Tallinna Vesi
Poolaastaaruanne

2016. aasta 1. poolaasta majandustulemused

TEGEVUSARUANNE

Juhatuse esimehe kokkuvõte

2016. aasta 6 kuu jooksul olid Ettevõtte tootmis- ja majandustulemused väga head. Valdav osa põhitegevusnäitajatest vastavad ootusele, mis arvestades tavapärasest külmemaid ilmastikuolusid 1. kvartalis ja sellega seonduvat lekete arvu kasvu on väga hea näitaja ning  AS-i Tallinna Vesi meeskonna poolt tehtud pingutuse tulemus.

2016. aasta esimese poole veekvaliteet vastas 99,93% ulatuses nõuetele. 1 472 veeproovist tehtud analüüsidest ei vastanud nõuetele ainult üks. Keskmine lekete tase selle aasta esimeses pooles oli 16,22%, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga küll kõrgem (6. kuud 2015. aastal oli vastav näitaja 13,95%), kuid seletatav madalamate välisõhutemperatuuridega 2016. aasta 1. kvartalis, mis põhjustasid suuremat lekete arvu veevõrgul. Seoses soojemate ilmadega, loodame näha langust ka lekete tasemes.

Parima kvaliteediga joogivee pakkumise kõrval vastutame ka pea kolmandiku (440 000) Eesti elanike reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Seetõttu on väga oluline, et Paljassaare Reoveepuhastusjaam töötaks tõhusalt ning oleks kooskõlas kõigi Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud kvaliteedinõuetega. 2016. aasta 1. poolaastal vastas Paljassaarest väljuv puhastatud heitvesi 100% kõikidele piirnormidele, samuti ei esinenud kanalisatsioonivõrgul ühtegi reostusjuhtumit.

Jätkame sihipäraseid investeeringuid, uuendades või asendades torustikke eelnevalt läbiviidud uuringute ja tegevusnäitajate põhjal, et tagada võrkude jätkuv töökindlus. See hõlmab ka 5+5 kava, mille raames vahetatakse igal aastal välja 5 kilomeetrit vee- ja 5 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikke.

Head tootmis- ja finantstulemused on võimalikud üksnes tänu AS-i Tallinna Vesi motiveeritud meeskonna pühendumisele ja tööle. Jätkame ettevõtte töötajate arendamist ja koolitamist ning järelkasvu kujundamist. Selle näiteks on ettevõtte jätkuv praktikantidele ja õpipoistele suunatud programm, mis toob ettevõttesse uusi tulevikutalente.

2016. aasta esimese kuue kuu tootmistulemused

Lepinguga seotud arengud

• AS-i Tallinna Vesi tariifid on pärast kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud esialgset õiguskaitset jätkuvalt samal tasemel.
• Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täielikul toetusel ja teadmisel.
• 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et AS-i Tallinna Vesi Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik leping.
• AS Tallinna Vesi on veendunud, et Eesti õigussüsteem peab kaitsma halduslepinguks tunnistatud rahvusvahelise erastamislepingu sätteid ja tingimusi.
• 2014. aasta mais esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kahjunõude Konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist. AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist kuni lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal. Kahjunõue põhineb hinnangulistel tuleviku müügimahtudel ning eeldataval tarbijahinnaindeksil (THI). Viimastel kuudel on THI olnud madalam, kui kahjunõude arvutamise hetkel, kahjunõude hinnanguline suurus on hetkel ligikaudu 73 miljonit eurot, võrreldes esialgse 90 miljoni euro suuruse nõudega.
• 05. juunil 2015. aastal otsustas Tallinna Halduskohus jätta AS Tallinna Vesi ning Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses ettevõtte poolt esitatud kaebuse rahuldamata. Rahuldamata jätmise põhjendused avalikustati alles 12. oktoobril 2015. aastal. Otsuses asus Tallinna Halduskohus seisukohale, et Teenuslepingu tariife puudutav osa, mis on 2012. aastal Eesti kohtute poolt tunnistatud avalik-õiguslikuks lepinguks, ei ole Konkurentsiametile siduv. AS Tallinna Vesi esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse 11. novembril 2015.
• 2014. aasta oktoobris, paralleelselt kohaliku kohtuvaidlusega tariifide teemal, alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses rahvusvahelise lepingu, täpsemalt „investeeringute ausa ja võrdse kohtlemise“ nõude rikkumisega, mis sai teoks tänu seadusemuudatustele ja avalike institutsioonide tegevusele, mis on jätnud AS-i Tallinna Vesi ilma talle 2001. aasta erastamise käigus sõlmitud Teenuslepingus ette nähtud tariifidest. Arbitraažimenetlust viib läbi Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (ISCID), mis on osa Maailmapanga Grupist.
• 17. juunil 2015 selgus rahvusvahelise arbitraažimenetluse ajakava, mille põhjal toimub viimane istung 2016. aasta novembris. Vahekohtu protsessi käigus tehtud menetluslikud korraldused ja otsused, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalse teave redigeerimist, on kättesaadavad ICSID kodulehel.
• Rahvusvahelist vahekohtu menetlust peetakse paralleelselt ning ei ole seotud kohaliku kohtuvaidlusega.
• Selle aasta veebruaris esitas Eesti Vabariik oma memorandumi, millele AS Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) B.V esitasid vastumemorandumi juunis.
• 2016. aasta jooksul ei ole kohtuvaidlustes toimunud istungeid.

Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis võtaks arvesse 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu tingimusi.

Kokkuvõte 2016. aasta 2. kvartali majandustulemustest

Kontserni müügitulu oli 2016. aasta 2. kvartalis 14,50 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 5,5% ehk 0,75 miljoni euro võrra.

2016. aasta 2. kvartali brutokasum oli 8,30 miljonit eurot, suurenedes 3,7% ehk 0,29 miljonit eurot. Brutokasumi kasv on seotud vee-, reovee- ja sademevee müügi suurenemisega ning vähenenud kemikaalikuludega, mida toetasid suurenenud tulud ja kasum ehitus- ja asfalteerimisteenustelt. Kasvanud tulusid tasakaalustasid suurenenud kulum ning tööjõukulud.

Ettevõtte ärikasum oli 5,84 miljonit eurot, vähenedes 6,3% ehk 0,39 miljoni euro võrra. Ärikasumit mõjutasid eelpool mainitud positiivsed muutused brutokasumis, mida tasakaalustasid suuremad õigusabi kulud.

2016. aasta 2. kvartali puhaskasum oli 0,77 miljonit eurot. Puhaskasum vähenes möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 63,8% ehk 1,36 miljoni euro võrra. Seda mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis ning suurenenud finantskulud. Finantskulude kasvu mõjutas peamiselt 2016. aasta 2. kvartalis toimunud negatiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes suure positiivse muutusega 2015. aasta samal perioodil. 2016. ja 2015. aasta 2. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tulenevate muutuste mõjudeta oli vastavalt 0,99 miljonit eurot ja 1,13 miljonit eurot.

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded, muud tulud

2016. AASTA 2. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Kasumiaruanne

2016. aasta 2. kvartal

Müügitulud

Kuna Ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltub põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest.

Kontserni müügitulu oli 2016. aasta 2. kvartalis 14,50 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,5% ehk 0,75 miljoni euro võrra. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 86,8%. Müügituludest 6,4% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust ning 6,8% muudest töödest ja teenustest.  

Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 12,58 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2015. aasta 2. kvartaliga 1,5% ehk 0,19 miljoni euro võrra, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:

• Põhitegevuspiirkonna eraklientide kõikides kliendigruppides on 2016. aasta 2. kvartalis olnud väike tõus võrreldes 2015. aasta sama ajaga, mille tõttu eraklientide müügitulu kokku suurenes 1,9% võrra 6,20 miljoni euroni.
• Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kasvas 3,7% võrra 5,07 miljoni euroni. Suurenemine on peamiselt seotud vabaaja ning muude äriklientide segmentidega.
• Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda kahanes 8,0% võrra 1,10 miljoni euroni. Reoveeteenuse müügitulud kahanesid 9,6% võrra 0,69 miljoni euroni ning sademevee tulud kahanesid 34,9% võrra 0,07 miljoni euroni. Samas veemüügi tulud suurenesid 4,2% võrra 0,35 miljoni euroni. Põhiteeninduspiirkonna väliste tulude vähenemine on seotud peamiselt teenuste müügiga Viimsi piirkonda, kuna nad võtsid 2016. aasta algusest kasutusele enda uue heitveepuhastusjaama. Kuigi müük Viimsisse on lõppenud, siis teiste väliste piirkondade müük suurenenud.
• Saadud ülereostustasud vähenesid 5,4% võrra 0,21 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2016. aasta 2. kvartalis 0,92 miljonit eurot, näidates võrreldes 2015. aasta sama perioodiga väikest kasvu 5,6% ehk 0,05 miljoni euro võrra.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 0,83 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 155,2% ehk 0,50 miljoni euro võrra. Tõusu põhjuseks oli peamiselt ehitusteenuste tulude suurenemine seoses juba 2015. aasta lõpus alustatud suure projektiga ning paari juunis alustatud suurema projektiga.

