Merko Ehitus
Kvartaliaruanne

2016. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2017-02-09 07:00 CET --  

JUHATUSE ESIMEHE KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2016. aasta müügitulu püsis mullusel tasemel 252 miljoni euro juures, aasta puhaskasum oli 6,1 miljonit eurot. Kontsern jätkas korterite arenduse pikaajalise strateegia elluviimist, investeerides elamuarenduse valdkonda 73 miljonit eurot. Ettevõtte juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 119% eelmise aasta kasumist, mis moodustab 0,41 eurot aktsia kohta.

Kontserni juhtkonna hinnangul oli keeruline aasta, mil vaatamata aktiivsele elamuehitusele Baltimaade pealinnades ei toimunud kasvu ehitusturul tervikuna ning mitmendat aastat on madalseisus ka riiklikud investeeringud infrastruktuuri objektidesse. Kontserni ettevõtete infrastruktuuri ehitusvaldkonna tegevusmaht jäi 2016. aastal selgelt alla ootuste, juhtkonna hinnangul pakutakse sellises turusituatsioonis kulude katmise nimel hangetel väga madalaid hindu ja ehitusturul tervikuna insenerrajatiste ehitusvõimekus ei arene. Merko Ehitus suutis tänu kasvule elamuarenduse ja eratellijatele hoonete ehituse valdkonnas hoida müügitulu mullusel tasemel, samas ei jää juhtkond rahule ehitusvaldkonna kasumlikkusega. Hoonete ehitushangetel on jätkuvalt väga tugev hinnakonkurents, mis viib marginaalid äärmiselt õhukeseks ning nii peatöövõtjad kui tellijad võtavad suuri riske. Juhtkonna hinnangul on järjest olulisem efektiivsus ja lepinguliste riskide maandamine. Kontserni 2016. aasta tulemusi mõjutas ka asjaolu, et mitme suure objekti ehitustööde käivitumine viibis ning saime nendega aktiivselt jätkata alles aasta lõpus.

Kontserni juhtkond kinnitab, et ettevõte tahab Eestis hoida juhtivat positsiooni nii peatöövõtu turul kui korteriarenduses ja näeme kasumi parandamise võimalusi sisemises efektiivsuses. Samuti jätkatakse strateegiat kasvada väljaspool Eestit – kui täna on väljaspool Eestit ligikaudu 1/3 kontserni ärist, siis liigutakse selles suunas, et tulevikus oleks selle osakaal pool. Kuigi 2016. aastal Lätis ja Leedus teenitud ehitusvaldkonna müügitulu on mullusega võrreldes mõnevõrra langenud ja seda tulenevalt üksikute suurte objektide valmimisest 2015. aasta lõpus, on ettevõte seal järk-järgult oma võimekust ja positsiooni peatöövõtu turul tugevdanud. Lätis ollakse konkurentsis enamikel nii era- kui riigisektori hangetel, Leedus on suurim turuosa rahvusvaheliste tellijate seas ja plaanitakse tulevikus aktiivsemalt osaleda ka riigihangetel. Norras on pikaajaline eesmärk ehitada üles võimekus suuremate objektide ehituseks ja võita tellijate usaldus kohaliku ettevõttena tegutsedes.

Kontserni 2016. aasta müügitulu oli 252,0 miljonit eurot, puhaskasum 6,1 miljonit eurot ja kasum enne makse 7,3 miljonit eurot. Neljanda kvartali müügitulu oli 78,6 miljonit eurot, puhaskasum 1,4 miljonit eurot ja kasum enne makse 1,6 miljonit eurot. 2016. aastal sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 202,4 miljonit eurot, sh neljandas kvartalis 61,9 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 269,6 miljonit eurot. Suuremate objektidena olid Merkol neljandas kvartalis Tallinnas töös T1 kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Telia peakontor WoHo kvartalis ning Lennujaama trammiliin, Lätis Riia Rahvusvahelise Lennujaama reisijate terminal ning Leedus Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleks Vilniuses.

Kinnisvaraarendus on kontsernile jätkuvalt oluline äri, moodustades 2016. aastal ligi 30% kontserni müügitulust. 2016. aastal investeeriti elamuarenduse valdkonda kokku ligi 73 miljonit eurot, sealhulgas 53,6 miljonit eurot korterite ehitusse ning 19,1 miljonit eurot uutesse kinnistutesse korteriarenduse pikaajalise strateegia kindlustamise eesmärgil. Neljandas kvartalis soetas Merko uued kinnistud nii Tallinna kui Vilniuse kesklinnas. Kontserni juhtkonna hinnangul on Tallinna ja Vilniuse korteriturg jätkuvalt heas seisus, Riia ei ole veel saavutanud oodatud aktiivsust, ent Merko on seal nõudluse kasvuks suhteliselt hästi positsioneeritud. Kokkuvõttes jääb juhtkond korterite müügi tulemustega rahule, korteriostjad usaldavad ja väärtustavad jätkuvalt Merko brändi elukeskkonna ja korterite arendaja, ehitaja ja müüjana. Sõltuvalt turu arengutest plaanib Merko tänavu Balti riikides alustada kokku ligikaudu 650–700 uue korteri ehitusega ning investeerida nii töösolevatesse projektidesse kui tänavu käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 45 miljonit eurot.

2016. aastal müüs kontsern 493 korterit kogumaksumusega 56,6 miljonit eurot (käibemaksuta) võrreldes 2015. aastal müüdud 403 korteri ja 61,4 miljoni euroga (käibemaksuta). Neljandas kvartalis müüdi 225 korterit kogumaksumusega 27,0 miljonit eurot (käibemaksuta). 2016. aastal alustas Merko 344 korteri ehitusega, millele lisanduvad 2017. aasta alguses käivitatud Galiezers ja Rinktines projektid kokku 216 korteriga. Suuremate arendusprojektidena on Merkol Tallinnas ehituses Tartu mnt 52, Noblessneri Kodusadama ja Paepargi kortermajad, Riias Skanstes Parks ja Gaiļezers ning Vilniuses Rinktines Urban.

AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2017. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 miljonit eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2016. aasta dividendimääraks 119%. Kontserni juhatus on teinud ettepaneku maksta aktsionäridele dividende üle kehtiva dividendipoliitika määra, arvestades 2016. aasta omakapitali tootluse taset, kontserni investeerimisvõimekust ning ehitusturu kasvuperspektiive. Juhtkond ei ole siiski kaotanud lootust, et insenerehituse hangete mahud tulevikus kasvavad, kuid ehituseni jõuavad need objektid ilmselt alates 2017. aasta teisest poolest või hiljem.

KOKKUVÕTE 12 KUU JA IV KVARTALI TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2016. aasta 12 kuu puhaskasum oli 6,1 mln eurot (12 kuud 2015: 10,0 mln eurot), vähenedes 38,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning puhaskasumi marginaal vähenes 2,4%ni (12 kuud 2015: 4,0%). IV kvartali puhaskasum oli 1,4 mln eurot (IV kvartal 2015: 4,4 mln eurot), olles aastases võrdluses 68,3% vähenenud. 2016. aasta 12 kuu kasum enne makse oli 7,3 mln eurot (12 kuud 2015: 11,7 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 2,9% (12 kuud 2015: 4,7%). 2016. aasta IV kvartali kasum enne makse oli 1,6 mln eurot (IV kvartal 2015: 4,7 mln eurot).

MÜÜGITULU

2016. aasta 12 kuu müügitulu oli 252,0 mln eurot (12 kuud 2015: 251,0 mln eurot), olles suurenenud 0,4% võrreldes eelmise aastaga. IV kvartali müügitulu oli 78,6 mln eurot (IV kvartal 2015: 66,4 mln eurot). Väljaspool Eestit teenitud 12 kuu müügitulude osakaal moodustas 32% (12 kuud 2015: 38%) ning Eestis teenitud müügitulude osakaal on kasvanud 68%ni (12 kuud 2015: 62%). 12 kuuga müüdud korterite arv (493 tk, sh 21 korterit ühisprojektides) on suurenenud 22,3%, samas kui korterite müügitulu (56,6 mln eurot) on vähenenud 7,8% (12 kuud 2015: 403 tk, müügitulu 61,4 mln eurot).

RAHALINE POSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 33,5 mln eurot ning omakapital 122,8 mln eurot (51,6% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2015. aasta 31. detsembri seisuga olid vastavalt 39,9 mln eurot ning 125,7 mln eurot (59,5% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2016 oli kontserni netovõlg 12,5 mln eurot (31. detsember 2015: negatiivne 8,7 mln eurot).

TEOSTAMATA TÖÖDE JÄÄK

Seisuga 31. detsember 2016 kasvas kontserni teostamata tööde jääk 269,6 mln euroni (31. detsember 2015: 246,9 mln eurot). 2016. aasta 12 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 202,4 mln eurot (12 kuud 2015: 247,0 mln eurot). IV kvartalis sõlmitud uute lepingute maht oli 61,9 mln eurot (IV kvartal 2015: 94,8 mln eurot).

ETTEPANEK DIVIDENDIDEKS

Juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2017. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2016. aasta dividendimääraks 119%.

MAJANDUSTULEMUSED

Müügitulu ja ärikasum

Merko Ehitus kontserni 2016. aasta 12 kuu müügitulu oli 252,0 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 251,0 mln eurot). Perioodi müügituludest teeniti Eesti ehitusteenuse segmendis 48,6%, muude koduturgude ehitusteenuse segmendis 20,9% ning kinnisvaraarenduse valdkonnas 30,5% (2015. aasta 12 kuuga: Eesti ehitusteenuse segmendis 43,3%, muude koduturgude ehitusteenuse segmendis 28,7% ning kinnisvaraarenduse valdkonnas 28,0%). Võrrelduna 2015. aasta 12 kuuga on kontserni müügitulu sisuliselt samal tasemel. Müügitulu jäi alla juhtkonna ootustele peamiselt tingituna suuremamahuliste objekti oodatust mõnevõrra aeglasemast käivitumisest aasta esimesel poolel. Seda eelkõige tulenevalt tellijapoolsetest asjaoludest, kus projekteerimistööd ja sellega seotud kooskõlastused ei olnud mitmel projektil üle Baltikumi võimaldanud oodatud tempos ehitustöid käivitada ja ka üldiselt väiksemast suuremamahuliste objektide hulgast kui oli võrdlusperioodil. Võrreldes eelmise aasta 12 kuuga on 2016. aasta 12 kuu muude koduturgude ehitusteenuse müügitulude osakaal kontserni müügituludes vähenenud 28,7%lt 20,9%le ning Eesti ehitusteenuse segmendi osakaal suurenenud 43,3%lt 48,6%le. 2016. aasta IV kvartali müügitulu, vaatamata üldisele jätkuvale Balti ehitusturu langusele, oli 78,6 mln eurot, mis on suurenenud 18,3% võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga (2015. aasta IV kv: 66,4 mln eurot). Peamised muutused müügitulude struktuuris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seisnevad Eesti ehitusteenuste üldehituse objektide müügitulude kasvus ning kinnisvaraarenduse segmendis olevate ühisprojektide ehitusteenuse müügitulu ning kinnistute müügitulu ühekordses kasvus. Müügitulud on vähenenud Eesti ehitusteenuste segmendi insenerehituse objektide osas ja muude koduturgude ehitusteenuse segmendis. Nimetatud trend on olnud kontserni jaoks ootuspärane arvestades kontserni sõlmitud lepingute portfelli jaotust 2015. aasta lõpu seisuga ning uute ehitustellimuste madalseisu Lätis ja Leedus. Kontserni käibesse on sel aastal lisandunud ka Norrast teenitud müügitulu.

