Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2017. aasta 1. kvartali majandustulemused

TEGEVUSARUANNE

JUHATUSE ESIMEHE KOKKUVÕTE

2017. aasta 1. kvartalis on ettevõtte tootmis- ja majandustulemused olnud väga head. Kõik põhitegevusnäitajad vastavad ootusele ja keskmine lekete tase on alla 14%, mis on parim tulemus ettevõtte ajaloos, see peegeldab AS Tallinna Vesi töötajate poolt tehtud raske töö ning sihipäraste investeeringute tulemuslikkust.

2017. aasta 1. kvartalis vastas veekvaliteet 100% nõuetele, seda 738 võetud veeproovi ja 6 160 teostatud analüüsi põhjal.

Parima kvaliteediga joogivee pakkumise kõrval vastutame ka pea kolmandiku (460 000) Eesti elanike reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Seetõttu on väga oluline, et Paljassaare reoveepuhastusjaam töötaks tõhusalt ning oleks kooskõlas kõigi keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud kvaliteedinõuetega. 2017. aasta 1. kvartali jooksul vastas Paljassaarest väljuv puhastatud heitvesi 100% kõikidele piirnormidele.

Jätkame sihipäraste investeeringute tegemist, uuendades või asendades torustikke vastavalt eelnevalt läbiviidud uuringutele, et tagada võrkude jätkuv töökindlus. See hõlmab 5+5 kava, mille raames vahetatakse välja igal aastal 5 kilomeetrit joogivee- ja 5 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikke.

Head tootmis- ja finantstulemused on võimalikud üksnes tänu AS-i Tallinna Vesi töötajate jätkuvale motivatsioonile, pühendumisele ja tööle. Jätkame tööd ettevõtte töötajate arendamise ja koolitamise ning järelkasvu plaanide ellu viimisega.

2017. AASTA KOLME KUU TOOTMISTULEMUSED:

LEPINGUGA SEOTUD ARENGUD

• AS-i Tallinna Vesi tariifid on pärast 2011. aastal kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud esialgset õiguskaitset jätkuvalt samal tasemel.
• Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse täielikul toetusel ja teadmisel.
• 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et AS-i Tallinna Vesi Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik leping.
• AS Tallinna Vesi on veendunud, et Eesti õigussüsteem peab kaitsma halduslepinguks tunnistatud rahvusvahelise erastamislepingu sätteid ja tingimusi.
• 2014. aasta mais esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kahjunõude Konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist. AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist kuni lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal. Kahjunõue põhineb hinnangulistel tuleviku müügimahtudel ning eeldataval tarbijahinnaindeksil (THI). Viimastel aastatel on THI olnud madalam, kui kahjunõude arvutamise hetkel, kahjunõude hinnanguline diskonteerimata suurus on hetkel ligikaudu 73 miljonit eurot, võrreldes esialgse 90 miljoni euro suuruse nõudega.
• 05. juunil 2015 otsustas Tallinna Halduskohus jätta AS Tallinna Vesi ning Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses ettevõtte poolt esitatud kaebuse rahuldamata. Rahuldamata jätmise põhjendused avalikustati alles 12. oktooberil 2015. Otsuses asus Tallinna Halduskohus seisukohale, et Teenuslepingu tariife puudutav osa, mis on 2012. aastal Eesti kohtute poolt tunnistatud avalik-õiguslikuks lepinguks, ei ole Konkurentsiametile siduv. AS Tallinna Vesi esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse 11. novembril 2015.
• 23. novembril 2016 toimus Ringkonnakohtu istung ja 26. jaanuaril 2017 jättis Ringkonnakohus AS Tallinna Vesi apellatsioonikaebuse rahuldamata.
• Ettevõte esitas 27. veebruaril 2017 Riigikohtule kassatsioonkaebuse ning ootab hetkel otsust kas kaasus võetakse menetlusse või mitte.
• 2014. aasta oktoobris, paralleelselt kohaliku kohtuvaidlusega tariifide teemal, alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V. rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses rahvusvahelise lepingu, täpsemalt „investeeringute ausa ja võrdse kohtlemise“ nõude rikkumisega, mis sai teoks tänu seadusemuudatustele ja avalike institutsioonide tegevusele, mis on jätnud AS-i Tallinna Vesi ilma talle 2001. aasta erastamise käigus sõlmitud Teenuslepingus ette nähtud tariifidest. Arbitraažimenetlust viib läbi Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (ISCID), mis on osa Maailmapanga Grupist.
• 17. juunil 2015 selgus rahvusvahelise arbitraažimenetluse ajakava. Vahekohtu protsessi käigus tehtud menetluslikud korraldused ja otsused, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalse teabe redigeerimist, on kättesaadavad ICSID kodulehel.
• Rahvusvahelist vahekohtu menetlust peetakse paralleelselt ning see ei ole seotud kohaliku vaidlusega.
• 2016.aasta veebruaris esitas Eesti Vabariik oma memorandumi, millele AS Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) B.V esitasid vastumemorandumi juunis 2016, millele Eesti Vabariigi Valitsus esitas omapoolse vasturepliigi 2016. aasta septembris.
• Rahvusvahelised arbitraažiistungid peeti 7.-11. ning 14.-15. novembril 2016 Pariisis.
• Mõlemad pooled esitasid oma istungijärgsed lühikokkuvõtted 2017.aasta veebruaris. Lõplikku otsust oodatakse 2017.aasta suvel.
• Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis võtaks arvesse 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu tingimusi.

