Merko Ehitus
Kvartaliaruanne

2016. aasta 9 kuu ja III kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2016-11-03 07:00 CET --  

JUHATUSE ESIMEHE KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2016. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 67,8 miljonit eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. 9 kuu müügitulu on hoidnud tagasi suuremahuliste projektide planeeritust aeglasem käivitumine. Kontsern on 9 kuuga müünud ligi 270 korterit ja käivitanud üle 280 uue korteri ehituse ning kinnisvaraarendus moodustab jätkuvalt veerandi kontserni müügituludest.

Kontserni juhtkonna hinnangul on positiivne, et vaatamata Balti riikide ehitusturu langusele suutis Merko hoida kolmanda kvartali müügitulu mullusel tasemel. Samas jäävad 9 kuu tulemused selgelt juhtkonna ootustele alla ning seda eelkõige tulenevalt asjaolust, et pole suutnud realiseerida oma võrdlemisi tugeva ehituslepingute portfelli potentsiaali. Mitme suure objekti ehituse ettevalmistus ja sellega seotud kooskõlastuste viibimised ei ole võimaldanud oodatud tempos ehitustööde käivitamist ning antud tööd nihkuvad järgmisesse aastasse. Samuti jääb ilmselt ootustele alla 2016. aasta korteriarenduse müügitulu, kuna kahe valminud korterelamu lõplikud vormistamised on kohalikes ametiasutustes veninud. Seetõttu nihkub neljandasse kvartalisse planeeritud eellepingutega müüdud korterite üleandmine ostjatele ja vastav osa müügitulust ilmselt järgmisesse aastasse, mõjutades kontserni käesoleva aasta tulemit.

Baltikumi ehitusturgu iseloomustab jätkuvalt suhteliselt aktiivne elamuehitus, äärmiselt tihe hinnakonkurentsi uute äri-, tootmis- ja avalike hoonete hangetel ning infrastruktuuri objektide ehitushangete vähesus. Siiski on lähiaastatel oodata erinevaid suuremaid hankeid teedeehituses, kus kontserni ettevõtted Eestis osalevad. Merko Ehituse müügitulu on tänavu ootuspäraselt kasvanud Eesti turul ning mõnevõrra langenud Lätis ja Leedus, kus kontserni ettevõtete ehitustellimuste varu aasta alguses oli madalam. Samas on Lätis saavutatud juhtivate peatöövõtjate seas tugeva positsiooni, olles enamikel suurematel hangetel konkurentsis. Leedus jätkatakse oma strateegiat keskenduda ehituses eelkõige välismaistele tellijatele ja oma korteriarendusprojektidele, kuhu oleme viimastel aastatel mitmeid investeeringuid teinud. Norras on kontsernil fookuses projektijuhtimise süsteemi ülesehitamine eesmärgiga luua eeldused selleks, et jõuda järgnevatel aastatel suuremate peatöövõtu lepinguteni. Kontserni juhtkond kinnitab, et tervikuna jätkatakse oma strateegilise plaani täitmist.

Kontserni kolmanda kvartali müügitulu oli 67,8 miljonit, puhaskasum 2,9 miljonit, kasum enne makse 3,0 miljonit ning ärikasum 3,0 miljonit eurot. 2016. aasta 9 kuu müügitulu oli 173,4 miljonit, puhaskasum 4,7 miljonit, kasum enne makse 5,7 miljonit ning ärikasum 6,1 miljonit eurot.

Kontserni juhtkonna hinnangul on Tallinna ja Vilniuse korteriturg jätkuvalt heas seisus, Riias ei ole turg aga veel saavutanud oodatud aktiivsust. Kolmanda kvartali lõpu seisuga on kontsern investeerinud uutesse arendusprojektidesse 39 miljonit eurot, mis vastab pikaajalisele investeerimisplaanile. Tänavu on alustatud üle 280 uue korteri ehitust, millest suuremad on Tallinnas Noblessneri, Tartu mnt 52 teine etapp ja Paepargi projektid ning Riias Skanstes Parks. 9 kuuga müüs kontsern 268 korterit kogumaksumusega 31,7 miljonit eurot ning kolmandas kvartalis 109 korterit kogumaksumusega 14,3 miljonit eurot (mõlemad käibemaksuta). 2016. aasta 9 kuuga on kontsern käivitanud Baltikumis kokku 284 korteri ehituse.

2016. aasta kolmandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid kogumahus 31,5 miljonit eurot, sealhulgas Pärnu mnt 22 ärihoone projekteerimine ja ehitus Tallinnas ning neljast majast koosnev elamukompleks Jurmalas. Seisuga 30. september 2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 256,4 miljonit eurot. Kolmandas kvartalis olid suuremad töösolevad objektid Eestis Maakri Kvartal, Mustamäe tee 3 büroohoone, Öpiku Maja, T1 kaubanduskeskus, Tallink Tennisekeskus, BAUHAUS Rocca al Mare kaubamaja, Lennujaama trammiliin, Viru-Jalaväepataljoni tehnikapargi hoonete ja rajatiste ning Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ehitustööd. Lätis olid suuremateks töösolevateks objektideks septembri lõpus valminud Riia lennujaama reisijate terminali teise etapi ja Magdalēna nami korteriarenduse ehitustööd, Leedus Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleks ja Narbuto 5 büroohoone.