2016. aasta 12 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest ärikasumit 7,7 mln eurot (2015. aasta 12 kuuga: 12,5 mln eurot) ning IV kvartalis 1,6 mln eurot (2015. aasta IV kvartal: 4,9 mln eurot). 12 kuu ärikasumimarginaal (3,1%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9 pp võrra vähenenud (2015. aasta 12 kuud: 5,0%). Kontserni eesmärk on nii Eesti kui muude koduturgude ehitusteenuse valdkondades kasumlikkuse säilitamine vaatamata ehitusturul üldiselt valitsevale konkurentsiolukorrale ja müügimahtude vähenemisele varasemalt kõrgema kasumlikkusega insenerehituse projektide osas, mida on toetanud mõningane sisendhindade langus, mis aga ei pruugi jätkuda. Arvestades Eesti turu väiksust, on tänases olukorras kus samaaegselt on käivitunud 4-6 suuremahulist hoonete ehituse projekti, alltöövõtjatel kohati piiratud võimekus töid teostada või teha seda mõistlikel tingimustel, mis omakorda survestab peatöövõtjate marginaale. Ärikasumi marginaali on teiselt poolt positiivselt mõjutanud kinnisvaraarenduse valdkonnas olevate korterite müügi kasumlikkuse mõningane taastumine, mis sõltub olulisel määral iga konkreetse projekti kogukuludes olevast maa hinnast ja on projektiti erinev. Ärikasumi taset võrreldes eelmise aastaga on mõjutanud täiendavalt suuremad turustus- ja üldhalduskulud, mis on peamiselt tingitud lisandunud Norra tegevusest, kus kontsern investeerib projektijuhtimise süsteemi ülesehitamise võimekusse, loomaks eeldused järgnevatel aastatel suuremate peatöövõtu lepinguteni jõudmiseks. Lisaks suurenesid turustus- ja üldhalduskulud Lätis tulenevalt projektide vähesusest tingitud meeskonna hoidmiseks tehtud kuludest ning Leedus tulenevalt osade kulude klassifitseerimise muutmisest.

Projektide vähesus ning tihe konkurentsiolukord ehitussektoris on jätkuvalt suureks väljakutseks, hoidmaks olemasolevat ärikasumi taset kõikides segmentides. Kõigis kolmes Balti riigis on ehitusteenuste valdkonnas hangetel osalevate ettevõtete arv kõrge ning alapakkumiste risk suur.

Kasum enne makse ja puhaskasum

Kontserni 2016. aasta 12 kuu kasum enne maksustamist oli 7,3 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 11,7 mln eurot) ning emaettevõtte omanike puhaskasum 6,1 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 10,0 mln eurot). Kontserni kasum enne makse marginaal oli 2,9% (2015. aasta 12 kuud: 4,7%) ning puhaskasumimarginaal oli 2,4% (2015. aasta 12 kuud: 4,0%). Nii kontserni maksude-eelne kasum (7,3 mln eurot) kui kasum enne makse marginaal (2,9%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud (2015. aasta 12 kuud: vastavalt 11,7 mln eurot ja 4,7%).

2016. aasta IV kvartali maksude-eelne kasum oli 1,6 mln eurot ning puhaskasum 1,4 mln eurot võrreldes 4,7 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 4,4 mln euro suuruse puhaskasumiga samal perioodil eelmisel aastal. Analoogselt 2016. aasta 12 kuule on ka kontserni kvartaalne maksude-eelne kasum (1,6 mln eurot) ja kasum enne makse marginaal (2,0%) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud (2015. aasta IV kvartal: 4,7 mln eurot ja 7,0%).

2016. aasta II kvartalis maksis kontsern dividende summas 9,0 mln eurot, millelt tekkis täiendav tulumaksukulu summas 0,6 mln eurot. Olukord oli analoogne 2015. aasta II kvartalis, mil kontsern maksis dividende summas 7,3 mln eurot, millelt tekkis täiendav tulumaksukulu summas 0,9 mln eurot.

Ärisegmendid

Kontsern tegutseb peamiselt Eesti, Läti ja Leedu turul oma tütarettevõtete kaudu. Alates 2016. aasta I kvartalist on kontsern läbi enamusosaluse ostu loonud aluse Norra turule sisenemiseks. Olenevalt riigist pakub kontsern ehitusteenuseid ja kinnisvara arenduse teenuseid järgmiste ärisegmentide lõikes: Eesti ehitusteenus (sh projektipõhiselt Soomes osutatud ehitusteenus), muude koduturgude ehitusteenus (sh Lätis, Leedus ja Norras osutatud ehitusteenus) ning kinnisvaraarendus. Kontserni ärisegmentide struktuur vastab kontserni juhtimisstruktuurile.

Eesti ehitusteenuste (sh projektipõhiselt Soomes osutatud ehitusteenus) ning muude koduturgude ehitusteenuste (sh Lätis, Leedus ja Norras osutatud ehitusteenus) segmendid hõlmavad kõiki vastavate riikide ehitusprojekte:

• Üldehituse vallas pakub kontsern erinevate hoonete ehitust alates äri- ja büroohoonetest, kaubandus- ja meelelahutuskeskustest kuni avalike ja elukondlike ning spetsiifiliste tööstushooneteni. Kontserni ettevõtted pakuvad ehituse peatöövõtu raames strateegilist nõustamist ja kvaliteetset terviklahendust vastavalt tellija vajadustele: ettevalmistus, projekteerimine, ehitus, sisustus ja garantiiaegne teenindus. Üldehitusvaldkonnas tegutseb kontsern kõigis kolmes Balti riigis ja alates 2016. aasta I kvartalist ka Norras.