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja brutokasum

Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2016. aasta 2. kvartalis 6,20 miljonit eurot, suurenedes 8,1% ehk 0,46 miljonit eurot võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Kulude kasvu mõjutasid peamiselt suurenenud ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kulud ning samuti suurenenud kulum ja tööjõukulud, mida osaliselt tasakaalustasid vähenenud kemikaalide ja elektri kulud.

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,53 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aastaga 6,4% ehk 0,10 miljoni euro võrra. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:

• Vee-erikasutustasud kasvasid vähesel määral 2,5% võrra 0,28 miljoni euroni, seda peamiselt seoses suuremate puhastatud veemahtudega.
• Kemikaalikulud kahanesid 24,4% võrra 0,29 miljoni euroni, peamiselt tänu reoveepuhastusprotsessis kasutatava metanooli 45,1% võrra langenud hinnale, mille mõju kuludele oli 0,05 miljonit eurot. Kulude vähenemisele aitas kaasa reoveepuhastusprotsessis kasutatava metanooli, koagulandi ja polümeeri koguste vähenemine, mille mõjud olid vastavalt 0,02 miljonit, 0,02 miljonit ja 0,01 miljonit eurot.
• Elektrikulud kahanesid 2,5% võrra 0,73 miljoni euroni. Elektrikulude kahanemine tulenes langenud elektrihindadest ja -kasutusest, mida tasakaalustasid suurenenud toodangumahud.
• Saastetasukulud püsisid võrreldes 2015. aasta 2. kvartaliga samal tasemel, olles 0,24 miljonit eurot.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 4,66 miljoni euroni, suurenedes 13,8% ehk 0,57 miljoni euro võrra. Kulude kasv tulenes ehitus- ja asfalteerimise teenuste, kulumi ning tööjõuga seotud kulude suurenemisest. Tööjõukulud tõusid 2,4% võrra 1,47 miljoni euroni. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga mõjutas kulude suurenemist osaliselt töötajate arvu kasv ning samuti palkade kasv. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulude kasv 149,1% võrra 0,68 miljoni euroni oli seotud varem mainitud suurenenud ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulude kasvuga. Kulumi suurenemine 10,7% võrra 1,59 miljoni euroni oli seotud põhivara kiirendatud kulumiga reoveepuhastusjaamas, mille kasutamine peatselt lõpeb.

Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2016. aasta 2. kvartalis 8,30 miljonit eurot, suurenedes 3,7% ehk 0,29 miljoni euro võrra võrreldes 8,01 miljoni euro suuruse brutokasumiga 2015. aasta 2. kvartalis.

Üldhaldus- ning turustuskulud

Üldhaldus- ja turustuskulud olid 2,42 miljonit eurot, kasvades 37,7% ehk 0,66 miljoni euro võrra. Enamus tõusust tulenes suurenenud õigusabi- ja konsultatsioonitasudest, mis on jätkuvalt kõrged senikaua, kui Kontsernil on käsil nii kohalikud kui rahvusvahelised vaidlused. Palgakulude kasvu mõjutas mõningane töötajate arvu kasv, aga ka palkade tõus.

Ärikasum

Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2016. aasta 2. kvartalis 5,84 miljoni euroni, vähenedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 6,3% ehk 0,39 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 7,8% ehk 0,48 miljoni euro võrra väiksem kui 2015. aasta samal perioodil.

Finantskulud

Kontserni 2. kvartali neto finantskulud olid 0,57 miljon eurot, võrreldes 0,41 miljoni euro suuruse neto finantstuluga 2015. aasta 2. kvartalis. Muutuse peamiseks põhjuseks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on negatiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses (-1,22 miljonit eurot), mida tasakaalustas intressikulude vähenemine (+0,26 miljonit eurot).

Ettevõte on maandanud enamus ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest 75 miljonile eurole on sõlmitud SWAP-lepingud ja ülejäänud 20 miljoni euro suurusel laenusummal on endiselt ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 1,88 miljonit eurot. 2016. aasta 2. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,52%, mille tulemusel olid intressikulud 0,37 miljonit eurot, 2015. aasta samal perioodil olid vastavad näitajad 2,56% ja 0,61 miljonit eurot.

Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum

Kontserni maksustamiseelne kasum 2016. aasta 2. kvartalis oli 5,27 miljonit eurot, mis on 20,5% ehk 1,36 miljonit eurot väiksem kui 2015. aasta 2. kvartalis. See tulenes peamiselt suurenenud tuludest, mida tasakaalustasid eelpool mainitud suurenenud kulud ja neto finantskulud. Kui mitte arvestada tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni maksustamiseelne kasum olnud 2016. aasta 2. kvartalis 5,49 miljonit eurot, mis on võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 2,5% ehk 0,14 miljoni euro võrra väiksem.

Kontserni puhaskasum 2016. aasta 2. kvartalis oli 0,77 miljonit eurot, mis on 63,8% ehk 1,36 miljonit eurot väiksem kui 2015. aasta 2. kvartalis. Kui mitte arvestada tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum olnud 12,6% ehk 0,14 miljonit eurot väiksem kui 2015. aasta samal perioodil.

2016. aasta kuue kuu tulemused

2016. aasta 6 kuu Kontserni müügitulu oli 28,87 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 5,7% ehk 1,56 miljoni euro võrra.

2016. aasta 6 kuu vee- ja reoveeteenuste müügist saadud tulu oli 25,10 miljonit eurot, kasvades 2015. aasta sama perioodiga võrreldes 1,8% ehk 0,45 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 87,0%. Müügituludest 6,5% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust ning 6,5% muudest töödest ja teenustest.  

2016. aasta 6 kuuga kasvas põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu 2,5% ehk 0,30 miljonit eurot ja äriklientide müügitulu 4,1% ehk 0,39 miljonit eurot. Eraklientide müügitulu kasv tuleneb erinevatest eraklientide segmentidest. Äriklientide müügitulu suurenemine on peamiselt seotud tööstussektori ja muude klientide sektoriga. Põhitegevuspiirkonna väliste alade vee-, reovee- ja sademeveeteenuste müük kahanes võrreldes 2015. aasta 6 kuuga 8,8% ehk 0,22 miljoni euro võrra. Langust mõjutas peamiselt varem mainitud Viimsi piirkonna reoveepuhasti kasutusele võtmine alates aasta algusest.

2016. aasta 6 kuu põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 1,87 miljonit eurot, kasvades 8,8% ehk 0,15 miljoni euro võrra.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müügitulu oli 1,59 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 138,1% ehk 0,92 miljoni euro võrra. Suurenemine tulenes peamiselt seoses juba 2015. aasta lõpus alustatud suure projekti ehitusega ning paari juunis alustatud suurema projektiga.  

Otsesed tootmiskulud (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasud) olid 3,31 miljonit eurot, kahanedes 2,4% ehk 0,08 miljoni euro võrra. Suurima languse põhjustasid kemikaali- ja elektrikulude vähenemine, mida tasakaalustasid veidi kasvanud vee-erikasutustasu ja saastetasukulud, mida on lähemalt kirjeldatud allpool:

• Vee-erikasutustasu kulud kasvasid 5,3% võrra 0,58 miljoni euroni, seda seoses suurenenud tootmismahtudega.

• Kemikaalikulud kahanesid 14,8% võrra 0,63 miljoni euroni, peamiselt tänu keskmiselt 30,6% langenud metanooli hinnale ning reoveepuhastusprotsessi väiksemale kemikaalide kasutusele saasteainete eemaldamiseks. Nende mõjud kuludele olid vastavalt 0,08 miljonit ja 0,03 miljonit eurot.

• 2016. aasta 6 kuuga kahanesid elektrikulud 2,3% võrra 1,54 miljoni euroni. Elektrikulude vähenemine oli seotud keskmiselt 4,2% võrra langenud elektri hinnaga, mida tasakaalustas tootmismahtude suurenemine.
• Saastetasukulud suurenesid 6,5% võrra 0,57 miljonile eurole. Kulude suurenemist mõjutas tootmismahtude suurenemine.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) olid 8,92 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 13,8% ehk 1,08 miljoni euro võrra. Kulude kasv on peaasjalikult tingitud tööjõukulude, kulumi ning ehitus- ja asfalteerimistegevusega seotud kulude suurenemisest, tulenevalt 2. kvartali tulemuste juures mainitud samadest põhjustest .