KOKKUVÕTE 9 KUU JA III KVARTALI TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2016. aasta 9 kuu puhaskasum oli 4,7 mln eurot (9 kuud 2015: 5,6 mln eurot), vähenedes 15,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning puhaskasumi marginaal vähenes 2,7%ni (9 kuud 2015: 3,0%). III kvartali puhaskasum oli 2,9 mln eurot (III kvartal 2015: 3,1 mln eurot). 2016. aasta 9 kuu kasum enne makse oli 5,7 mln eurot (9 kuud 2015: 7,0 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 3,3% (9 kuud 2015: 3,8%). 2016. aasta III kvartali kasum enne makse oli 3,0 mln eurot (III kvartal 2015: 3,5 mln eurot).

MÜÜGITULU

2015. aasta 9 kuu müügitulu oli 173,4 mln eurot (9 kuud 2015: 184,6 mln eurot), olles vähenenud 6,1% võrreldes eelmise aastaga. III kvartali müügitulu oli 67,8 mln eurot (III kvartal 2015: 68,4 mln eurot). Väljaspool Eestit teenitud 9 kuu müügitulude osakaal on vähenenud 31%ni (9 kuud 2015: 40%) ning Eestis teenitud müügitulude osakaal on vastavalt suurenenud 69%ni (9 kuud 2015: 60%). 9 kuuga müüdud korterite arv (268 tk) on suurenenud 8,1%, samas kui korterite müügitulu (31,7 mln eurot) on vähenenud 25,6% (9 kuud 2015: 248 tk, müügitulu 42,6 mln eurot).

RAHALINE POSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 20,8 mln eurot ning omakapital 121,4 mln eurot (56,5% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2015. aasta 30. septembri seisuga olid vastavalt 19,9 mln eurot ning 121,3 mln eurot (53,4% bilansimahust). Seisuga 30. september 2016 oli kontserni netovõlg 11,1 mln eurot (30. september 2015: 10,0 mln eurot).

TEOSTAMATA TÖÖDE JÄÄK

Seisuga 30. september 2016 kasvas kontserni teostamata tööde jääk 256,4 mln euroni (30. september 2015: 193,6 mln eurot). 2016. aasta 9 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 140,5 mln eurot (9 kuud 2015: 152,2 mln eurot). III kvartalis sõlmitud uute lepingute maht oli 31,5 mln eurot (III kvartal 2015: 30,9 mln eurot).

MAJANDUSTULEMUSED

Müügitulu ja ärikasum

Merko Ehitus kontserni 2016. aasta 9 kuu müügitulu oli 173,4 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 184,6 mln eurot). Perioodi müügituludest teeniti Eesti ehitusteenuse segmendis 50,9%, muude koduturgude ehitusteenuse segmendis 23,2% ning kinnisvaraarenduse valdkonnas 25,9% (2015. aasta 9 kuuga: Eesti ehitusteenuse segmendis 43,4%, muude koduturgude ehitusteenuse segmendis 31,9% ning kinnisvaraarenduse valdkonnas 24,7%). Võrrelduna 2015. aasta 9 kuuga on kontserni müügitulu 6,1% vähenenud, mis on peamiselt tingitud suuremamahuliste objekti oodatust mõnevõrra aeglasemast käivitumisest aasta esimesel poolel. Seda eelkõige tulenevalt tellijapoolsetest asjaoludest, kus projekteerimistööd ja sellega seotud kooskõlastused ei ole mitmel projektil üle Baltikumi võimaldanud oodatud tempos ehitustöid käivitada ja ka üldiselt väiksemast suuremamahuliste objekti hulgast kui oli võrdlusperioodil. Võrreldes eelmise aasta 9 kuuga on 2016. aasta 9 kuu muude koduturgude ehitusteenuse müügitulude osakaal kontserni müügituludes vähenenud 31,9%lt 23,2%le ning Eesti ehitusteenuse segmendi osakaal suurenenud 43,4%lt 50,9%le. 2016. aasta III kvartali müügitulu, vaatamata üldisele jätkuvale Balti ehitusturu langusele, oli 67,8 mln eurot, mis on samal tasemel 2015. aasta III kvartaliga (2015. aasta III kv: 68,4 mln eurot). Peamised muutused müügitulude struktuuris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seisnevad Eesti ehitusteenuste üldehituse objektide müügitulude kasvus ning kinnisvaraarenduse segmendis olevate kinnistute müügitulu ühekordses kasvus, mis on aidanud kompenseerida 2016. aasta esimeses pooles madalamat müügitulu korterite müügist. Samuti on vähenenud müügitulud muude koduturgude ehitusteenuse segmendis. Nimetatud trend on olnud kontserni jaoks ootuspärane arvestades uute ehitustellimuste madalseisu Lätis ja Leedus 2015. aastal ning kontserni sõlmitud lepingute portfelli jaotust 2015. aasta lõpu seisuga. Kontserni käibesse on sel aastal lisandunud ka Norrast teenitud müügitulu.