• Insenerehituse projektidest ehitab kontsern sadama-, jäätmekäitlus- ning teerajatisi (sillad, tunnelid, viaduktid, teed), kuni 330 kV elektriehituse objekte, erinevaid keskkonnakaitselisi rajatisi, joogi- ja reoveepuhasteid, nii lahtisel kui kinnisel meetodil ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid erinevaid insenertehnilisi objekte. Insenerehituse keerukad ja unikaalsed objektid eeldavad spetsiifilisi teadmisi ning head koostööd tellija ja kohalike omavalitsustega. Antud valdkonnas tegutseb kontsern Eestis ja Lätis.

• Teedeehituse valdkonnas teostatakse teedeehitust koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuri rajamisega, lisaks teehoiutöid ja hooldusremonti. Teedeehitusvaldkonnas tegutseb kontsern ainult Eestis.

Kinnisvaraarendus põhineb kontserni omanduses oleva kinnisvara arendusel, hõlmates korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte, vähesel määral ka kinnisvara hooldust ja renti. Antud segmendis kajastab kontsern kõikides erinevates riikides arendatavaid projekte.

Eesti ehitusteenus

Eesti ehitusteenuse segment hõlmab erinevaid teenuseid nii üld-, insener- (sealhulgas elektri- ja välisvõrkude ehitus) kui ka teedeehituse valdkonnas ning projektipõhiselt osutatud ehitusteenust Soomes.

2016. aasta 12 kuu Eesti ehitusteenuste müügitulu oli 122,4 mln eurot (12 kuud 2015: 108,6 mln eurot), olles 12,7% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2016. aasta 12 kuu tulemus sisaldab 0,6 mln eurot (12 kuud 2015: 2,8 mln eurot) müügitulu Soome ehitustööde projektidest. Müügitulu maht on selgelt langenud insenerehituse valdkonnas ja kasvanud üldehituse osas. Segmendi müügitulu suurenemist on mõjutanud eelkõige mitmed 2015. aastal alustatud suuremahulised üldehitusobjektid. 2016. aasta 12 kuu lõikes moodustas Eesti ehitusteenuse valdkonna müügitulu jätkuvalt suurima osa, 48,6% kontserni müügituludest, olles aastases võrdluses 12,2% kasvanud.

Eesti ehitusteenuste valdkonnas teenis kontsern 12 kuu lõikes brutokasumit 7,6 mln eurot (12 kuud 2015: 10,4 mln eurot). 2016. aasta 12 kuu Eesti ehitusteenuste segmendi brutomarginaal 6,2% on ca 1/3 võõra väiksem kui 2015. aasta 12 kuu võrreldav number (9,6%), mis on peamiselt tingitud insenerehitusvaldkonna projektide vähesusest aga ka tihedast konkurentsist üldehituse valdkonnas. Hoolimata Eesti ehitusteenuste turul valitsevast tihedast konkurentsiolukorrast, kus uutel hangetel, seda just riigihangetel, ei ole Eestis uusi lepinguid oodatud mahus sõlmitud ja ehitusturu mahud on vähenenud, ei pea me seda rahuldavaks tulemuseks. Jälgime pidevalt kriitiliselt töös olevate projektide mahtude muutust ja tegeleme pidevalt sisemiste projektijuhtimise protsesside efektiivsuse parendamisega. Oleme vähendanud ja kontserni siseselt ümber paigutanud koosseise ning teinud ettevalmistusi hoidmaks võimalikult efektiivset kulubaasi eesmärgiga reageerida turu täiendavatele võimalikele muutustele.

Suuremate objektidena olid IV kvartalis Eesti ehitusteenuse valdkonnas Tallinnas töös Mustamäe tee 3 büroohoone, Maakri Kvartali ärihoonete, Tallink Tennisekeskuse, BAUHAUS kaubamaja, T1 kaubanduskeskuse ja Poordi tn. 1 elu- ja ärihoone projekteerimis- ja ehitustööd, Lennujaama trammiliini taristu ehitustööd, Vanasadama kai nr. 5 reisijate galerii ehitustööd ja Vene-Balti sadama kaide 6-7 rekonstrueerimine. Lisaks omasid olulist osakaalu Viru-Jalaväepataljoni tehnikapargi hoonete ja rajatiste, Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehitustööd ning Tallinna linna hoolduslepingust tulenevad teehoiutööd.

Muude koduturgude ehitusteenus

Muude koduturgude ehitusteenuse valdkond hõlmab üldehitustööde teostamist Lätis, Leedus ja alates 2016. aasta I kvartalist ka Norras ning lisaks insenerehitustööde pakkumist Lätis.

Muude koduturgude ehitusteenuse valdkonna müügitulu oli 2016. aasta 12 kuul 52,7 mln eurot (12 kuud 2015: 72,0 mln eurot), mis on võrreldes 2015. aasta 12 kuuga 26,8% vähenenud. Kui 2015. aastal 12 kuul oli muude koduturgude ehitusteenuse valdkonna osakaal kontserni müügituludest 28,7%, siis käesoleva aasta 12 kuuga on see vähenenud 20,9%ni. Nimetatud osakaalu muutus on olnud ootuspärane, arvestades Lätis ja Leedus 2015. aastal sõlmitud väiksemat uute lepingute mahtu ning 2015. aasta võrdlusbaasi, kus Lätis valmis mitu suuremahulist projekti nagu Liepaja kontserdimaja ja Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskus.