Kontserni 2016. aasta 6 kuu brutokasum oli 16,64 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,4% ehk 0,55 miljoni euro võrra. Ärikasum oli 12,47 miljonit eurot, kahanedes 2016. aasta 6 kuuga 3,4% ehk 0,44 miljoni euro võrra. Ärikasumi kahanemine tulenes peamiselt varem 2. kvartali tulemuste juures välja toodud ärikasumi muutustest.

Kontserni neto finantskulud olid 1,56 miljonit eurot, võrreldes 2015. aasta 6 kuu 0,10 miljoni euro suuruse neto finantstuluga. Neto finantskulude muutuse põhjuseks on intressikulude vähenemine 0,65 miljoni euro võrra, millele lisandus Ettevõtte poolt sõlmitud SWAP-lepingute õiglase väärtuse negatiivne mitterahaline muutus. Negatiivne mitterahaline mõju 2016. aasta kuludele on 0,87 miljonit eurot (2015. aastal oli positiivne mõju 1,41 miljonit eurot).

Kontserni maksustamiseelne kasum 2016. aasta 6 kuuga oli 10,91 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 16,2%. Kontserni puhaskasum 2016. aasta 6 kuuga oli 6,41 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,11 miljoni euro võrra väiksem. Kui mitte arvestada tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni maksustamiseelne kasum ja puhaskasum olnud 2016. aasta 2. kvartalis vastavalt 11,78 miljonit ja 7,28 miljonit eurot (2015. aasta 30. juuni seisuga vastavalt 11,61 miljonit ja 7,11 miljonit eurot).

Finantsseisundi aruanne

2016. aasta 6 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 5,73 miljonit eurot. 30. juuni 2016. aasta seisuga oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 165,11 miljonit eurot ning põhivara kokku 165,91 miljonit eurot (30. juunil 2015 vastavalt 159,00 miljonit ja 160,48 miljonit eurot).

Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu ja ettemaksed vähenenud 0,17 miljonit eurot 7,01 miljonile eurole. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,76% võrreldes 99,75%-ga 2015. aasta 2. kvartalis.

Lühiajalised kohustused on võrreldes 2015. aasta lõpuga suurenenud 6,11 miljoni euro võrra 14,53 miljoni euroni. Võlad tarnijatele ja muud võlad on suurenenud 5,12 miljoni euro võrra seoses dividendide tulumaksukohustusega ning investeeringutega seotud võlgnevusega tarnijatele.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,95%.

Kontserni kohustuste osatähtsus koguvarast oli oodatud tasemel ehk 62,1%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2015. aasta sama perioodi tasemega 61,3%.

Tulevaste perioodide liitumistasud on võrreldes 2015 aasta lõpuga kasvanud 0,38 miljoni euro võrra 15,41 miljoni euroni.

Tariifiriskiga seotud tingimuslikud kohustused

2011. aasta 4. kvartalis arvutas Kontsern välja tingimusliku bilansivälise kohustuse summa, mille võrra võib Kontsernil tekkida kohustus teha väljamakseid 36 miljoni euro ulatuses. 2015. aasta 4. kvartalis vaatas Kontsern tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 43 miljonit eurot ning see on avaldatud ka vahearuande lisas nr 13. Tingimusliku kohustuse ümberhindamist teostatakse üks kord aasta lõpus.

Rahakäive

2016. aasta 30. juuni seisuga oli Kontserni likviidsus tugev. 2016. aasta juuni lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 30,79 miljonit eurot, moodustades 15,1% kogu varadest (seisuga 30. juuni 2015 oli see näitaja 33,04 miljonit eurot, moodustades 16,5% varadest).

Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2016. aasta 6 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 16,34 miljonit eurot, mis on 0,06 miljoni euro võrra enam kui 2015. aasta samal perioodil. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes. Klientide laekumised on jätkuvalt heal tasemel.

2016. aasta 6 kuuga kasutati investeerimistegevuses raha 4,38 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2015. aasta 6 kuuga 2,31 miljonit eurot. Möödunud aasta samal perioodil kasutati investeerimistegevuseks raha summas 2,07 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:

• Investeeringud põhivarasse suurenesid võrreldes 2015. aastaga 0,70 miljonit eurot, ulatudes 5,41 miljoni euroni.
• Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 0,97 miljonit eurot, mida on 1,59 miljonit eurot vähem kui 2015. aasta samal perioodil. See on peamiselt seotud torustike rajamise programmiga, mille viimased kompensatsioonid laekusid 2015. aasta 1. kvartalis.