2016. aasta 9 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest ärikasumit 6,1 mln eurot (2015. aasta 9 kuuga: 7,6 mln eurot) ning III kvartalis 3,0 mln eurot (2015. aasta III kvartal: 3,7 mln eurot). 9 kuu ärikasumimarginaal (3,5%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,6 pp võrra vähenenud (2015. aasta 9 kuud: 4,1%). Kontserni eesmärk on nii Eesti kui muude koduturgude ehitusteenuse valdkondades kasumlikkuse säilitamine vaatamata ehitusturul üldiselt valitsevale konkurentsiolukorrale ja müügimahtude vähenemisele varasemalt kõrgema kasumlikkusega insenerehituse projektide osas, mida on toetanud mõningane sisendhindade langus, mis aga ei pruugi jätkuda. Arvestades Eesti turu väiksust, on tänases olukorras kus samaaegselt on käivitunud 4-6 suuremahulist hoonete ehituse projekti, alltöövõtjatel kohati piiratud võimekus töid teostada või teha seda mõistlikel tingimustel, mis omakorda survestab peatöövõtjate marginaale. Ärikasumi marginaali on teiselt poolt positiivselt mõjutanud kinnisvaraarenduse valdkonnas olevate korterite müügi kasumlikkuse mõningane taastumine, mis sõltub olulisel määral iga konkreetse projekti kogukuludes olevast maa hinnast ja on projektiti erinev. Ärikasumi taset võrreldes eelmise aastaga on mõjutanud täiendavalt suuremad turustus- ja üldhalduskulud, mis on peamiselt tingitud lisandunud Norra tegevusest, kus kontsern investeerib projektijuhtimise süsteemi ülesehitamise võimekusse, loomaks eeldused järgnevatel aastatel suuremate peatöövõtu lepinguteni jõudmiseks.

Projektide vähesus ning tihe konkurentsiolukord ehitussektoris on jätkuvalt suureks väljakutseks, hoidmaks olemasolevat ärikasumi taset kõikides segmentides. Kõigis kolmes Balti riigis on ehitusteenuste valdkonnas hangetel osalevate ettevõtete arv kõrge ning alapakkumiste risk suur.

Kasum enne makse ja puhaskasum

Kontserni 2016. aasta 9 kuu kasum enne maksustamist oli 5,7 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 7,0 mln eurot) ning emaettevõtte omanike puhaskasum 4,7 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 5,6 mln eurot). Kontserni kasum enne makse marginaal oli 3,3% (2015. aasta 9 kuud: 3,8%) ning puhaskasumimarginaal oli 2,7% (2015. aasta 9 kuud: 3,0%). Nii kontserni maksude-eelne kasum (5,7 mln eurot) kui kasum enne makse marginaal (3,3%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud (2015. aasta 9 kuud: vastavalt 7,0 mln eurot ja 3,8%).

2016. aasta III kvartali maksude-eelne kasum oli 3,0 mln eurot ning puhaskasum 2,9 mln eurot võrreldes 3,5 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 3,1 mln euro suuruse puhaskasumiga samal perioodil eelmisel aastal. Analoogselt 2016. aasta 9 kuule on ka kontserni kvartaalne maksude-eelne kasum (3,0 mln eurot) ja kasum enne makse marginaal (4,4%) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud (2015. aasta III kvartal: 3,5 mln eurot ja 5,1%).

2016. aasta II kvartalis maksis kontsern dividende summas 9,0 mln eurot, millelt tekkis täiendav tulumaksukulu summas 0,6 mln eurot. Olukord oli analoogne 2015. aasta II kvartalis, mil kontsern maksis dividende summas 7,3 mln eurot, millelt tekkis täiendav tulumaksukulu summas 0,9 mln eurot.

Ärisegmendid

Kontsern tegutseb peamiselt Eesti, Läti ja Leedu turul oma tütarettevõtete kaudu. Alates 2016. aasta I kvartalist on kontsern läbi enamusosaluse ostu loonud aluse Norra turule sisenemiseks. Olenevalt riigist pakub kontsern ehitusteenuseid ja kinnisvara arenduse teenuseid järgmiste ärisegmentide lõikes: Eesti ehitusteenus (sh projektipõhiselt Soomes osutatud ehitusteenus), muude koduturgude ehitusteenus (sh Lätis, Leedus ja Norras osutatud ehitusteenus) ning kinnisvaraarendus. Kontserni ärisegmentide struktuur vastab kontserni juhtimisstruktuurile.

Eesti ehitusteenuste (sh projektipõhiselt Soomes osutatud ehitusteenus) ning muude koduturgude ehitusteenuste (sh Lätis, Leedus ja Norras osutatud ehitusteenus) segmendid hõlmavad kõiki vastavate riikide ehitusprojekte:

• Üldehituse vallas pakub kontsern erinevate hoonete ehitust alates äri- ja büroohoonetest, kaubandus- ja meelelahutuskeskustest kuni avalike ja elukondlike ning spetsiifiliste tööstushooneteni. Kontserni ettevõtted pakuvad ehituse peatöövõtu raames strateegilist nõustamist ja kvaliteetset terviklahendust vastavalt tellija vajadustele: ettevalmistus, projekteerimine, ehitus, sisustus ja garantiiaegne teenindus. Üldehitusvaldkonnas tegutseb kontsern kõigis kolmes Balti riigis ja alates 2016. aasta I kvartalist ka Norras.