KOKKUVÕTE 2017. AASTA 1. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTEST

Kontserni müügitulu oli 2017. aasta 1. kvartalis 13,78 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 4,1% ehk 0,59 miljoni euro võrra.

2017. aasta 1. kvartali brutokasum oli 8,21 miljonit eurot, kahanedes 1,5% ehk 0,13 miljoni euro võrra. Brutokasumi vähenemine on peamiselt seotud sademevee müügitulude ning ehitus- ja asfalteerimisteenuste müügi kahanemisega, suurenenud elektrikuludega ning muude müüdud toodete ja teenuste kuludega. Seda tasakaalustasid suurenenud joogivee- ja reoveeteenuste müük ning vähenenud kulum ja saastetasu kulud.

Ettevõtte ärikasum oli 6,49 miljonit eurot, kahanedes 2,2% ehk 0,15 miljoni euro võrra. Ärikasumit mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused brutokasumis.

2017. aasta 1. kvartali puhaskasum oli 6,36 miljonit eurot, suurenedes 12,8% ehk 0,72 miljoni euro võrra. Seda mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis, mida tasakaalustasid väiksemad finantskulud. Finantskulude vähenemist mõjutas peamiselt 2017. aasta 1. kvartalis toimunud positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes negatiivse muutusega 2016. aasta samal perioodil. 2017. ja 2016. aasta 1. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tulenevate muutuste mõjudeta oli vastavalt 6,11 miljonit eurot ja 6,29 miljonit eurot, kahanedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,0% ehk 0,19 miljoni euro võrra.

PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustised

Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded

2017. AASTA 1. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

KOONDKASUMIARUANNE

MÜÜGITULUD

Kuna ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltub põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest. Põhitegevust ei mõjuta peaaegu üldse sesoonsus. Ettevõte ei oota tulevikus tarbimises olulist muutust. Minevikus on müügitulu kasv olnud rahulik ning seda eeldatakse jätkuvat.

Kontserni müügitulu oli 2017. aasta 1. kvartalis 13,78 miljonit eurot, kahanedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,1% ehk 0,59 miljoni euro võrra. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 92,4%. Müügituludest 5,4% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 1,3% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,0% muudest töödest ja teenustest. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulud on  sesoonsemad ning Kontsern otsib jätkuvalt võimalusi, et neid tulusid hoida ning kasvatada.  

Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 12,73 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2016. aasta 1. kvartaliga 1,6% ehk 0,21 miljoni euro võrra, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:

• Põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu suurenes 0,1% võrra 6,35 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp. Samas on toimunud väike langus eramajade ja muudes erakliendigruppides.
• Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kasvas 3,7% võrra 5,06 miljoni euroni. Suurenemine on peamiselt seotud tööstus- ja vaba aja sektori müügi kasvuga.
• Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda kahanes 1,9% võrra 1,11 miljoni euroni. Selle põhjustas peamiselt sademeveeteenuse müügitulude kahanemine 36,8% võrra 0,10 miljoni euroni, mille tingisid vähesed lumesulamise vee ja sademevee kogused 2017. aasta 1. kvartalis. Samas kui sademevee müügitulud kahanesid, siis veemüügi ja reoveeteenuste tulu välistest piirkondadest kokku on suurenenud.
• Saadud ülereostustasud suurenesid 22,8% võrra 0,21 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2017. aasta 1. kvartalis 0,74 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 21,6% ehk 0,20 miljoni euro võrra.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 0,18 miljonit eurot, kahanedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 76,2% ehk 0,58 miljoni euro võrra. Vähenemise põhjuseks oli torustike ehitusega seotud tulude langus 2017. aasta 1. kvartalis.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM

Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2017. aasta 1. kvartalis 5,57 miljonit eurot, mis võrreldes 2016. aasta sama perioodiga kahanes 7,6% ehk 0,46 miljonit eurot . Kulude kahanemist mõjutasid peamiselt väiksemad ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kulud ning samuti madalam kulum ja saastetasude kulu, mida osaliselt tasakaalustasid suurenenud elektri- ning muude toodete ja teenuste kulud.

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,78 miljonit eurot, olles eelmise aasta sama perioodiga võrreldes samal tasemel. Väike muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:

• Vee-erikasutustasud kasvasid 1,7% võrra 0,30 miljoni euroni, seda peamiselt seoses suuremate puhastatud vee mahtudega.
• Kemikaalikulud kahanesid 2,6% võrra 0,33 miljoni euroni, peamiselt tänu reoveepuhastusprotsessis kasutatava koagulandi ja metanooli koguste vähenemisele, mille mõju kuludele kokku oli 0,07 miljonit eurot. Kokkuhoidu tasakaalustas 17,7% võrra kõrgem metanooli ja 13,5% võrra kõrgem koagulandi hind, mille mõju kokku oli 0,02 miljonit eurot, ning suurenenud polümeeride kasutus, mille mõju oli 0,03 miljonit eurot. Reoveepuhastusprotsessi kogukemikaalikulude vähenemist tasakaalustas erinevate veepuhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide koguste suurenemine, mida põhjustasid halvast toorvee kvaliteedist tingitud suurenenud puhastatud vee mahud ning suurenenud erinevate kemikaalide annused, mille mõju oli kokku 0,02 miljonit eurot.
• Elektrikulud suurenesid 5,4% võrra 0,85 miljoni euroni. Suurenemine tulenes keskmiselt 8,0% suurenenud elektrihindadest, mille mõju kuludele oli 0,07 miljonit eurot, mida tasakaalustasid vähenenud puhastatud reovee mahud reoveepuhastuses, mille mõju oli 0,02 miljonit eurot.
• Saastetasukulud kahanesid 13,1% võrra 0,29 miljoni euroni, seda peamiselt tänu väiksematele reoveekogustele, mida tasakaalustas erinevate saasteainete suurem reostuskoormus.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 3,80 miljoni euroni, kahanedes 10,7% ehk 0,46 miljonit eurot. Langus tulenes peamiselt ehitus- ja asfalteerimise teenustega seotud kulude ja kulumi kahanemisest, mida tasakaalustas muude müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulude kahanemine 79,6% võrra 0,14 miljoni euroni oli seotud varem mainitud vähenenud ehitus- ja asfalteerimisteenuste tuludega. Muude müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine on peamiselt seotud varade hooldus- ja remonditööde ajastusega ning erinevate rendimehhanismide kasutamise suurenemisega.

Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2017. aasta 1. kvartalis 8,21 miljonit eurot, kahanedes 1,5% ehk 0,13 miljoni euro võrra, võrreldes 8,34 miljoni euro suuruse brutokasumiga 2016. aasta 1. kvartalis.

ÜLDHALDUS- JA TURUSTUSKULUD

Üldhaldus- ja turustuskulud olid suhteliselt stabiilsed tasemel 1,67 miljonit eurot. Vähene suurenemine oli seotud IT ostukulude ning konsultatsioonitasude kasvuga. Kulude kasvu tasakaalustasid vähenenud tööjõukulud, mis tulenes vabadest töökohtadest, ning veidi madalamad tariifivaidlusega seotud kulud.

ÄRIKASUM

Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2017. aasta 1. kvartalis 6,49 miljoni euroni, kahanedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 2,2% ehk 0,15 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 6,48 miljonit eurot, kahanedes 1,1% ehk 0,07 miljoni euro võrra, võrreldes 2016. aasta sama perioodiga.

