Merko Ehitus
Kvartaliaruanne

2015. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2016-02-11 07:00 CET --  

JUHATUSE ESIMEHE KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2015. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 66 ning 12 kuu müügitulu 251 miljonit eurot, püsides 2014. aasta tasemel. Kontsern teenis neljandas kvartalis puhaskasumit 4,4 ning aastaga kokku 10 miljonit eurot, kasum enne makse moodustas 11,7 miljonit eurot. Vähenenud riiklikke tellimusi rajatiste valdkonnas on kompenseerinud eratellimused hoonete valdkonnas ja kinnisvaraarenduse projektid. Väljaspool Eestit teenitud müügitulude osakaal kasvas 38%ni ning kinnisvaraarenduse oma 28%ni. AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 90% eelmise aasta kasumist, mis moodustab 0,51 eurot aktsia kohta.

Kontserni juhtkonna hinnangul ületas madalseisus oleva Baltimaade ehitusturu tingimustes kontserni aastatulem, eriti neljanda kvartali kasum, mõnevõrra ootusi. Juhtkond peab positiivseks müügitulu ja kasumi kasvu Leedus, samuti kinnisvaraarenduse valdkonna tulemusi. Riigitellimuste osakaal kontserni lepingute portfellis on langenud alla 20% ning jätkuvalt keskendutakse projekteerimis- ja ehituslepingute terviklikule pakkumisele eratellijatele, sealhulgas rahvusvahelistele ettevõtetele. Kontsern suutis eelmisel aastal tugevdada lepingute portfelli seisu tervikuna, seda eelkõige Eestis, kuhu lisandus märkimisväärseid tellimusi veel ka viimases kvartalis. Lätis ei õnnestunud viimasel paaril aastal töös olnud suurobjektidega võrreldavas mahus lepinguid sõlmida, ent kontsern on Läti turul jätkuvalt aktiivne.

Eestis on ehitustellimuste maht selgelt langenud insenerehituses, millest tulenevalt on vähendatud koosseisu välisvõrkude valdkonnas. Samas on kontserni töötajate koguarv kasvanud, seda just Leedus lisandunud töötajate arvelt. Müügitulu on hoitud mullusel tasemel eeskätt üldehituse ja korteriarenduse valdkonna toel. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on kasvanud 54%, moodustades 28% kontserni müügitulust. 2015. aastal on kontsern investeerinud käivitatud uutesse ja töösolevatesse arendusprojektidesse 42 miljonit eurot ning investeeringuid jätkatakse ka 2016. aastal.

2015. aasta neljandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 95 mln eurot, aasta jooksul sõlmitud uute lepingute maht kokku oli 247 mln eurot. Seisuga 31.12.2015 oli kontserni teostamata tööde jääk samuti 247 mln eurot. Kontserni 12 kuu brutomarginaal oli 9,1% ja puhaskasumimarginaal 4,0%, 2015. aasta kasum enne makse oli 11,7 mln ning neljandas kvartalis 4,7 mln eurot. 2015. aastal müüs kontsern 403 korterit kogumaksumusega 61 mln eurot võrreldes 2014. aastal müüdud 395 korteri ja 39 mln euroga (käibemaksuta). Neljandas kvartalis müüdi 155 korterit kogumaksumusega 19 mln eurot (käibemaksuta).

AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2016. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 9 miljonit eurot (0,51 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2015. aasta dividendimääraks 90%. Tehtud ettepanek maksta aktsionäridele dividende üle ettevõtte 50-70%se sihttaseme tuleneb juhtkonna hinnangust, et Balti ehitusturul tellimused on jätkuvalt madalseisus, hinnad all ja ka korteriturul on pakkumine suurenemas – sellises turuolukorras on kasumlikkuse parendamine keeruline.

Suuremate objektidena olid kontsernil neljandas kvartalis Tallinnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, T1 kaubanduskeskuse ja Öpiku Maja projekteerimis- ja ehitustööd, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine ning trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd. Neljandas kvartalis valmis Lätis Liepaja kontserdimaja ja Dzintaru 28 kortermajad, Leedus Šilute tuulepargi vundamendid ning Nordbalt Klaipeda konverteralajaama üldehitustööd.

KOKKUVÕTE 12 KUU JA IV KVARTALI TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2015. aasta 12 kuu kasum enne makse oli 11,7 mln eurot (12 kuud 2014: 13,3 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 4,7% (12 kuud 2014: 5,3%). 12 kuu brutomarginaal oli 9,1% (12 kuud 2014: 9,8%). 2015. aasta 12 kuu puhaskasumi marginaal vähenes 4,0%ni (12 kuud 2014: 4,9%) ning puhaskasum oli 10,0 mln eurot (12 kuud 2014: 12,4 mln eurot), vähenedes 19,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2015. aasta IV kvartali kasum enne makse oli 4,7 mln eurot (IV kvartal 2014: 5,3 mln eurot). IV kvartali puhaskasum oli 4,4 mln eurot (võrreldav näitaja IV kvartalis 2014: 4,8 mln eurot).