• Insenerehituse projektidest ehitab kontsern sadama-, jäätmekäitlus- ning teerajatisi (sillad, tunnelid, viaduktid, teed), kuni 330 kV elektriehituse objekte, erinevaid keskkonnakaitselisi rajatisi, joogi- ja reoveepuhasteid, nii lahtisel kui kinnisel meetodil ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid erinevaid insenertehnilisi objekte. Insenerehituse keerukad ja unikaalsed objektid eeldavad spetsiifilisi teadmisi ning head koostööd tellija ja kohalike omavalitsustega. Antud valdkonnas tegutseb kontsern Eestis ja Lätis.

• Teedeehituse valdkonnas teostatakse teedeehitust koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuri rajamisega, lisaks teehoiutöid ja hooldusremonti. Teedeehitusvaldkonnas tegutseb kontsern ainult Eestis.

Kinnisvaraarendus põhineb kontserni omanduses oleva kinnisvara arendusel, hõlmates korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte, vähesel määral ka kinnisvara hooldust ja renti. Antud segmendis kajastab kontsern kõikides erinevates riikides arendatavaid projekte.

Eesti ehitusteenus

Eesti ehitusteenuse segment hõlmab erinevaid teenuseid nii üld-, insener- (sealhulgas elektri- ja välisvõrkude ehitus) kui ka teedeehituse valdkonnas ning projektipõhiselt osutatud ehitusteenust Soomes.

2016. aasta 9 kuu Eesti ehitusteenuste müügitulu oli 88,2 mln eurot (9 kuud 2015: 80,0 mln eurot), olles 10,2% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2016. aasta 9 kuu tulemus sisaldavab 0,5 mln eurot (9 kuud 2015: 2,5 mln eurot) müügitulu Soome ehitustööde projektidest, Müügitulu maht on selgelt langenud insenerehituse valdkonnas ja kasvanud üldehituse osas. Segmendi müügitulu suurenemist on mõjutanud eelkõige mitmed 2015. aastal alustatud suuremahulised üldehitusobjektid. 2016. aasta 9 kuu lõikes moodustas Eesti ehitusteenuse valdkonna müügitulu jätkuvalt suurima osa, 50,9% kontserni müügituludest, olles aastases võrdluses 17,3% kasvanud.

Eesti ehitusteenuste valdkonnas teenis kontsern 9 kuu lõikes brutokasumit 7,2 mln eurot (9 kuud 2015: 7,7 mln eurot). 2016. aasta 9 kuu Eesti ehitusteenuste segmendi brutomarginaal 8,1% on 1,5 pp väiksem kui 2015. aasta 9 kuu võrreldav number (9,6%), mis on peamiselt tingitud insenerehitusvaldkonna projektide vähesusest. Peame seda heaks tulemuseks, arvestades Eesti ehitusteenuste turul valitsevat tihedat konkurentsiolukorda, kus uutel hangetel, seda just riigihangetel, ei ole Eestis uusi lepinguid oodatud mahus sõlmitud ja ehitusturu mahud on vähenenud. Tulenevalt riigihangete mahu vähenemisest, jälgime kriitiliselt töös olevate projektide mahtude muutust ja tegeleme pidevalt sisemiste projektijuhtimise protsesside efektiivsuse parendamisega. Oleme vähendanud ja kontserni siseselt ümber paigutanud koosseise ning teinud ettevalmistusi hoidmaks võimalikult efektiivset kulubaasi eesmärgiga reageerida turu täiendavatele võimalikele muutustele.

Suuremate objektidena olid III kvartalis Eesti ehitusteenuse valdkonnas Tallinnas töös Mustamäe tee 3 büroohoone, Tallink Tennisekeskuse, BAUHAUS kaubamaja, Öpiku Maja büroohoone, Maakri Kvartali ärihoonete, Poordi tn. 1 elu- ja ärihoone ja T1 kaubanduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööd. Lisaks omasid olulist osakaalu Tartu Büroomaailma müügiesinduse, Viru-Jalaväepataljoni tehnikapargi hoonete ja rajatiste, Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehitustööd ning Tallinna linna hoolduslepingust tulenevad teehoiutööd.

Muude koduturgude ehitusteenus

Muude koduturgude ehitusteenuse valdkond hõlmab üldehitustööde teostamist Lätis, Leedus ja alates 2016. aasta I kvartalist ka Norras ning lisaks insenerehitustööde pakkumist Lätis.

Muude koduturgude ehitusteenuse valdkonna müügitulu oli 2016. aasta 9 kuul 40,2 mln eurot (9 kuud 2015: 58,9 mln eurot), mis on võrreldes 2015. aasta 9 kuuga 31,8% vähenenud. Kui 2015. aastal 9 kuul oli muude koduturgude ehitusteenuse valdkonna osakaal kontserni müügituludest 31,9%, siis käesoleva aasta 9 kuuga on see vähenenud 23,2%ni. Nimetatud osakaalu muutus on olnud ootuspärane, arvestades Lätis ja Leedus 2015. aastal sõlmitud väiksemat uute lepingute mahtu ning 2015. aasta võrdlusbaasi, kus Lätis valmis mitu suuremahulist projekti nagu Liepaja kontserdimaja ja Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskus.