FINANTSKULUD

Kontserni neto finantskulud olid 0,13 miljonit eurot, võrreldes 1,00 miljoni euro suuruse neto finantskuluga 2016. aasta 1. kvartalis. Madalamate kulude peamiseks põhjuseks oli positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mille mõju oli 0,91 miljonit eurot.

Ettevõte on maandanud enamus ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest on SWAP-lepingud sõlmitud 75 miljonile eurole ja ülejäänud 20 miljoni euro suurusel laenusummal on endiselt ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 1,07 miljonit eurot. 2017. aasta 1. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,60%, mille tulemusel olid intressikulud 0,38 miljonit eurot, 2016. aasta samal perioodil olid vastavad näitajad 1,47% ja 0,35 miljonit eurot.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni maksustamiseelne- ja puhaskasum 2017. aasta 1. kvartalis olid 6,36 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2016. aasta 1. kvartaliga 12,8% ehk 0,72 miljonit eurot. Elimineerides tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum olnud 2017. aasta 1. kvartalis 6,11 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 3,0% ehk 0,19 miljonit eurot.

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

2017. aasta 3 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 2,21 miljonit eurot. Seisuga 31. märts 2017 oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 171,88 miljonit eurot ning põhivara kokku 172,70 miljonit eurot (31. märts 2016 vastavalt 163,12 miljonit ja 163,91 miljonit eurot).

Võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed kahanenud 0,26 miljonit eurot 6,91 miljoni euroni. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,4% võrreldes 99,8%-ga 2016. aasta 1. kvartalis.

Lühiajalised kohustised on võrreldes 2016. aasta lõpuga kahanenud 2,23 miljoni euro võrra 8,41 miljoni euroni. Vähenemine tuleneb peamiselt 1,90 miljoni euro võrra kahanenud võlgadest tarnijatele ja muudest võlgadest ning 0,31 miljoni euro võrra kahanenud ehitusprotsessis olevatest liitumistasude ettemaksetest. See on seotud ehitustegevuse ja investeeringutega seotud võlgnevuste langusega.

Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2016. aasta lõpuga kasvanud 1,12 miljoni euro võrra 18,17 miljoni euroni.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,95%.

Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on oodatud tasemel ehk 56,2%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2016. aasta sama perioodi tasemega, mis oli samuti 56,2%.

TARIIFIRISKIGA SEOTUD TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

2011. aasta 4. kvartalis arvutas Kontsern välja tingimusliku bilansivälise kohustise summa, mille võrra võib Kontsernil tekkida kohustis teha väljamakseid 36 miljoni euro ulatuses. 2017. aasta 1. kvartalis vaatas Kontsern tingimusliku kohustise väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 43 miljonit eurot (2016. aasta 4. kvartalis 43 miljonit eurot) ning see on avaldatud ka vahearuande lisas nr 14.

RAHAKÄIVE

Seisuga 31. märts 2016 oli Kontserni likviidsus tugev. 2017. aasta märtsi lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 38,51 miljonit eurot, moodustades 17,6% kogu varadest (31. märtsi  2016 seisuga oli see näitaja 44,17 miljonit eurot, moodustades 20,5% varadest).

Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2017. aasta 3 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 7,22 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 1,54 miljonit eurot. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.

2017. aasta 3 kuuga kasutati investeerimistegevuseks 2,27 miljonit eurot, see summa suurenes võrreldes 2016. aasta 3 kuu 2,05 miljoni euro suuruse rahavooga 0,22 miljoni euro võrra. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:

• Põhivara investeeringutega seotud rahavood suurenesid võrreldes 2016. aastaga 0,93 miljoni euro võrra, ulatudes 3,17 miljoni euroni.
• Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 0,87 miljonit eurot, mida on 0,72 miljonit eurot enam kui 2016. aasta samal perioodil.

2016. aasta 3 kuu jooksul kasutati raha finantseerimistegevuseks 0,42 miljonit eurot, mis on võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 0,07 miljoni euro võrra enam. Muutuse peamiseks põhjuseks olid 0,06 miljoni euro võrra suuremad intressimaksed.