MÜÜGITULU

2015. aasta 12 kuu müügitulu oli 251,0 mln eurot (12 kuud 2014: 252,3 mln eurot), olles vähenenud 0,5% võrreldes eelmise aastaga. IV kvartali müügitulu oli 66,4 mln eurot (IV kvartal 2014: 70,1 mln eurot). Väljaspool Eestit teenitud 12 kuu ehitusteenuse müügitulude osakaal on kasvanud 28,7%ni (12 kuud 2014: 25,8%). 12 kuuga müüdud korterite arv (403 tk, müügitulu 61,4 mln eurot) on kasvanud 2,0% ning korterite müügitulu 55,8% võrra (12 kuud 2014: 395 tk, müügitulu 39,4 mln eurot).

RAHALINE POSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 39,9 mln eurot ning omakapital 125,7 mln eurot (59,5% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2014. aasta 31. detsembri seisuga olid vastavalt 51,6 mln eurot ning 127,0 mln eurot (51,0% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2015 oli kontserni netovõlg negatiivne 8,7 mln eurot (31. detsember 2014: negatiivne 13,9 mln eurot).

TEOSTAMATA TÖÖDE JÄÄK

2015. aasta IV kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 94,8 mln eurot (IV kvartal 2014: 62,9 mln eurot). 12 kuu jooksul sõlmitud uute lepingute maht oli 247,0 mln eurot (12 kuud 2014: 170,4 mln eurot). Seisuga 31. detsember 2015 oli kontserni teostamata tööde jääk 246,9 mln eurot (31. detsember 2014: 179,1 mln eurot).

ETTEPANEK DIVIDENDIDEKS

Juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2016. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 9,0 mln eurot (0,51 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2015. aasta dividendimääraks 90%.

MAJANDUSTULEMUSED

Müügitulu ja brutokasum

Merko Ehitus kontserni 2015. aasta 12 kuu müügitulu oli 251,0 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: 252,3 mln eurot). Perioodi müügituludest teeniti Eesti ehitusteenuse segmendis 43,3%, Läti ja Leedu ehitusteenuse segmendis 28,7% ning kinnisvaraarenduse valdkonnas 28,0% (2014. aasta 12 kuuga: Eesti ehitusteenuse segmendis 56,1%, Läti ja Leedu ehitusteenuse segmendis 25,8% ning kinnisvaraarenduse valdkonnas 18,1%). Võrrelduna 2014. aasta 12 kuuga on kontserni müügitulu 0,5% vähenenud. Võrreldes eelmise aasta 12 kuuga on 2015. aasta 12 kuu Läti ja Leedu ehitusteenuse müügitulude osakaal kontserni müügituludes suurenenud 25,8%lt 28,7%le. 2015. aasta IV kvartali müügitulu oli 66,4 mln eurot, mis on vähenenud 5,2% võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga (2014. aasta IV kv: 70,1 mln eurot). Peamised muutused müügitulude struktuuris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seisnevad Läti ja Leedu ehitusteenuse ning kinnisvaraarenduse segmendis olevate projektide müügitulu kasvus, samas on vähenenud müügitulud Eesti ehitusteenuse segmendis, seda taristuehituse valdkonna projektide arvelt tulenevalt peamiselt suuremahuliste EL-i struktuurivahenditest finantseeritavate projektide lõpetamise ja mahtude vähenemise tõttu. Nimetatud trend on olnud analoogne ja ootuspärane alates 2014. aasta algusest.

2015. aasta 12 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest brutokasumit 23,0 mln eurot (2014. aasta 12 kuuga: 24,7 mln eurot) ning IV kvartalis 7,7 mln eurot (2014. aasta IV kvartal: 8,5 mln eurot). 12 kuu brutokasumimarginaal (9,1%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7 pp võrra vähenenud (2014. aasta 12 kuud: 9,8%). 12 kuu võrdluses on kontsernile olnud oluline Eesti ehitusteenuse valdkonnas kasumlikkuse hoidmine vaatamata müügimahtude vähenemisele, mida on toetanud mõningane sisendhindade langus, mis ei pruugi aga 2016. aastal enam jätkuda. Brutokasumimarginaalile on jätnud oma jälje ka kinnisvaraarenduse valdkonna kasumlikkuse vähenemine, mis sõltub olulisel määral iga konkreetse projekti kogukuludes olevast maa hinnast ja on projektiti erinev. Projektide vähesus ning tihe konkurentsiolukord ehitussektoris on jätkuvalt suureks väljakutseks, hoidmaks olemasolevat brutomarginaali taset kõikides segmentides. Kõigis kolmes Balti riigis on ehitusteenuste valdkonnas hangetel osalevate ettevõtete arv kõrge ning alapakkumiste risk suur.