Muude koduturgude ehitusteenuse segmendi 9 kuu brutokasum oli 1,9 mln eurot (9 kuud 2015: 2,5 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 4,7% (9 kuud 2015: 4,3%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 8,2%. Merko strateegiline positsioon Lätis on täna tugev, oleme jõudnud juhtivate peatöövõtjate hulka ning näeme võimalusi ärimahtude kasvuks. Leedus jätkame strateegilist plaani keskenduda eelkõige välistellijatele, kes moodustavad valdava osa kontserni Leedu ehituslepingute portfellist. Norras on kontsernil töös väiksemahulised lepingud, kuid töötame aktiivselt projektijuhtimisvõimekuse ja süsteemide ülesehitamisega, et jõuda järgmistel aastatel suuremate peatöövõtu lepinguteni. Kontserni jätkuv fookus on müügitulude suurendamisel väljaspool Eestit.

Suuremate objektidena olid III kvartalis muude koduturgude ehitusteenuse valdkonnas töös Riia lähedal Pinkis asuva lasteaia ja koolimaja kompleksi ehitustööd, Riia Rahvusvahelise Lennujaama reisijate terminali teise etapi ehitustööd, Magdalēna nami korteriarenduse ehitustööd Riias, ning Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleksi ehitustööd Vilniuses.

Kinnisvaraarendus

Kinnisvaraarenduse segment hõlmab elamuehitust, korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte kõikides kontserni poolt täna tegutsevates asukohariikides.

2016. aasta 9 kuuga müüs kontsern 268 korterit kogumaksumusega 31,7 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2015. aasta 9 kuuga müüdud 248 korteri ja 42,6 mln euroga. 2016. aasta III kvartalis müüdi 109 korterit kogumaksumusega 14,3 mln eurot (käibemaksuta), (2015. aasta III kvartal vastavalt: 80 korterit ja 10,9 mln eurot). Kinnistute müügist on kontsern 2016. aasta 9 kuuga teeninud müügitulu 8,8 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 2,1 mln eurot). 2016. aasta III kvartali müügitulu kinnistutest oli 0,2 mln eurot (2015. aasta III kvartal: 1,9 mln eurot). Kuigi 2016. aasta 9 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga sisuliselt samal tasemel on ca 25% võrra vähenenud tulu korterite müügist. Nimetatud vähenemise taga on eeskätt võrdlusperioodil ühe keskmisest eksklusiivsema arendusprojekti korterite müük, kus müügihind korteri kohta oli kõrgem võrreldes 2016. aastal realiseeritud korteritega. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu moodustas 2016. aasta 9 kuul ootuspäraselt 25,9% kontserni kogutuludest (2015. aasta 9 kuud: 24,7%), olles aastaga 5,0% kasvanud.

Kinnisvaraarenduse segmendi 9 kuu brutokasum oli 4,9 mln eurot (9 kuud 2015: 5,1 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 11,0% (9 kuud 2015: 11,1%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 1,0%. Korterarendusprojektide kasumlikkus on sõltuvalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast. Kui 2016. aasta 9 kuul müüdud korterite kasumlikkus on olnud suurem kui võrdlusperioodil, siis teiselt poolt omas valdkonna 9 kuu brutokasumile olulist ühekordse iseloomuga mõju keskmisest madalama kasumlikkusega kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müügitulu, mille puhul kasumlikkus ei ole võrreldav olukorraga kus maa väärtustatakse kõigi arendusprotsessi tsüklite läbimisega.

Kontsern on 2016. aasta IV kvartalis lõpetamas ja klientidele üle andmas kortereid nii Tallinnas, Riias kui Vilniuses. Eellepingutega kaetud korterite müükide vormistamine sõltub oluliselt korterite üleandmise tempost aasta viimastel kuudel ning võib seetõttu nihkuda ajaliselt 2017. aastasse.

Perioodi lõpus on kontsernil varudes 311 eellepingutega kaetud korterit: 76 valmisehitatud korterit (73 Eestis, ja 3 Lätis) ja 235 ehitusjärgus olevat korterit (141 Eestis, 28 Lätis ja 66 Leedus). Antud korterite lõplik müügivormistamine ning üleandmine ei ole klientidele veel toimunud, kuna arendusobjekt on veel ehituses või objekt on saanud valmis käesoleva aruande perioodi lõpus ning müügitehingud ei ole veel kõik lõplikult vormistatud.

Seisuga 30. september 2016 oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 388 korterit (30. september 2015: 412 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 56 on valminud (31 Eestis, 12 Lätis, 9 Leedus ja 4 Soomes) ja 332 ehitusjärgus (190 Eestis, 110 Lätis ja 32 Leedus). 30. september 2016 seisuga aktiivselt müügis olevate korterite arvu teatav langus võrreldes 30. septembriga 2015 on tingitud peamiselt väiksemast alustatud uute projektide mahust käesoleva aasta suvel.