TÖÖTAJAD

Meie jaoks on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldaks võrdselt, et nad oleksid kaasatud otsustusprotsessi ja saaksid regulaarselt informatsiooni ettevõttes toimuvast. Usume, et töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad oskaksid ettevõtet selle arengus toetada ja mõistaksid selle olulisust. Meie töötajate vanus, rahvus, töö iseloom ning mitmed teised tegurid võivad olla väga erinevad. See tähendab, et peame töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja kuulamiseks olema leidlikud ja paindlikud. Selleks kasutame mitmeid võimalusi ning kanaleid, nagu näiteks juhtkonna liikmete kohtumised töötajatega, infotahvlid, siseveeb, infokirjad, meeskonnaüritused ning kord kvartalis ilmuv siseleht. Märkimisväärsele hulgale meie töötajatest ei ole eesti keel esmane suhtluskeel. Seetõttu pakume töötajatele ettevõtte kulul eesti keele tunde, selleks et ka muukeelsed töötajad tunneksid ennast osana meie ühtsest meeskonnast. Lisaks sellele edastame suure osa olulisest informatsioonist töötajatele ka vene keeles.

Kirjeldasime oma personalipõhimõtteid eespool. Järgime võrdse kohtlemise printsiipi nii töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis tähendab võimalusel kõikidele võrdse võimaluse andmist. Teadvustame ja hindame meie töötajaskonna mitmekesisust ning tagame töötajate õiglase ja võrdse kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on konkreetses olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu.

2017. aasta 1. kvartali lõpus töötas Kontsernis 312 töötajat, võrreldes 319 töötajaga 2016. aasta samal ajal. Täistöökohaga töötajate arv oli 2017. aastal vastavalt 303 töötajat, võrreldes 307 töötajaga 2016. aastal. 3 kuu keskmine töötajate arv oli 2017. aastal vastavalt 301 töötajat ja 2016. aastal 310 töötajat.

Töötajate jagunemine sooliselt: 

Tööjõukulud olid 2017. aasta 1. kvartalis kokku 2,05 miljonit eurot, millest 0,08 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,08 miljonit eurot.

DIVIDENDID

Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Vastavalt avalikustatud dividendipoliitikale on ettevõte säilitanud dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv on olnud võrdeline inflatsiooniga. Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks.

Aktsionäride üldkoosolekul toimub 01. juunil 2017. Dividendid makstakse aktsionäridele välja 2017. aasta juunis.

AKTSIAHINNA MUUTUSED

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

Seisuga 31. märts 017 olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad: 

2017. aasta 3 kuu jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2017. aasta 1. kvartali lõpus oli pensionifondide osalus muutumata, olles 2,1% kogu aktsiatest.

Seisuga 31. märts 2017 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 14,00 eurot, mis on 1,4% kõrgem (2016: 7,2%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 13,80 eurot. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 4,3% võrra (2016. aastal 8,0%).

2017. aasta 3 kuu jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 1 784 tehingut (2016. aastal vastavalt 1 514 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 246 tuhat aktsiat ehk 1,2% kogu aktsiatest (2016. aastal vastavalt 258 tuhat aktsiat ehk 1,3%).

Tehingute käive oli 0,22 miljoni euro võrra madalam kui 2016. aastal ehk 3,39 miljonit eurot.

KONTSERNI STRUKTUUR

Seisuga 31. märts  2016 kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult ettevõtte aruandlusesse.

KONTSERNI JUHTIMINE

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2017. aasta 1. kvartalis ei toimunud nõukogu liikmetes muutusi. Tallinna Linn määras hr Toivo Tootseni uuesti nõukogu liikmeks, nõukogu liikme volitustega kuni 06. aprill 2019.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise ning korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 21. märts 2020), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober  2018) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2018).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

EDASISED TEGEVUSED JA RISKID

RAHVUSVAHELISE LEPINGU RIKKUMISEST TULENEV NÕUE

2014. aasta mais otsustas ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele eelnenud kolme aasta vältel toimunud intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust ootame 2017. aasta jooksul.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779160

ASJAKOHASE DOKUMENTATSIOONI JA VÄLJAVAADETE AVALIKUSTAMINE

Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses, nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/et/investor/Regulatsioon ja https://www.tallinnavesi.ee/et/investor/boersiteated ) ning Tallinna Börsil.

Hetkel ei saa ettevõte öelda, millised on menetluste tuleviku arengud ja võimalikud tulemid.

         Karl Heino Brookes
         Juhatuse esimees
         +372 62 62 200
         karl.brookes@tvesi.ee