Muude koduturgude ehitusteenuse segmendi 12 kuu brutokasum oli 2,2 mln eurot (12 kuud 2015: 4,8 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 4,1% (12 kuud 2015: 6,7%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 38,5%. Merko strateegiline positsioon Lätis on täna tugev, oleme jõudnud juhtivate peatöövõtjate hulka ning näeme võimalusi ärimahtude kasvuks. Leedus jätkame strateegilist plaani keskenduda eelkõige välistellijatele, kes moodustavad valdava osa kontserni Leedu ehituslepingute portfellist. Norras on kontsernil töös väiksemahulised lepingud, kuid töötame aktiivselt projektijuhtimisvõimekuse ja süsteemide ülesehitamisega, et jõuda järgmistel aastatel suuremate peatöövõtu lepinguteni. Kontserni jätkuv fookus on müügitulude suurendamisel väljaspool Eestit.

Suuremate objektidena olid IV kvartalis muude koduturgude ehitusteenuse valdkonnas töös Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleksi ehitustööd Vilniuses, Riia Rahvusvahelise Lennujaama reisijate terminali teise etapi ehitustööd, Magdalēna nami korteriarenduse ja Kaļķu 20 korterelamu ehitustööd Riias.

Kinnisvaraarendus

Kinnisvaraarenduse segment hõlmab elamuehitust, korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte kõikides kontserni poolt täna tegutsevates asukohariikides.

2016. aasta 12 kuuga müüs kontsern 493 korterit (sh 21 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 56,6 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2015. aasta 12 kuuga müüdud 403 korteri ja 61,4 mln euroga. 2016. aasta IV kvartalis müüdi 225 korterit (sh 21 korterit ühisprojektides) kogumaksumusega 27,0 mln eurot (käibemaksuta), (2015. aasta IV kvartal vastavalt: 155 korterit ja 18,8 mln eurot). Kinnistute müügist on kontsern 2016. aasta 12 kuuga teeninud müügitulu 9,2 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 6,6 mln eurot). 2016. aasta IV kvartali müügitulu kinnistutest oli 0,5 mln eurot (2015. aasta IV kvartal: 4,4 mln eurot). Ühisettevõtete arenduses olevate projektide ehitusteenusest on kontsern 2016. aasta 12 kuuga teeninud müügitulu 7,7 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 0,5 mln eurot). 2016. aasta IV kvartali müügitulu ühisettevõtete arenduses olevate projektide ehitusteenusest oli 2,4 mln eurot (2015. aasta IV kvartal: 0,3 mln eurot).

Kuigi 2016. aasta 12 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9,2% kasvanud, on hoolimata ca 1/5 võrra suuremast müüdud korterite arvust tulu korterite müügist ligi 10% võrra vähenenud. Nimetatud vähenemise taga on eeskätt võrdlusperioodil ühe keskmisest eksklusiivsema arendusprojekti korterite müük, kus müügihind korteri kohta oli kõrgem võrreldes 2016. aastal realiseeritud korteritega. Müüdud korterite arv on kontsernil ootuspärane, aasta lõpus suutsime lahendada ka ametkondlikud takistused kasutuslubade väljastamisega Lätis ja Leedus, mis võimaldas ostjatele üle anda rohkem müüdud kortereid kui III kvartali lõpus eeldasime.

Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu moodustas 2016. aasta 12 kuul ootuspäraselt 30,5% kontserni kogutuludest (2015. aasta 12 kuud: 28,0%), olles aastaga 8,8% kasvanud.

Kinnisvaraarenduse segmendi 12 kuu brutokasum oli 9,2 mln eurot (12 kuud 2015: 7,8 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 12,0% (12 kuud 2015: 11,0%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 8,8%. Korterarendusprojektide kasumlikkus on sõltuvalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast. Kui 2016. aasta 12 kuul müüdud korterite kasumlikkus on olnud suurem kui võrdlusperioodil, siis teiselt poolt omas valdkonna 12 kuu brutokasumile olulist ühekordse iseloomuga mõju keskmisest madalama kasumlikkusega kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müügitulu, mille puhul kasumlikkus ei ole võrreldav olukorraga kus maa väärtustatakse kõigi arendusprotsessi tsüklite läbimisega. 2016. aasta 12 kuul on võrreldes 2015. aastaga brutokasumimarginaali vähendanud ka oluliselt suurenenud ühisettevõtete arenduses olevate projektide ehitusteenuse maht, kus paralleelselt ehitamisele on realiseerunud ehituskasum ning kus arenduskasum realiseerub alles hilisemal korterite müügil lõppklientidele läbi kapitaliosaluse meetodi.

Perioodi lõpus on kontsernil varudes 220 eellepingutega kaetud korterit: 62 valmisehitatud korterit (42 Eestis, 10 Lätis ja 10 Leedus) ja 158 ehitusjärgus olevat korterit (140 Eestis ja 18 Lätis). Antud korterite lõplik müügivormistamine ning üleandmine ei ole klientidele veel toimunud, kuna arendusobjekt on veel ehituses või objekt on saanud valmis käesoleva aruande perioodi lõpus ning müügitehingud ei ole veel kõik lõplikult vormistatud.

Seisuga 31. detsember 2016 oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 314 korterit (31. detsember 2015: 497 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 158 on valminud (95 Eestis, 30 Lätis ja 33 Leedus) ja 156 ehitusjärgus (88 Eestis ja 68 Lätis). 31. detsember 2016 seisuga aktiivselt müügis olevate korterite arvu teatav langus võrreldes 31. detsembriga 2015 on tingitud peamiselt väiksemast alustatud uute projektide mahust käesoleval aastal.

2016. aasta 12 kuul käivitasime Baltikumis kokku 344 korteri ehituse (2015. aasta 12 kuul vastavalt: 574 korteri ehituse). Bilansipäeva järgselt on kontsern käivitanud täiendavalt kaks korteriarendusprojekti:

• 96 korteriga Gaiļezers’i korteriarendusprojekti I etapi ehitus Līduma, Gaiļezera ja Hipokrāta tänavate vahelisel alal, Riias, Lätis;
• 120 korteriga Rinktinės Urban korteriarendusprojekti ehitus Leedu pealinna Vilniuse kesklinnas Rinktinėse ja Ceikiniu tänava nurgal.