2016. aasta 9 kuul käivitasime Baltikumis kokku 284 korteri ehituse (2015. aasta 9 kuul vastavalt: 386 korteri ehituse). Bilansipäeva järgselt oleme käivitanud täiendavalt 60 korteriga Paepargi korteriarenduse kolmanda tornmaja ehituse aadressil Paepargi 53, Tallinn, Eesti. Käesoleva aasta 9 kuuga on kontsern investeerinud 2016. aastal käivitatud uutesse arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse kokku 39,1 mln eurot (2015. aasta 9 kuul: 30,1 mln eurot).

Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning 2016. aastal on kontsernil Balti riikides plaanis alustada kokku ligikaudu 450 uue korteri ehitusega. Antud eesmärk on umbes 100 ühiku võrra madalam võrreldes 2016. aasta alguses kavandatuga (500-550 uut korterit), seda peamiselt tulenevalt projektide ehituslubade viibimisest. 2015. aastal alustati kokku 574 korteri ehitusega. 2016. aasta investeeringute tase on analoogne aasta alguses planeerituga: investeerida nii varem alustatud töösolevatesse projektidesse kui 2016. aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 40-45 miljonit eurot (2015. aastal tehtud investeeringud 42,4 mln eurot).

Kontserni üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 30. september 2016 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga maid, kus ehitustegevusega ei ole alustatud, summas 50,5 mln eurot (30.09.2015: 61,5 mln eurot; 31.12.2015: 58,0 mln eurot).

2016. aasta 9 kuu jooksul ei ole kontsern arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid soetanud (2015. aasta 9 kuud: omandati erinevaid uusi kinnistuid Tallinnas, Eestis soetusmaksumuses 6,6 mln eurot ja Vilniuses, Leedus soetusmaksumuses 5,1 mln euro). Bilansipäeva järgselt on kontsern soetanud Pakraščio tn. 20 kinnistu Vilniuses, Leedus soetusmaksumuses ligikaudu 2 mln eurot, kuhu ehitatakse lähiaastatel ligi 200 korterit. Täiendavalt sõlmis kontsern 2015. aasta I kvartalis notariaalse kinnistute ostulepingu, millega realiseeriti vastavalt optsioonilepingu tingimustele optsiooni alla kuuluvad kinnistud Tallinnas kokku summas 4,0 mln eurot. Lisaks sõlmis AS Merko Ehitus kontserni 50%line ühisettevõte Kodusadam OÜ 2015. aasta II kvartalil lepingu Tallinna ajaloolises ja suure potentsiaaliga tööstuspiirkonnas Noblessneri kvartalis ca 1,7 hektari suuruse arendatava ala soetamiseks ligikaudu 200 korteri ehitamiseks. Tänaseks on ehituses arendusprojekti esimene kortermaja aadressil Staapli 4, mis valmib 2017. aasta lõpuks. Kontsern otsib arendamise eesmärgil soetamiseks uusi potentsiaalseid kinnistuid eelkõige Eestis ja Leedus.

2016. aasta II kvartalis viis kontsern lõpuni Lätis Zakusala arendusala rahvusvahelise arendus- ja arhitektuurse kontseptsiooni (ca 1500 korterit) konkursi, kuhu laekus kokku 11 tööd Eestist, Norrast, Poolast ja Lätist. Vastavalt Läti Arhitektide Liidu poolt ettenähtud regulatsioonile korraldatud konkursil kvalifitseerus 6 tööd. Võitjaks valis 5-liikmeline žürii noorte Läti arhitektide, RUUME arhitekti (https://ruumearhitekti.wordpress.com/), töö. Kontsern jätkab ettevalmistavate tegevustega arendusalal võimaliku ehitusega alustamiseks 3-5 aasta pärast.

Lepingute portfell

30. september 2016 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 256,4 mln eurot võrreldes 193,6 mln euroga 30. september 2015 seisuga, olles aastases võrdluses ca 30% kasvanud. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid.

Uusi ehituslepinguid sõlmiti 9 kuuga 140,5 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 152,2 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal. 2016. aasta III kvartalis sõlmiti uusi ehituslepinguid (ei sisalda omaarendusi) väärtuses 31,5 mln eurot (III kvartal 2015: 30,9 mln eurot).

Bilansipäevajärgselt on kontsern sõlminud kolm suuremat ehituslepingut:

• 19. oktoobril 2016 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte SIA Merks ja SIA Cēsu 9 vahel ehitusleping korterelamu ehitustööde teostamiseks aadressil Cēsu tn 9, Riia, Läti. Lepingu maksumus on ligikaudu 5 mln eurot. Tööde teostamise tähtaeg on 2017. aasta detsember.
• 26. oktoobril 2016 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva UAB Merko Statyba ja UAB Philip Morris Lietuva vahel leping Klaipeda tehase rekonstrueerimise ja laiendusega seotud ehitustööde teostamiseks aadressil Vilnius mnt 16, Klaipeda, Leedu. Lepingu maksumus on ligikaudu 11 mln eurot. Tööde teostamise tähtaeg on 2018. aasta jaanuar.
• 31. oktoobril 2016 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede AS ja Kaitseministeeriumi vahel leping Tapa linnaku kasarmute ehitustööde teostamiseks Lääne-Virumaal Tapal, Eestis. Lepingu maksumus on enam kui 7 mln eurot. Tööde teostamise tähtaeg on 2017. aasta oktoobris.