Kasum enne makse ja puhaskasum

Kontserni 2015. aasta 12 kuu kasum enne maksustamist oli 11,7 mln eurot ning emaettevõtte omanike puhaskasum 10,0 mln eurot võrreldes 13,3 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 12,4 mln euro suuruse emaettevõtte omanike puhaskasumiga 2014. aasta 12 kuuga. 2015. aasta II kvartalis maksis kontsern dividende summas 7,3 mln eurot, millelt tekkis täiendav tulumaksukulu summas 0,9 mln eurot. Olukord oli analoogne 2014. aasta II kvartalis, mil kontsern maksis dividende summas 7,3 mln eurot, selle vahega, et siis ei tekkinud kontsernil täiendavat tulumaksukulu seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega. Lisaks on 2015. aasta tulumaksu kulu võrreldes eelmise aastaga suurendanud Läti ja Leedu kasumi kasv. Kontserni kasum enne makse marginaal oli 4,7% (2014. aasta 12 kuud: 5,3%) ning puhaskasumimarginaal oli 4,0% (2014. aasta 12 kuud: 4,9%). Nii kontserni maksude-eelne kasum (11,7 mln eurot) kui kasum enne makse marginaal (4,7%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud (2014. aasta 12 kuud: vastavalt 13,3 mln eurot ja 5,3%).

2015. aasta IV kvartali maksude-eelne kasum oli 4,7 mln eurot ning puhaskasum 4,4 mln eurot võrreldes 5,3 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 4,8 mln euro suuruse puhaskasumiga samal perioodil eelmisel aastal. Analoogselt 12 kuule on nii kontserni kvartaalne maksude-eelne kasum (4,7 mln eurot) kui kasum enne makse marginaal (7,0%) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud (2014. aasta IV kvartal: vastavalt 5,3 mln eurot ja 7,6%).

Ärisegmendid

Kontsern tegutseb peamiselt Eesti, Läti ja Leedu turul oma tütarettevõtete kaudu ning olenevalt riigist pakub ehitusteenuseid ja kinnisvara arenduse teenuseid järgmiste ärisegmentide lõikes: Eesti ehitusteenus (sh Soomes osutatud ehitusteenus), Läti ja Leedu ehitusteenus ning kinnisvaraarendus. Kontserni ärisegmentide struktuur vastab kontserni juhtimisstruktuurile.

21. aprill 2015 seisuga otsustas AS Merko Ehitus juhatus muuta finantsaruannetes segmendiaruandlust ja viia see vastavaks kontserni uuendatud sisemise aruandlusstruktuuriga, mis lähtub riigipõhisest juhtimisstruktuurist ja arvestab ärivaldkondade muutunud tegevusmahtusid.

Muudatuse tulemusel esitab kontsern alates 2015. aasta I kvartali aruandest senise viie segmendi (üldehitus, insenerehitus, teedeehitus, kinnisvaraarendus ja muud) asemel kolme segmenti: Eesti ehitusteenus, Läti ja Leedu ehitusteenus ning Kinnisvaraarendus.

Muudatuse tulemusel liidetakse välises finantsaruandlusstruktuuris esitatavad ärisegmendid vastavalt rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS 8) toodud tingimustele ärisegmentide avalikustamisele esitavate nõuete osas.

Eesti ehitusteenuste (sh Soomes osutatud ehitusteenus) ning Läti ja Leedu ehitusteenuste segmendid hõlmavad kõiki vastavate riikide ehitusprojekte:

• Üldehituse vallas pakub kontsern erinevate hoonete ehitust alates äri- ja büroohoonetest, kaubandus- ja meelelahutuskeskustest kuni avalike ja elukondlike ning spetsiifiliste tööstushooneteni. Kontserni ettevõtted pakuvad ehituse peatöövõtu raames strateegilist nõustamist ja kvaliteetset terviklahendust vastavalt tellija vajadustele: ettevalmistus, projekteerimine, ehitus, sisustus ja garantiiaegne teenindus. Üldehitusvaldkonnas tegutseb kontsern kõigis kolmes Balti riigis.

• Insenerehituse projektidest ehitab kontsern sadama-, jäätmekäitlus- ning teerajatisi (sillad, tunnelid, viaduktid, teed), kuni 330 kV elektriehituse objekte, erinevaid keskkonnakaitselisi rajatisi, joogi- ja reoveepuhasteid, nii lahtisel kui kinnisel meetodil ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid erinevaid insenertehnilisi objekte. Insenerehituse keerukad ja unikaalsed objektid eeldavad spetsiifilisi teadmisi ning head koostööd tellija ja kohalike omavalitsustega. Antud valdkonnas tegutseb kontsern Eestis ja Lätis.

• Teedeehituse valdkonnas teostatakse teedeehitust koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuri rajamisega, lisaks teehoiutöid ja hooldusremonti. Teedeehitusvaldkonnas tegutseb kontsern ainult Eestis.

Kinnisvaraarendus põhineb kontserni omanduses oleva kinnisvara arendusel, hõlmates korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte, vähesel määral ka kinnisvara hooldust ja renti. Antud segmendis kajastab kontsern analoogselt varasemaga kõikides erinevates riikides arendatavaid projekte.