2016. aasta 6 kuu jooksul kasutati raha finantseerimistegevuseks 19,00 miljonit eurot, mis on võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 0,74 miljoni euro võrra vähem. Muutuse peamiseks põhjuseks oli 2015 2. kvartalis uuendatud swap-lepingutest tulenevad 0,65 miljoni euro võrra väiksemad intressimaksed. Raha väljavoolu mõlemas aastas mõjutasid peamiselt dividendimaksed summas 18,00 miljonit eurot.

Töötajad

Pädevad ja tegusad töötajad on iga äri võti. Kontserni eesmärgiks on luua töökeskkond, kus kõiki austatakse ja väärtustatakse. Kontsern on kirjeldanud personalijuhtimise protseduurid, sealhulgas, aga mitte ainult, värbamise, tasustamise, hindamise ja koolituste protseduurid. Me jälgime võrdsuse põhimõtteid nii töötajate valimisel, kui ka juhtimisel. See tähendab, et kui on võimalik, siis tagame kõikidele võrdsed võimalused. Mõistes ja väärtustades meie töötajate mitmekesisust, tagame nende võrdse ja samaväärse kohtlemise ning kui see on mõistlikult teostatav, on neil juurdepääs samadele võimalustele. Kontserni eesmärgiks on tagada, et kedagi ei diskrimineerita (kuid mitte välistavalt) vanuse; soo; religiooni; kultuurilise või etnilise päritolu; seksuaalse orientatsiooni või abielustaatuse tõttu.

2016. aasta 2. kvartali lõpus töötas Kontsernis 323 töötajat. 2015. aastal samal ajal oli töötajaid 320. Täistöökohaga töötajate arv oli vastavalt 313 töötajat 2016. aastal ja 308 töötajat 2015. aastal. 6 kuu keskmine töötajate arv oli vastavalt 310 töötajat 2016. aastal ja 305 töötajat 2015. aastal.

Töötajate jagunemine sooliselt:  

Tööjõukulud 2016. aasta 2. kvartalis olid kokku 2,10 miljonit eurot, millest 0,05 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,08 miljonit eurot.

Dividendid

Dividendikohustus Ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse Ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv on võrdeline inflatsiooniga.

02. juunil 2016. aastal peetud aktsionäride üldkoosolek kinnitas 2015. aasta puhaskasumist tehtava dividendimakse suuruse 90 senti aktsia kohta ning koguväljamakse summas 18,0 miljonit eurot. Väljamakse on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga. Dividendimakses 90 senti aktsia kohta ei toimunud võrreldes 2015. aastaga muutust.

Dividendid maksti aktsionäridele välja 27. juunil 2016. aastal.

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2016. aasta 30. juuni seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:  

2016. aasta 6 kuu jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2016. aasta 2. kvartali lõpus oli 1,87% aktsiatest pensionifondide omandis, võrdlusena 2015. aasta 4. kvartali lõpu näitajaga 1,88%.

30. juuni 2016. aasta seisuga oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 13,70 eurot, mis on -7,4% madalam (2015: -7,1%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 14,80 eurot. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 1,0% võrra (2015. aastal vastavalt -2,1%).

2016. aasta 6 kuu jooksul tehti Ettevõtte aktsiatega 3 171 tehingut (2015. aastal vastavalt 4 571 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 537 tuhat aktsiat ehk 2,7% aktsiatest (2015. aastal vastavalt 1 027 tuhat aktsiat ehk 5,1%).

Tehingute käive oli 6,64 miljoni euro võrra madalam kui 2015. aastal ehk 7,63 miljonit eurot.

Kontserni struktuur

30. juuni 2016. aasta seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

Kontserni juhtimine

Nõukogu

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2016 a. 2. kvartalis ei toimunud nõukogu liikmetes muutusi. Aktsionäride üldkoosolekul valiti neli nõukogu liiget tagasi Ettevõtte nõukogusse (lisainformatsioon järgnevalt lingilt).

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise, ning korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 20. märtsini 2017), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2018) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2018).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

Edasised tegevused ja riskid

Rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenev nõue

2014. aasta mais otsustas Ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele kolme aasta vältel eelnenud Ettevõtte intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779160

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses, nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/et/investor/Regulatsioon) ning Tallinna Börsil.

Hetkel ei saa Ettevõte öelda, millised on menetluste tuleviku arengud, võimalikud tulemid või ajakava.

         Karl Heino Brookes
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         karl.brookes@tvesi.ee