15. septembril 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Bustas ja Orbis S.A. tütarettevõte UAB Hekon ostu-müügi eellepingu valmisehitamise järgseks “ibis” hotelli hoone ja parkla võõrandamiseks. UAB Merko Bustas teostab läbi UAB Merko Statyba hotelli projekteerimise ja ehituse enda omanduses oleval Ceikiniu tn. 3, Vilnius asuval kinnistul. Lepingu kohaselt ei tohi hotelli ja kinnistu maksumus ületada 8,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna tegemist on omaarendusprojektiga, siis nimetatud lepingut kontsern oma lepingute portfellis ei kajasta. Antud lepingu müügitulu ja kasum realiseeruvad kontsernis kinnisvaraarenduse segmendis lõpliku ostu-müügilepingu sõlmimisel, mis lepingu järgselt toimub hiljemalt 2018. aasta suvel.

2016. aasta 9 kuul sõlmitud lepingutest moodustasid valdava enamuse endiselt eratellimused, mis kajastub ka aruandeperioodi lõpu seisuga kontserni lepingute portfelli jäägis, kus töös olevate projektide osakaalust moodustavad eratellimused ca 80% (30.09.2015: ca 80%; 31.12.2015 ca 80%). Kui mitte arvestada mõne üksiku suuremahulise hankega, kus Merko ettevõtted ei ole madalama hinna pakkumisel olnud nii optimistlikud kui meie konkurendid, on riiklike tellimuste osakaal 2016. aasta 9 kuul olnud väga tagasihoidlik. Kontsern keskendub jätkuvalt projekteerimis- ja ehituslepingute terviklikule pakkumisele, kus on 2016. aasta 9 kuul sõlmitud viis (sh üks III kvartalis) olulist lepingut.

Kontserni lepingute portfelli seis on võrdlemisi tugev võrreldes paari viimase aasta sama perioodiga (30.09.2015: 193,6 mln eurot; 30.09.2014: 166,4 mln eurot). Samas kui jätta kõrvale üksikud suuremahulised lepingud Eestis, ei saa lepingute portfelli jäägiga rahule jääda. Seda just Eestis riigihangete osas ja uute lepingute võitmisega Lätis ning Leedus, kus mõlemas riigis ei ole loodetud mahus lepinguid sõlmitud seoses 2016. aastal turul olnud madala tellimuste mahuga. Arvestades käesoleva EL-i rahastamisperioodi algusfaasi, on 2016. aasta riigihangete maht jäänud eelmise aasta tasemele ning hetkel eeldame, et riigihangete maht hakkab Balti riikides taas kasvama 2017. aastast.

Traditsiooniliselt on Eesti ehitustegevuse osakaal olnud kontserni müügituludes kõige kõrgem. Arvestades Eesti ehitusturu nõrku kasvuväljavaateid, on kontserni eesmärgiks jätkuvalt suurendada ehitustellimuste mahtu väljaspool Eestit. Seega jätkame kontserni konkurentsieeliste väljaselgitamist ja tugevdamist ning jälgime tähelepanelikult arenguid ja võimalusi nii Baltikumis kui Põhjamaades. Viimasel paaril aastal on kontsern valikuliselt ja projektipõhiselt osalenud üksikutel Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel, omandamaks kogemust ja teadmisi nimetatud riikides seatud tingimustest ja nõudmistest ehitusettevõtte hangetel kvalifitseerumiseks, samuti riskidest, hindamaks oma võimalikke konkurentsieeliseid nimetatud turgudele sisenemiseks. 2016. aasta märtsis sõlmis kontsern tehingu, millega soetas enamusosaluse Norras üldehituse valdkonnas teenuseid osutavas ehitusettevõttes Peritus Entreprenør AS. Kontsern jätkab valitud strateegia elluviimist eesmärgiga suurendada uutelt turgudelt teenitud müügitulu ka 2016. aastal, keskendudes eelkõige Norra turule ning osaledes projektipõhiselt ka üksikutel Soome ehitushangetel.

Rahavood

Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 20,8 mln eurot (30.09.2015: 19,9 mln eurot; 31.12.2015: 39,9 mln eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on AS Merko Ehitus rahapositsioon samal tasemel; samas on rahaliste vahendite positsioon jätkuvalt tugev, sest kontsern ei ole kasutanud kõiki sõlmitud arvelduskrediidi- ja laenulepingute limiite.