Eesti ehitusteenus

Eesti ehitusteenuse segment hõlmab erinevaid teenuseid nii üld-, insener- (sealhulgas elektri- ja välisvõrkude ehitus) kui ka teedeehituse valdkonnas.

2015. aasta 12 kuu Eesti ehitusteenuste müügitulud olid 108,6 mln eurot (12 kuud 2014: 141,5 mln eurot), mis sisaldavad ka 2,8 mln eurot müügitulu Soome ehitustööde projektidest, on 23,3% madalamad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Müügitulude maht on selgelt langenud insenerehituse valdkonnas. Lisaks on vähenemine on tingitud paljuski asjaolust, et kontsernil ei olnud 2015. aastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Eestis töös analoogseid suuremahulisi projekte nagu Tondiraba jäähall ning vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisprojektid Vääna-Jõesuus ja Narva-Jõesuus. Samuti on mitmed 2015. aastal alustatud üldehitusobjektid koos projekteerimisega, mistõttu antud projektide reaalne ehitustegevus algab suuremas osas 2016. aastal.

Kontsern teenis antud valdkonnas 12 kuu lõikes brutokasumit 10,4 mln eurot (12 kuud 2014: 14,0 mln eurot). 2015. aastal 12 kuu lõikes moodustasid Eesti ehitusteenuse valdkonna müügitulud 43,3% kontserni müügituludest, andes sellega jätkuvalt suurima osa kontserni müügituludest, kuid olles samas aastases võrdluses siiski vähenenud 22,9%.

2015. aasta 12 kuu Eesti ehitusteenuste segmendi brutomarginaal 9,6% on 3,4% väiksem kui 2014. aasta 12 kuu võrreldav number (9,9%). Arvestades Eesti ehitusteenuste turul valitsevat tihedat konkurentsiolukorda ning pea kõigi suuremate turuosaliste mahtude vähenemist, peame seda heaks tulemuseks, mis tuleneb peamiselt kontserni sisemisest projektijuhtimise efektiivsuse paranemisest. Tulenevalt riigihangete mahu vähenemisest eelkõige insenerehituses välisvõrkude osas, jälgime kriitiliselt töösolevate projektide mahtude muutust. Oleme vähendanud välisvõrkude koosseise ning hoidmaks võimalikult efektiivset kulubaasi oleme teinud ettevalmistusi reageerimaks turu täiendavatele muutustele.

Suuremate objektidena olid IV kvartalis Eesti ehitusteenuse valdkonnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, Öpiku Ärihoone projekteerimis- ja ehitustööd Tallinnas, logistikakeskuse projekteerimis- ja ehitustööd Maardus, T1 kaubanduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööd Tallinnas, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine ja trammiliini nr 4 taristu projekteerimis- ja rekonstrueerimistööd Tallinnas.

Läti ja Leedu ehitusteenus

Läti ja Leedu ehitusteenuse valdkond hõlmab üldehitustööde teostamist mõlemas nimetatud riigis ning täiendavalt insenerehitustööde pakkumist Lätis.

Läti ja Leedu ehitusteenuse valdkonna müügitulud olid 2015. aasta 12 kuul 72,0 mln eurot (12 kuud 2014: 65,0 mln eurot), mis on võrreldes 2014. aasta 12 kuuga 10,8% suurenenud. Kui 2014. aastal 12 kuul oli Läti ja Leedu ehitusteenuse valdkonna osakaal kontserni müügituludest 25,8%, siis käesoleva aasta 12 kuuga on antud valdkonna maht kontserni müügituludest kasvanud 28,7%ni. Nimetatud osakaalu suurenemine oli ootuspärane arvestades Lätis 2013. aasta lõpus sõlmitud suuremahuliste lepingute nagu Liepaja kontserdimaja ning Dzintaru 28 korterelamu tööde lõppemist. Kontserni jätkuv fookus on müügitulude suurendamisel väljaspool Eestit. Läti ja Leedu ehitusteenuse segmendi 12 kuu brutokasum oli 4,8 mln eurot (12 kuud 2014: 2,6 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 6,7% (12 kuud 2014: 4,0%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 67,3%. Brutomarginaali paranemine on toimunud just IV kvartalis, kus nii Lätis ja Leedus edukalt lõpetatud projektide tulemused paranesid võrreldes algselt planeerituga.

Suuremate objektidena olid IV kvartalis Läti ja Leedu ehitusteenuse valdkonnas töös Dzintaru 28 korterelamute ehitustööd Jurmalas, multifunktsionaalse Liepaja kontserdimaja ehitustööd, BLRT lao- ja kontorihoone ehitustööd Riias, A. Deglava tänava prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias, Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleksi ehitustööd Vilniuses, tuulegeneraatori vundamentide ehitustööd Šilute tuulepargis ning ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama üldehitustööd Klaipedas.

Kinnisvaraarendus

Kinnisvaraarenduse segment hõlmab elamuehitust, korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte kõikides kontserni poolt täna tegutsevates asukohariikides.