Käesoleva aasta 12 kuuga on kontsern investeerinud 2016. aastal käivitatud uutesse arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse kokku 53,6 mln eurot (2015. aasta 12 kuul: 42,4 mln eurot).

Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning 2017. aastal on kontsernil sõltuvalt korterituru arengutest Balti riikides plaanis alustada kokku ligikaudu 650-700 (sh 60-160 korterit ühisprojektides) uue korteri ehitusega. 2016. aastal alustati kokku 344 korteri ehitusega, mis on umbes 150 ühiku võrra madalam võrreldes 2016. aasta alguses kavandatuga (500-550 uut korterit), seda peamiselt tulenevalt projektide ehituslubade viibimisest. 2017. aastal investeerib kontsern nii varem alustatud töös olevatesse projektidesse kui 2017. aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 45 miljonit eurot (2016. aastal tehtud investeeringud 53,6 mln eurot).

Kontserni üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 31. detsember 2016 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga maid, kus ehitustegevusega ei ole alustatud, summas 63,2 mln eurot (31.12.2015: 58,0 mln eurot).

2016. aasta 12 kuu jooksul on kontsern ostnud arendustegevuse eesmärgil erinevaid uusi kinnistuid kokku soetusmaksumuses 19,1 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: omandati erinevaid uusi kinnistuid Tallinnas, Eestis soetusmaksumuses 6,6 mln eurot ja Vilniuses, Leedus soetusmaksumuses 5,1 mln euro). 2016. aasta IV kvartalis on kontsern soetanud kinnistu Pakraščio tänaval Vilniuse kesklinnas, Leedus soetusmaksumuses 2,3 mln eurot, kuhu ehitatakse lähiaastatel ligi 200 korterit; Veerenni, Tehnika ja Vana-Lõuna tänavate vahelisel alal Tallinnas, Eestis ligikaudu 12 hektarilise arendusala soetusmaksumuses 16,8 mln eurot, kuhu on võimalik rajada ca 1600 korterit. Veerenni kinnistute ost on kontsernile viimase 5-aasta jooksul olnud üks suurimaid, ning kindlustab kontserni pika-ajalist strateegiat Eestis. Antud kinnistule on plaanis esimeste majade ehitusega alustada 2017. aasta lõpus ning kogu arendusala väljaehitamise perspektiiv sõltuvalt korterituru arengust on 10-15 aastat.

Võrdlusbaasina kajastusid arendustegevuse investeeringute hulgas täiendavalt 2015. aasta I kvartalis notariaalse kinnistute ostulepingu sõlmimine, millega soetati vastavalt optsioonilepingu tingimustele optsiooni alla kuuluvad kinnistud Tallinnas kokku summas 4,0 mln eurot. Lisaks sõlmis AS Merko Ehitus kontserni 50%line ühisettevõte Kodusadam OÜ 2015. aasta II kvartalil lepingu Tallinna ajaloolises ja suure potentsiaaliga tööstuspiirkonnas Noblessneri kvartalis ca 1,7 hektari suuruse arendatava ala soetamiseks ligikaudu 200 korteri ehitamiseks. Tänaseks on ehituses Noblessneri arendusprojekti esimene kortermaja aadressil Staapli 4, mis valmib 2017. aasta lõpuks.

Kontsern jätkab läbi pika-ajalise strateegilise vaate investeerimist kinnistutesse ning otsib 2017. aastal arendamise eesmärgil soetamiseks uusi potentsiaalseid kinnistuid eelkõige Eestis ja Leedus.

2016. aasta II kvartalis viis kontsern lõpuni Lätis Zakusala arendusala rahvusvahelise arendus- ja arhitektuurse kontseptsiooni (ca 1500 korterit) konkursi, kuhu laekus kokku 11 tööd Eestist, Norrast, Poolast ja Lätist. Vastavalt Läti Arhitektide Liidu poolt ettenähtud regulatsioonile korraldatud konkursil kvalifitseerus 6 tööd. Võitjaks valis 5-liikmeline žürii noorte Läti arhitektide, RUUME arhitekti (https://ruumearhitekti.wordpress.com/), töö. Kontsern jätkab ettevalmistavate tegevustega arendusalal võimaliku ehitusega alustamiseks 3-5 aasta pärast.

Lepingute portfell

31. detsember 2016 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 269,6 mln eurot võrreldes 246,9 mln euroga 31. detsember 2015 seisuga, olles aastases võrdluses ca 10% kasvanud. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid.

Uusi ehituslepinguid sõlmiti 12 kuuga 202,4 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 247,0 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal. 2016. aasta IV kvartalis sõlmiti uusi ehituslepinguid (ei sisalda omaarendusi) väärtuses 61,9 mln eurot (IV kvartal 2015: 94,8 mln eurot).

Bilansipäevajärgselt on kontsern sõlminud kaks suuremat ehituslepingut:

• 11. jaanuaril 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva UAB Merko Statyba AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluva PK Invest UAB vahel leping kortermajade kompleksi projekteerimis- ja ehitustöödeks Šaltiniu Namai kvartalis asukohaga Aguonui tn 10, Vilnius. Lepingu maksumus on 10,8 mln eurot. Tööde teostamise tähtaeg on 2019. aasta jaanuar.
• 24. jaanuaril 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti ja Ülemiste City´t arendava AS Mainor Ülemiste vahel leping Öpiku maja teise büroohoone projekteerimis- ja ehitustöödeks aadressil Sepise 9/Valukoja 8, Tallinn, Eesti. Lepingu maksumus on ligikaudu 15,5 mln eurot. Tööde teostamise tähtaeg on 2018. aasta teine pool.