2016. aasta 9 kuu äritegevuse rahavoog oli negatiivne 11,1 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: negatiivne 16,1 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog 0,0 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: negatiivne 0,1 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 8,0 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: negatiivne 15,5 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogu mõjutasid enim EBITDA (ärikasum korrigeeritud kulumiga) 8,4 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 9,9 mln eurot), valmidusastme meetodil tulu korrigeerimise negatiivne muutus 2,4 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: positiivne muutus 7,0 mln eurot), eraldiste negatiivne muutus 2,7 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: negatiivne muutus 3,7 mln eurot), äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete negatiivne muutus 12,0 mln eurot, sh kaasfinantseeritavate projektidega seotud rahastamise positiivne muutus 0,2 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: negatiivne muutus 12,6 mln eurot, sh kaasfinantseeritavate projektidega seotud rahastamise negatiivne muutus 3,6 mln eurot), varude negatiivne muutus 5,3 mln eurot, sh positiivne rahavoog kinnistute võõrandamisest summas 8,5 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: positiivne muutus 1,9 mln eurot, sh negatiive rahavoog kinnistute soetamisest summas 11,7 mln eurot ja positiivne rahavoog kinnistute võõrandamisest summas 1,8 mln eurot), äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete positiivne muutus 5,5 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: negatiive muutus 16,1 mln eurot, sh oli oluline negatiivne osakaal optsiooni realiseerimisel 4,0 mln eurot aga ka korteriarenduste ettemaksete vähenemisel), saadud intressid 1,1 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 1,1 mln eurot) ja makstud ettevõtte tulumaks 1,4 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 1,6 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid, sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukalt madalal tasemel (30.09.2016 seisuga 14,8%; 30.09.2015 seisuga 13,2%; 31.12.2015 seisuga 14,8%).

Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara soetustest summas 1,9 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 0,5 mln eurot) ning positiivne rahavoog põhivara müügist 0,6 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 0,3 mln eurot). Põhivaradesse on investeeritud peamiselt teedeehitusvaldkonna masinapargi uuendamise eesmärgil. Täiendavalt mõjutas 2016. aasta 9 kuu investeerimistegevuse rahavoogu positiivselt rahavoog enamusosaluse soetamisest tütarettevõttes Peritus Entreprenør AS (seotud ehitusteenuse pakkumisega Norra turul) summas 1,2 mln eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoost moodustasid suurima negatiivse rahavoo dividendimakse summas 9,0 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: 7,3 mln eurot). Projektipõhiste kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud laenude tagasimakseid teostati summas 0,4 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: negatiivne rahavoog summas 1,6 mln eurot). Arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo moodustas positiivse rahavoo netosummas 2,8 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: negatiivse rahavoog netosummas 4,9 mln eurot) ja kapitalirendi põhiosa tagasimaksed summas 0,6 mln eurot (2015. aasta 9 kuud: negatiivne rahavoog 1,6 mln eurot). Täiendavalt on kontsern 2016. aasta 9 kuu jooksul teostanud 1,0 mln euro ulatuses tagasimakseid seotud osapoolele AS Järvevana vastavalt pooltevahelisel arvelduskrediidi lepingu tingimustele. Kontsern ei ole täna kaasanud pangalaene kõikide käimasolevate arendusprojektide finantseerimiseks, seda just Eestis, kus paljud eelmüügid on vormistatud juba ehituse algfaasis.

2016. aasta III kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne 2,2 mln eurot (2015. aasta III kvartal: positiivne 0,8 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog 0,0 mln eurot (2015. aasta III kvartal: negatiivne 0,1 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 3,1 mln eurot (2015. aasta III kvartal: negatiivne 5,2 mln eurot).

Äritegevuse kvartaalsed rahavood olid positiivsed peamiselt äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete positiivne muutus summas 6,8 mln eurot. Samas mõjutasid äritegevuse rahavoogu negatiivselt suurenenud investeeringud töös olevatesse korteriarendusprojektidesse summas 3,7 mln eurot.

Investeerimistegevuse III kvartali rahavoos toimus negatiivse poole pealt väljaminek 0,2 mln eurot põhivarade soetusest ning positiivse poole pealt sissetulek 0,2 mln eurot põhivara müügist, mis on mõlemad seotud eeskätt teedeehitusvaldkonna seadmete väljavahetamisega.

Finantseerimistegevuse kvartaalne rahavoog oli negatiivne peamiselt arendusprojektide ehituskulude finantseerimiseks võetud laenude saamisest ja tagasimaksmisest kokku netosummas 2,7 mln eurot.

Dividendid ja dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

8. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018, mille ühe osana seati uueks eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

27. aprillil 2016 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati kinnitada nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele 2016. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 9,0 mln eurot (0,51 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2015. aasta dividendimääraks 90% ja dividenditootluseks 6,0% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2015), (võrreldavad andmed 2015. aasta kohta: dividendid summas 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis andis 2014. aasta dividendimääraks 58% ning dividenditootluseks 5,7% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2014)).

Vastavalt Eestis kehtiva Tulumaksuseaduse §50 lõige 1¹ kohaselt on ASil Merko Ehitus võimalik maksta dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega. Võttes arvesse emaettevõttele juba tütarettevõtete poolt tasutud tekkis 2016. aasta II kvartalis kontsernil Eestis 2016. aasta dividendide väljamaksmisega kaasnev täiendav tulumaksukulu 0,6 mln eurot (II kvartal 2015: 0,9 mln eurot). Dividendide väljamakse aktsionäridele toimus 20. mail 2016.

Suhtarvud
(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
signe.kukin@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2015. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 791 inimesele ning ettevõtte 2015. aasta müügitulu oli 251 miljonit eurot.