2015. aasta 12 kuuga müüs kontsern 403 korterit kogumaksumusega 61,4 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2014. aasta 12 kuuga müüdud 395 korteri ja 39,4 mln euroga. 2015. aasta IV kvartalis müüdi 155 korterit kogumaksumusega 18,8 mln eurot (käibemaksuta), (2014. aasta IV kvartal vastavalt: 160 korterit ja 16,0 mln eurot). Kinnistute müügist on kontsern 2015. aasta 12 kuuga teeninud müügitulu 6,6 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: 1,4 mln eurot). 2015. aasta IV kvartali müügitulu kinnistutest oli 4,4 mln eurot (2014. aasta IV kvartal: 0,0 mln eurot).2015. aasta 12 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 53,8% võrra. Nimetatud kasvu taga on peamiselt keskmisest eksklusiivsema arendusprojekti korterite müük, kus müügihind korteri kohta on kõrgem võrreldes eelmisel aastal samal perioodil realiseeritud korteritega. Samuti on kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulude osakaal kasvanud 2015. aasta 12 kuul ootuspäraselt 28,0%ni kontserni kogutuludes (2014. aasta 12 kuud: 18,1%).

Segmendi 12 kuu brutokasum oli 7,8 mln eurot (12 kuud 2014: 8,1 mln eurot) ja brutokasumi marginaal 11,0% (12 kuud 2014: 17,7%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 37,8%. Korterarendusprojektide kasumlikkus on sõltuvalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast.

Valdkonna kasumlikkust on 2015. aasta IV kvartalis negatiivselt mõjutanud arendusprojektide ja kinnistute allahindlused summas 1,1 mln eurot (2014. aasta IV kvartal: positiivselt allahindluste netomuutus summas 0,5 mln eurot).

Perioodi lõpus on Merko Ehitus kontsernil varudes 189 eellepingutega kaetud korterit: 37 valmisehitatud korterit (22 Eestis, 13 Lätis ja 2 Leedus) ja 152 ehitusjärgus olevat korterit (127 Eestis, 1 Lätis, 21 Leedus ja 3 Soomes). Antud korterite lõplik müügivormistamine ning üleandmine ei ole klientidele veel toimunud, kuna arendusobjekt on veel ehituses või objekt on saanud valmis käesoleva aruande perioodi lõpus ning müügitehingud ei ole veel kõik lõplikult vormistatud.

Seisuga 31. detsember 2015 oli Merko Ehitus kontsernil aktiivselt müügis kokku 497 korterit (31. detsember 2014: 326 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 105 on valmis ehitatud (41 Eestis, 41 Lätis ja 23 Leedus) ja 392 ehitusjärgus (257 Eestis, 51 Lätis, 77 Leedus ja 7 Soomes). 31. detsember 2015 aktiivselt müügis olevate korterite arv on suurenenud võrreldes 31. detsember 2014, mis on tingitud peamiselt uute alustatud projektide mahust 2015. aasta IV kvartalis: alustatud 188 uue korteri ehitusega võrreldes 60 uue korteri ehitusega 2014. aasta IV kvartalis.

2015. aasta 12 kuul käivitasime Baltikumis kokku 574 korteri ehituse (2014. aasta 12 kuul vastavalt: 369 korteri ehituse) – sh Tartu mnt 52 arendusprojekti I etapp 103 korteriga, mille ettevalmistus toimus 2014. aastal. Käesoleva aasta 12 kuuga on kontsern investeerinud kokku 42,4 mln eurot (2014. aasta 12 kuul: 46,9 mln eurot) 2015. aastal käivitatud uutesse arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse.

Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning 2016. aastal alustab kontserni sõltuvalt korterituru arengutest Balti riikides ligikaudu 500-550 uue korteri ehitusega (2015. aastal alustati kokku 574 korteri ehitusega). 2016. aastal investeerib kontsern nii varem alustatud töösolevatesse projektidesse kui 2015. aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 40-45 miljonit eurot (2015. aastal tehtud investeeringud 42,4 mln eurot).

Kontserni üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 31. detsember 2015 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga maid, kus ehitustegevusega ei ole alustatud, summas 58,0 mln eurot (31.12.2014: 55,2 mln eurot).

2015. aasta 12 kuu jooksul on kontsern ostnud arendustegevuse eesmärgil erinevaid uusi kinnistuid kokku soetusmaksumuses 11,7 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: soetusmaksumuses 3,2 mln eurot), mis jagunes riigiti järgmiselt: Eestis 6,6 mln eurot ja Leedus 5,1 mln eurot. Kui Eestis osteti erinevaid väiksemaid kinnistuid Tallinnas, siis Leedus on kontsern 2015. aastal soetanud ca 1,3 hektari suuruse Rinktines’e arendusala Vilniuse kesklinnas, kuhu on võimalik ehitada kuni 350 korterit.

