljavaateid, on kontserni strateegiliseks eesmärgiks jätkuvalt suurendada ehitustellimuste mahtu väljaspool Eestit. Seega jätkame kontserni konkurentsieeliste väljaselgitamist ja tugevdamist ning jälgime tähelepanelikult arenguid ja võimalusi nii Baltikumis kui Norras, kus kontsern soetas 2016. aasta I kvartalis enamusosaluse Norras üldehituse valdkonnas teenuseid osutavas ehitusettevõttes Peritus Entreprenør AS. Kontserni pikaajaline eesmärk Norras on ehitada üles kohalik võimekus suuremate objektide ehitamiseks, tegutseda Norra ettevõttena ning võita kohalike tellijate usaldus, kasutades selleks samal ajal Merko kvaliteedi- ja projektijuhtimise süsteemi kogemusi ja koostööpartnerite võrgustikku. Kontsern jätkab ka 2017. aastal valikuliselt ja projektipõhiselt üksikutel Soome ja Rootsi ehitushangetel osalemist, omandamaks kogemust ja teadmisi nimetatud riikides seatud tingimustest ja nõudmistest ehitusettevõtte hangetel kvalifitseerumiseks, samuti riskidest, hindamaks oma võimalikke konkurentsieeliseid nimetatud turgudele sisenemiseks, kuid keskendudes Põhjamaades eelkõige siiski Norra turule.

Rahavood

Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 33,8 mln eurot (31.03.2016: 34,4 mln eurot; 31.12.2016: 33,5 mln eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on AS Merko Ehitus rahapositsioon mõnevõrra madalam; samas on rahaliste vahendite positsioon jätkuvalt tugev, sest kontsern ei ole kasutanud kõiki sõlmitud arvelduskrediidi- ja laenulepingute limiite.

2017. aasta 3 kuu äritegevuse rahavoog oli positiivne 5,6 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: negatiivne 1,6 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,1 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: positiivne 0,9 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 5,2 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: negatiivne 4,8 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogu mõjutasid enim EBITDA (ärikasum korrigeeritud kulumiga) 1,9 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: 1,2 mln eurot), valmidusastme meetodil tulu korrigeerimise negatiivne muutus 2,0 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: negatiivne muutus 3,5 mln eurot), eraldiste negatiivne muutus 2,0 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: negatiivne muutus 2,8 mln eurot), äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete positiivne muutus 10,8 mln eurot, sh Veerenni arendusala investeeringuga seotud käibemaksu ettemaksu tagastamine 2017. jaanuaris summas 3,4 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: positiivne muutus 0,4 mln eurot, sh kaasfinantseeritavate projektidega seotud rahastamise negatiivne muutus 1,6 mln eurot), varude positiivne muutus 2,6 mln eurot, sh negatiive rahavoog kinnistute soetamisest summas 4,1 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: positiivne muutus 6,6 mln eurot, sh positiivne rahavoog kinnistute võõrandamisest summas 7,5 mln eurot) ja äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete negatiivne muutus 5,0 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: negatiive muutus 2,9 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid, sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukalt madalal tasemel (31.03.2017 seisuga 17,7%; 31.03.2016 seisuga 12,9%; 31.12.2016 seisuga 19,3%).

Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara soetustest summas 0,4 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: 0,5 mln eurot) ning positiivne rahavoog põhivara müügist 0,3 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: 0,1 mln eurot). Põhivaradesse on investeeritud peamiselt teedeehitusvaldkonna masinapargi uuendamise eesmärgil. 2016. aasta võrdlusperioodi investeerimistegevuse rahavoos kajastub ka väljamakse seoses enamusosaluse soetamisega tütarettevõttes Peritus Entreprenør AS (seotud ehitusteenuse pakkumisega Norra turul) summas 1,2 mln eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoos kajastuvate projektipõhiste kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud laenude tagasimakseid teostati summas 0,1 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 0,1 mln eurot). Arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo moodustas positiivse rahavoo netosummas 9,1 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 2,7 mln eurot) ja kapitalirendi põhiosa tagasimaksed summas 0,2 mln eurot (2016. aasta 3 kuud: 0,2 mln eurot). Täiendavalt on kontsern 2016. aasta samal perioodil teostanud 1,0 mln euro ulatuses tagasimakseid seotud osapoolele Järvevana OÜ vastavalt poolte vahel sõlmitud arvelduskrediidi lepingu tingimustele. Kontsern ei ole täna kaasanud pangalaene kõikide käimasolevate arendusprojektide finantseerimiseks, seda just Eestis, kus paljud eelmüügid on vormistatud juba ehituse algfaasis. 2016. aasta lõpus Tallinnas, Eestis soetatud Veerenni arendusala soetamiseks kaasatud lühiajaline laen emaettevõttelt AS Riverito summas 12,5 mln eurot refinantseeriti 2017. aasta alguses pikaajaliste laenudega erinevatelt krediidiasutustelt. Analoogselt plaanib kontsern 2017. aasta II kvartalis kaasata pangalaenu ka 2017. aasta I kvartalis Riias, Lätis soetatud Rūpniecības’e ja Pētersalas’e tänavate vahel paikneva arendusala finantseerimiseks.

Dividendid ja dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

8. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018, mille ühe osana seati uueks eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

28. aprillil 2017 toimunud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele 2017. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2016. aasta dividendimääraks 119% ja dividenditootluseks 4,5% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2016). Võrreldavad andmed 2016. aasta kohta: dividendid summas 9,0 mln eurot (0,51 eurot ühe aktsia kohta), mis andis 2015. aasta dividendimääraks 90% ning dividenditootluseks 6,0% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2015).

Vastavalt Eestis kehtiva Tulumaksuseaduse §50 lõige 1¹ kohaselt on ASil Merko Ehitus võimalik maksta dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega. Võttes arvesse emaettevõttele juba tütarettevõtete poolt tasutud dividende tekib 2017. aasta II kvartalis kontsernil Eestis 2017. aasta dividendide väljamaksmisega kaasnev täiendav tulumaksukulu 0,9 mln eurot (II kvartal 2016: 0,6 mln eurot). Dividendide väljamakse aktsionäridele toimub 26. mail 2017.

Suhtarvud
(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
signe.kukin@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.