2016. aasta 12 kuul sõlmitud lepingutest moodustasid valdava enamuse endiselt eratellimused, mis kajastub ka aruandeperioodi lõpu seisuga kontserni lepingute portfelli jäägis, kus töös olevate projektide osakaalust moodustavad eratellimused ca 70% (31.12.2015 ca 80%). Kui mitte arvestada mõne üksiku suuremahulise hankega, kus Merko ettevõtted ei ole madalama hinna pakkumisel olnud nii optimistlikud kui meie konkurendid, on riiklike tellimuste osakaal 2016. aasta 12 kuul olnud väga tagasihoidlik. Kontsern keskendub jätkuvalt projekteerimis- ja ehituslepingute terviklikule pakkumisele, kus on 2016. aasta 12 kuul sõlmitud viis (sh ei ühtegi uut IV kvartalis) olulist lepingut.

Kontserni lepingute portfelli seis on võrdlemisi tugev võrreldes paari viimase aasta sama perioodiga (31.12.2015: 246,9 mln eurot; 31.12.2014: 179,1 mln eurot). Samas kui jätta kõrvale üksikud suuremahulised lepingud Eestis, ei saa lepingute portfelli jäägiga rahule jääda, seda just Eestis riigihangete osas. Arvestades käesoleva EL-i rahastamisperioodi algusfaasi, on 2016. aasta riigihangete maht jäänud eelmise aasta tasemele ning hetkel eeldame, et riigihangete maht hakkab Balti riikides taas kasvama 2017. aastast.

Traditsiooniliselt on Eesti ehitustegevuse osakaal olnud kontserni müügituludes kõige kõrgem. Arvestades Eesti ehitusturu nõrku kasvuväljavaateid, on kontserni eesmärgiks jätkuvalt suurendada ehitustellimuste mahtu väljaspool Eestit. Seega jätkame kontserni konkurentsieeliste väljaselgitamist ja tugevdamist ning jälgime tähelepanelikult arenguid ja võimalusi nii Baltikumis kui Põhjamaades. Viimasel paaril aastal on kontsern valikuliselt ja projektipõhiselt osalenud üksikutel Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel, omandamaks kogemust ja teadmisi nimetatud riikides seatud tingimustest ja nõudmistest ehitusettevõtte hangetel kvalifitseerumiseks, samuti riskidest, hindamaks oma võimalikke konkurentsieeliseid nimetatud turgudele sisenemiseks. 2016. aasta märtsis sõlmis kontsern tehingu, millega soetas enamusosaluse Norras üldehituse valdkonnas teenuseid osutavas ehitusettevõttes Peritus Entreprenør AS. Kontserni pikaajaline eesmärk Norras on ülesehitada kohalik võimekus suuremate objektide ehitamiseks, tegutseda Norra ettevõttena ning võita kohalike tellijate usaldus, kasutades selleks samal ajal Merko kavliteedi- ja projektijuhtimise süsteemi kogemusi ja koostööpartnerite võrgustikku. Kontsern jätkab valitud strateegia elluviimist eesmärgiga suurendada uutelt turgudelt teenitud müügitulu ka 2017. aastal, keskendudes eelkõige Norra turule ning osaledes projektipõhiselt ka üksikutel Soome ja Rootsi ehitushangetel.

Rahavood

Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 33,5 mln eurot (31.12.2015: 39,9 mln eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on AS Merko Ehitus rahapositsioon madalam; samas on rahaliste vahendite positsioon jätkuvalt tugev, sest kontsern ei ole kasutanud kõiki sõlmitud arvelduskrediidi- ja laenulepingute limiite.

2016. aasta 12 kuu äritegevuse rahavoog oli negatiivne 12,0 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: positiivne 7,4 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,6 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: negatiivne 0,8 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 6,3 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: negatiivne 18,3 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogu mõjutasid enim EBITDA (ärikasum korrigeeritud kulumiga) 11,2 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 15,5 mln eurot), valmidusastme meetodil tulu korrigeerimise positiivne muutus 3,7 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: positiivne muutus 2,2 mln eurot), eraldiste negatiivne muutus 0,5 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: negatiivne muutus 1,5 mln eurot), äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete negatiivne muutus 18,0 mln eurot, sh kaasfinantseeritavate projektidega seotud rahastamise netomuutus 0,0 mln eurot ja Veerenni arendusala investeeringuga seotud käibemaksu ettemaks summas 3,4 mln eurot, mis tagastati 2017. jaanuaris (2015. aasta 12 kuud: positiivne muutus 10,0 mln eurot, sh kaasfinantseeritavate projektidega seotud rahastamise negatiivne muutus 4,2 mln eurot), varude negatiivne muutus 14,1 mln eurot, sh negatiive rahavoog kinnistute soetamisest summas 19,1 mln eurot ja positiivne rahavoog kinnistute võõrandamisest summas 8,7 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: positiivne muutus 10,9 mln eurot, sh negatiive rahavoog kinnistute soetamisest summas 11,7 mln eurot ja positiivne rahavoog kinnistute võõrandamisest summas 5,4 mln eurot), äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete positiivne muutus 8,9 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: negatiive muutus 27,2 mln eurot, sh oli oluline negatiivne osakaal optsiooni realiseerimisel 4,0 mln eurot aga ka korteriarenduste ettemaksete vähenemisel), saadud intressid 1,5 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 1,8 mln eurot), makstud intressid 0,7 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 0,9 mln eurot) ja makstud ettevõtte tulumaks 1,7 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 1,8 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid, sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukalt madalal tasemel (31.12.2016 seisuga 19,3%; 31.12.2015 seisuga 14,8%).

Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara soetustest summas 3,0 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 0,8 mln eurot) ning positiivne rahavoog põhivara müügist 1,1 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 0,3 mln eurot). Põhivaradesse on investeeritud peamiselt teedeehitusvaldkonna masinapargi uuendamise eesmärgil. Täiendavalt mõjutas 2016. aasta 12 kuu investeerimistegevuse rahavoogu positiivselt rahavoog enamusosaluse soetamisest tütarettevõttes Peritus Entreprenør AS (seotud ehitusteenuse pakkumisega Norra turul) summas 1,2 mln eurot. 2015. aasta investeerimistegevuse rahavoos kajastub ka täiendav makse ühisettevõtte OÜ Unigate omakapitali summas 0,4 mln eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoost moodustasid suurima negatiivse rahavoo dividendimakse summas 9,0 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 7,3 mln eurot). 2015. aasta investeerimistegevuse rahavoos kajastub samuti ühekordne aktsiakapitali vähendamise väljamakse aktsionäridele summas 4,1 mln eurot. Projektipõhiste kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud laenude tagasimakseid teostati summas 0,6 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: positiivne rahavoog netosummas 0,6 mln eurot, sh. refinantseeriti üks investeerimislaen summas 1,2 mln eurot). Arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo moodustas positiivse rahavoo netosummas 3,9 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 4,6 mln eurot) ja kapitalirendi põhiosa tagasimaksed summas 0,9 mln eurot (2015. aasta 12 kuud: 2,2 mln eurot). Täiendavalt on kontsern 2016. aasta 12 kuu jooksul teostanud 2,0 mln euro ulatuses tagasimakseid seotud osapoolele Järvevana OÜ vastavalt poolte vahel sõlmitud arvelduskrediidi lepingu tingimustele. Kontsern ei ole täna kaasanud pangalaene kõikide käimasolevate arendusprojektide finantseerimiseks, seda just Eestis, kus paljud eelmüügid on vormistatud juba ehituse algfaasis. Kui kõik kontserni poolt 2015. aasta 12 kuu jooksul soetatud uued kinnistud on finantseeritud täies ulatuses omavahendite arvelt võõrvahendeid kaasamata, siis 2016. aasta lõpus soetatud Veerenni arendusala Tallinnas, Eestis soetamisel on kaasatud 12,5 mln eurot lühiajalist laenu emaettevõttelt AS Riverito, mis refinantseeriti 2017. aasta alguses pikaajaliste laenudega erinevatelt krediidiasutustelt.

2016. aasta IV kvartali äritegevuse rahavoog oli negatiivne 0,9 mln eurot (2015. aasta IV kvartal: positiivne 23,4 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,6 mln eurot (2015. aasta IV kvartal: negatiivne 0,7 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 14,3 mln eurot (2015. aasta IV kvartal: negatiivne 2,8 mln eurot).

Äritegevuse kvartaalsed rahavood olid negatiivsed peamiselt tulenevalt 16,8 mln euro suurusest investeeringust Veerenni arendusalasse ning investeeringuga seotud lühiajalisest 3,4 mln euro suurusest käibemaksu ettemaksust (mille tagastus toimus 2017. jaanuaris). Lisaks mõjutas äritegevuse rahavoogu negatiivselt ka investeeringud töös olevatesse korteriarendusprojektidesse summas 8,8 mln eurot, mida mõningal määral kompenseeris tavapärasest veidi suurem korterite müügist tulenev positiivne rahavoog.

Investeerimistegevuse IV kvartali rahavoos toimus negatiivse poole pealt väljaminek 1,1 mln eurot põhivarade soetusest ning positiivse poole pealt sissetulek 0,5 mln eurot põhivara müügist, mis on mõlemad seotud eeskätt teedeehitusvaldkonna seadmete väljavahetamisega.

Finantseerimistegevuse kvartaalset rahavoogu mõjutas positiivselt enim Veerenni arendusala soetamiseks emaettevõttelt AS Riverito võetud lühiajalise laenu saamine summas 12,5 mln eurot.

Dividendid ja dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

8. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018, mille ühe osana seati uueks eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

27. aprillil 2016 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati kinnitada nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele 2016. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 9,0 mln eurot (0,51 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2015. aasta dividendimääraks 90% ja dividenditootluseks 6,0% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2015), (võrreldavad andmed 2015. aasta kohta: dividendid summas 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis andis 2014. aasta dividendimääraks 58% ning dividenditootluseks 5,7% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2014)).

Vastavalt Eestis kehtiva Tulumaksuseaduse §50 lõige 1¹ kohaselt on ASil Merko Ehitus võimalik maksta dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega. Võttes arvesse emaettevõttele juba tütarettevõtete poolt tasutud tekkis 2016. aasta II kvartalis kontsernil Eestis 2016. aasta dividendide väljamaksmisega kaasnev täiendav tulumaksukulu 0,6 mln eurot (II kvartal 2015: 0,9 mln eurot). Dividendide väljamakse aktsionäridele toimus 20. mail 2016.

Juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2017. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2016. aasta dividendimääraks 119% ning dividenditootluseks 4,5% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2016). Ettepanek maksta dividende üle kehtiva dividendipoliitika määra tuleneb arvestades 2016. aasta omakapitali tootluse taset, kontserni tugevat likviidsuspositsiooni, mis on taganud investeerimisvõimekuse ning ehitusturu kasvuperspektiive, kus insenerehitushangete mahud peaksid lähitulevikus kasvama, kuid töösse jõuavad nad üldjuhul alles alates 2017. aasta lõpust või hiljem. Võttes arvesse emaettevõttele juba tasutud ja 2017. aasta alguses planeeritud välistütarde poolt tasutavad dividendid tekib kontsernil Eestis 2017. aasta dividende väljamaksmisega kaasnev tulumaksukulu ca 0,9 mln eurot.

Suhtarvud
(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
signe.kukin@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.