Täiendavalt sõlmis kontsern 2015. aastal notariaalse kinnistute ostulepingu, millega realiseeriti vastavalt optsioonilepingu tingimustele optsiooni alla kuuluvad kinnistud Tallinnas kokku summas 4,0 mln eurot. Analoogselt realiseeris kontsern 2014. aastal optsioonilepingu ühe Tallinnas asuva kinnistu omandamiseks summas 1,2 mln eurot. Lisaks sõlmis AS Merko Ehitus kontserni 50%line ühisettevõte Kodusadam OÜ (end. Kalaranna Arenduse OÜ) 2015. aastal lepingu Tallinna ajaloolises ja suure potentsiaaliga tööstuspiirkonnas Noblessneri kvartalis ca 1,7 hektari suuruse arendatava ala soetamiseks ligikaudu 200 korteri ehitamiseks. Kontsern otsib arendamise eesmärgil soetamiseks uusi potentsiaalseid kinnistuid eelkõige Eestis ja Leedus.

Lepingute portfell

31. detsember 2015 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 246,9 mln eurot võrreldes 179,1 mln euroga 31. detsember 2014 seisuga. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid.

Uusi ehituslepinguid sõlmiti IV kvartalis 94,8 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 62,9 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal. 2015. aasta 12 kuuga sõlmiti uusi ehituslepinguid (ei sisalda omaarendusi) väärtuses 247,0 mln eurot (12 kuud 2014: 170,4 mln eurot).

Bilansipäevajärgselt on kontsern sõlminud ühe suurema ehituslepingu:

• 27. jaanuaril 2016 jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti ja Inf Maja OÜ vahel sõlmitud projekteerimis- ja ehitusleping Tallink Tennisekeskuse esimese ehitusjärjekorra tööde teostamiseks Tallinnas aadressil Punane tn 76. Lepingu maksumus on ligikaudu 7,0 miljonit eurot. Tööde teostamise tähtaeg on 2016. aasta lõpus.

2015. aasta 12 kuul sõlmitud lepingutest moodustasid valdava enamuse eratellimused, mis kajastub ka aruandeperioodi lõpu seisuga kontserni lepingute portfelli jäägis, kus töösolevate projektide osakaalust moodustavad eratellimused ligi 80% (31.12.2014 seisuga ca 50%). Kui mitte arvestada mõne üksiku suuremahulise hankega, kus Merko ettevõtted ei ole madalama hinna pakkumisel olnud nii optimistlikud kui meie konkurendid, on riiklike tellimuste osakaal 2015. aasta 12 kuul olnud tagasihoidlik. Kontsern keskendub jätkuvalt projekteerimis- ja ehituslepingute terviklikule pakkumisele, mille osas on Eestis viimases kvartalis sõlmitud kaks olulist lepingut, kuid mille puhul on oluline märkida, et reaalne ehitustegevus algab suuremas osas 2016. aastal.

Lepingute portfelli seis on tugev, seda just Eestis. Samas ei ole lepingute võitmine, eriti Lätis aga ka Leedus, loodetud mahus õnnestunud, kuna tellimusi on turul olnud vähem, mis võib avaldada mõju 2016. aasta mahtudele.

Arvestades käesoleva EL-i rahastamisperioodi algusfaasi, prognoosime 2016. aasta osas riigihangete mahu jäämist eelmise aasta tasemele ning eeldame, et riigihangete maht hakkab Balti riikides taas kasvama 2016. aasta teisest poolest. Seoses sellega pole lepingute portfelli hoidmine 2015. aasta tasemel või selle kasvatamine lihtne.

Traditsiooniliselt on Eesti ehitustegevuse osakaal olnud kontserni müügituludes kõige kõrgem. Arvestades Eesti ehitusturu nõrku kasvuväljavaateid, on kontserni eesmärgiks jätkuvalt suurendada ehitustellimuste mahtu väljaspool Eestit. Seega jätkame kontserni konkurentsieeliste väljaselgitamist ning jälgime tähelepanelikult arenguid ja võimalusi nii Baltikumis kui Põhjamaades. AS Merko Ehitus Eesti on alates 2014. aastast valikuliselt ja projektipõhiselt osalenud üksikutel Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel, omandamaks kogemust ja teadmisi nimetatud riikides seatud tingimustest ja nõudmistest ehitusettevõtte hangetel kvalifitseerumiseks, samuti riskidest, hindamaks oma võimalikke konkurentsieeliseid nimetatud turgudele sisenemiseks. Kontsern on antud tegevuse tulemusena teostanud 2015. aastal esimesed projektid Soomes ning jätkab eesmärgiga teenida müügitulu uutelt turgudelt ka 2016. aastal.

Rahavood

Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 39,9 mln eurot (31.12.2014: 51,6 mln eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on AS Merko Ehitus rahapositsioon madalam; samas on rahaliste vahendite positsioon tugev, sest kontsern ei ole kasutanud kõiki sõlmitud arvelduskrediidi- ja laenulepingute limiite ega sõlminud laenulepinguid kõigi arenduses olevate projektide finantseerimiseks.

2015. aasta 12 kuu äritegevuse rahavoog oli positiivne 7,4 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: positiivne 14,5 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,8 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: negatiivne 1,9 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 18,3 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: negatiivne 7,6 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogu mõjutasid enim EBITDA (ärikasum korrigeeritud kulumiga) 15,5 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: 16,4 mln eurot), valmidusastme meetodil tulu korrigeerimise positiivne muutus 2,2 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: negatiivne muutus 0,2 mln eurot), eraldiste negatiivne muutus 1,5 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: positiivne muutus 1,3 mln eurot), äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete positiivne muutus 10,0 mln eurot, sh kaasfinantseeritavate projektidega seotud rahastamise negatiivne muutus 4,2 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: positiivne muutus 12,7 mln eurot, sh kaasfinantseeritavate projektidega seotud rahastamise negatiivne muutus 0,4 mln eurot), varude positiivne muutus 10,9 mln eurot, sh negatiive rahavoog kinnistute soetamisest summas 11,7 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: negatiivne muutus 14,8 mln eurot, sh negatiive rahavoog kinnistute soetamisest summas 3,2 mln eurot), äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete negatiivne muutus 27,2 mln eurot, sh oli oluline negatiivne osakaal optsiooni realiseerimisel 4,0 mln eurot aga ka korteriarenduste ettemaksete vähenemisel (2014. aasta 12 kuud: positiivne muutus 0,3 mln eurot), saadud intressid 1,8 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: 1,4 mln eurot) ja makstud ettevõtte tulumaks 1,8 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: 0,1 mln eurot).

Kontserni äritegevuse rahavoogudes on jätkuvalt tellimusi (sh nii riiklikud kui ka eratellimused), kus maksetähtajad on pikad (lepingu järgselt keskmiselt 56 päeva peale tööde akteerimist) ning püsib täiendav koormus käibevahenditele, sh optimaalsele rahavoogude juhtimisele. Seda eriti arvestades Läti ja Leedu ehitusmahtude suurenemist ning täiendavate käibevahendite vajadust. Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid, sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukalt madalal tasemel (31.12.2015 seisuga 14,8%; 31.12.2014 seisuga 15,1%).

Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara soetustest summas 0,8 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: 1,5 mln eurot) ning positiivne rahavoog põhivara müügist 0,3 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: 0,1 mln eurot). Põhivaradesse on investeeritud peamiselt teedeehitusvaldkonna masinapargi uuendamise eesmärgil. 2015. aasta investeerimistegevuse rahavoos kajastub ka täiendav makse ühisettevõtte OÜ Unigate omakapitali summas 0,4 mln eurot. 2014. aasta 12 kuu investeerimistegevuse rahavoogu mõjutasid negatiivselt tütarettevõtte Gustaf Tallinn OÜ müügiga seoses kontsernist välja läinud raha summas 0,4 mln eurot, samuti negatiivne rahavoog vähemusosaluse väljaostmisest tütarettevõttes AS Gustaf summas 0,1 mln eurot ning tütarettevõtte UAB Timana (seotud uue kinnistu ostuga Leedus) soetamisest summas 0,3 mln eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoost moodustasid suurima negatiivse rahavoo dividendimakse summas 7,3 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: 7,3 mln eurot) ning samuti ühekordne aktsiakapitali vähendamise väljamakse aktsionäridele summas 4,1 mln eurot. Projektipõhiselt kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud laenude tagasimakseid teostati netosummas 0,6 mln eurot, sh. refinantseeriti üks investeerimislaen summas 1,2 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 0,6 mln eurot). Arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo moodustas negatiivse rahavoo netosummas 4,6 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: positiivne rahavoog netosummas 4,9 mln eurot) ja kapitalirendi põhiosa tagasimaksed summas 2,2 mln eurot (2014. aasta 12 kuud: negatiivne rahavoog 1,1 mln eurot). Kõik kontserni poolt nii 2015. kui 2014. aasta 12 kuu jooksul soetatud uued kinnistud on finantseeritud täies ulatuses omavahendite arvelt võõrvahendeid kaasamata. Kontsern ei ole täna kaasanud pangalaene kõikide käimasolevate arendusprojektide finantseerimiseks, seda just Eestis, kus paljud eelmüügid on vormistatud juba ehituse algfaasis. 2014. aasta 12 kuu finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutas negatiivselt käibevahendite laenu ennetähtaegne tagasimakse summas 3,5 mln eurot, mille asemel sõlmis kontsern arvelduskrediidi lepingu limiidiga 3,5 mln eurot.

2015. aasta IV kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne 23,4 mln eurot (2014. aasta IV kvartal: positiivne 14,7 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,7 mln eurot (2014. aasta IV kvartal: negatiivne 0,3 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 2,8 mln eurot (2014. aasta IV kvartal: negatiivne 3,2 mln eurot).

Äritegevuse kvartaalsed rahavood olid positiivsed peamiselt tulenevalt äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 22,6 mln eurot ning varude muutusest 9,1 mln eurot, sh avaldas erakorralisena positiivset mõju kinnistute võõrandamine kokku summas 4,4 mln eurot. Negatiivse poole pealt mõjutas äritegevuse rahavoogu ehitustööde tellijatelt valmidusastme meetodil arvestatud nõuete suurenemisest ja kohustuste vähenemisest kokku 4,8 mln eurot ja äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete negatiivne muutus 11,1 mln eurot .

Investeerimistegevuse IV kvartali rahavoog oli negatiivne peamiselt tulenevalt täiendavast sissemaksest ühisettevõtte OÜ Unigate omakapitali summas 0,4 mln eurot ning põhivarade soetusest summas 0,3 mln eurot, mis on seotud eeskätt teedeehitusvaldkonna seadmete uuendamisega.

Finantseerimistegevuse kvartaalne rahavoog oli negatiivne peamiselt tulenevalt ühekordsest aktsiakapitali vähendamise väljamaksest summas 4,1 mln eurot. Nii kinnisvarainvesteeringute kui arendusprojektide ehituskulude finantseerimiseks võetud laenude netomuutus oli positiivne summas 1,9 mln eurot ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed tehti summas 0,6 mln eurot.

Dividendid ja dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

8. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018, mille ühe osana seati uueks eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

29. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati kinnitada nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2014. aasta dividendimääraks 58% ja dividenditootluseks 5,7% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2014), (võrreldavad andmed 2014. aasta kohta: dividendid summas 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis andis 2013. aasta dividendimääraks 70% ning dividenditootluseks 5,7% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2013)).

Vastavalt Eestis kehtiva Tulumaksuseaduse §50 lõige 1¹ kohaselt on ASil Merko Ehitus võimalik maksta dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega. Võttes arvesse emaettevõttele juba tütarettevõtete poolt tasutud dividendid tekkis 2015. aasta II kvartalis kontsernil Eestis 2015. aasta dividendide väljamaksmisega kaasnev täiendav tulumaksukulu 0,9 mln eurot (2014: 0,0 mln eurot). Dividendide väljamakse aktsionäridele toimus 26. mail 2015.

Juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2016. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 9,0 mln eurot (0,51 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2015. aasta dividendimääraks 90% ning dividenditootluseks 6,0% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2015). Võttes arvesse emaettevõttele juba tasutud ja 2016. aasta alguses planeeritud välistütarde poolt tasutavad dividendid tekib kontsernil Eestis 2016. aasta dividende väljamaksmisega kaasnev tulumaksukulu ca 1,0 mln eurot.

Aktsiakapitali vähendamine

29. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati kinnitada nõukogu ettepanek aktsiakapitali vähendamiseks summas 4 071 000 eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta).

Vastavalt Eestis kehtivale Tulumaksuseaduse §50 lõige 2 ei tule tasuda tulumaksu aktsiakapitali sissemaksete vähendamisel, aktsiate tagasiostmisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis on varasemalt tehtud rahalise sissemakse teel. Nimetatud rahalisi sissemakseid on ASi Merko Ehitus tehtud ca 4,0 mln euro ulatuses.

Vastavalt Merko Ehitus põhikirjale on seltsi miinimumaktsiakapital 6,0 mln eurot ning maksimumaktsiakapital 24,0 mln eurot. Uueks aktsiakapitali suuruseks kujunes 7,9 mln eurot, mis on kooskõlas ettevõtte põhikirjaga.

Vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele vähenes aktsiakapital 4 071 000 euro võrra (0,23 eurot aktsia kohta), summalt 12,0 mln eurot summani 7,9 mln eurot. Aktsiakapitali vähendatato aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel ning vähendamise tulemusena vähenes ühe aktsia arvestuslik väärtus 0,677966 eurolt 0,447966 euroni, aktsiate arv jäi samaks so 17 700 000 aktsiat.

Arvestades Baltikumi ehitusturu väljavaateid lähiaastatel ning sellega seotud kapitali vajadust kontserni jaoks oli aktsiakapitali vähendamise põhjuseks kontserni kapitalistruktuuri parendamine ning omakapitali tootluse toetamine. ASil Merko Ehitus puudus vajadus omada aktsiakapitali senises suuruses ja seadusest tulenevad aktsiakapitalile esitatavad nõuded on täidetud ka vähendatud aktsiakapitali suuruse korral.

Aktsiakapitali vähendamine kanti äriregistrisse 14. augustil 2015 ning aktsiakapitali vähendamine summas 4 071 000 eurot (0,23 eurot aktsia kohta) maksti aktsionäridele välja 16. novembril 2015. Aktsiate nimiväärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 22. mail 2015.a. kella 23:59 seisuga.

Kui arvestades aktsionäride koosoleku otsuseid maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta) ja aktsiakapitali vähendamist summas 4,1 mln eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta), siis arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2014, annab see 2014. aasta investeeringu tootluseks 9,0% ning väljamaksete määraks 91% 2014. aasta kasumist.

Suhtarvud
(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata

tuhandetes eurodes

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
signe.kukin@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2015. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 791 inimesele ning ettevõtte 2015. aasta müügitulu oli 251 miljonit eurot.